4.1.Välja mõista L. L.lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkima selgitusse „L. L., tsiviilasi nr 2-18-7, riigilõiv“ 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul lahendi jõustumisest.
5.Saata kohtuotsus hagejale teadmiseks ja kostjale täitmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi L. L. vastu 972,72 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati kostja süüdi A. L.le tervisekahju tekitamises (kriminaalasi 1-15-7561). Kannatanule osutati arstiabi. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA-le esitatud raviteenuste arvete alusel järgmiselt; 1) 10.04.2015. a arve seeria VI nr 1257628 summas 971 eurot; 2) 10.04.2015. a retsept nr 1032422938 summas 1,72 eurot. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli kindlustatud. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Viru Maakohtu kriminaalasjas nr 1-15-7561 otsusest nähtub, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi (kohtuotsus jõustus 21.08.2017. a. Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Lähtudes RaKS § 26 lg-st 1 ja ülalnimetatud otsusest vormistas hageja kostjale 30.08.2017. a nõudeavalduse kahju hüvitamiseks. Nõue on edastatud kostjale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 972,72 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus, tsiviilasja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.12.01.2018. a esitas kostja L. L. kohtule vastuse. Kostja märgib, et tal ei ole hagi suhtes vastuväiteid. Kui ta süüdi jääb, maksab ta hagi, kohtuotsus on edasi kaevatud. Kostja soovib esitada vastuhagi A. L. vastu ja nõue on esialgu natuke alla 100 tuhande euro või isegi rohkem.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
4.Hageja tugineb sellele, et kannatanu oli kindlustatud isik ning hagejal oli tervishoiuteenuste osutajaga sõlmitud ravi rahastamise leping. Hageja on kohustatud maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 alusel. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
5.Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Kannatanu oli kindlustatud isik. Seega olid täidetud eeldused lepingu kannatanult tervishoiuteenusest eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Isik oli kindlustatud ning hagejal oli tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
6.RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi.
7.Kostja poolt kannatanule kehavigastuste, mis tingisid kannatanu haiglasse pöördumise, tekitamine on tõendatud Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-7561 (tl 5-15). Hageja poolt kannatanu raviga seotud kulude kandmine on tõendatud hageja poolt kostjale 31.08.2017. a esitatud nõudeavaldusega (tl 16).
8.Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 972,72 eurot.
9.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Seega puudub poolte vahel vaidlus kahju tekkimise/tekitamise osas.
10.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud RaKS § 26 lg 1, VÕS § 104 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju.
Menetluskulud
11.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
11.1.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
11.2.Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
11.3.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.
11.4.Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
11.5.Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 1 000 eurolt tasumisele riigilõiv summas 175 eurot.
11.6.Seega kuulub kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele 175 eurot.
12.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 3, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.