2-16-123174
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
12.jaanuar 2018 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-123174
Hagi ese
OÜ Koduliising hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes 253,84 eurot
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja OÜ Koduliising (registrikood xxxxxxxx, asukoht Posti 30 Haapsalu linn Läänemaa, esindaja Jaana Jostmann, e-post: [email protected]); kostja M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: m. @mail.ee) kirjalik menetlus
rahuldada OÜ Koduliising hagi M. R. vastu. Välja mõista M. R. 253 (kakssada viiskümmend kolm) eurot ja 84 senti OÜ Koduliising kasuks, millest 189 eurot on lepingujärgne põhivõlgnevus; 27,32 eurot intress; 14,52 eurot viivis ja 23 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista M. R. menetluskulu kasuks.
75 (seitsekümmend viis) eurot OÜ Koduliising
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.veebruaril 2016.a. laenulepingu nr 0342602166, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 189 eurot Andermi OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 17.veebruar 2017.a., intressimääraga 20 % aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 17.03.2016.a. kuni 17.02.2017.a. iga kuu 17. kuupäeval summas 18 eurot ja 91 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.02.12.2016.a. seisuga on M. R. võlgnevus laenu põhiosa tasumisel 189 eurot. Võlgnevus intressi tasumisel on 27 eurot ja 32 senti. Oleme saatnud kostjale ka mitu võlgnevuse meeldetuletust, kuid vaatamata sellele jätkas kostja lepingu rikkumist. Laenulepingu üldtingimuste p.1.3.2. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus nõuda kuni 5 eurot. Saatsime kostjale kümme teadet – 21.03.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 0 eurot; 31.03.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 3 eurot; 19.04.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 0 eurot; 27.04.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 5 eurot; 09.05.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 0 eurot; 18.05.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 5 eurot; 20.06.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 0 eurot; 27.06.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 5 eurot; 18.07.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 0 eurot ja 25.07.2016.a. saadetud teate eest nõudsime menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudsime menetluskulu 23 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. 25.07.2016.a. saatsime laenusaajale kirjaliku hoiatuse, milles hoiatasime kostjat, et juhul kui 04.08.2016.a. ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. 05.08.2016.a. saatsime laenusaajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütlesime laenulepingu nr 0342602166 üles alates 19.augustist 2016.a. Selleks kuupäevaks palusime laenusaajal tasuda kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised, menetluskulu). 19. augustiks 2016.a. kostja võlgnevust ei tasunud. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses. Laenulepingu p.3.8. kohaselt on viivisemääraks 20 % aastas ehk 0,055 % päevas. Seisuga 02.12.2016.a. on viivis 14 eurot ja 52 senti. Kokku on Koduliising OÜ nõue 02.12.2016.a. seisuga 253 eurot ja 84 senti, millest laenu põhiosa võlg on 189 eurot, intress 27 eurot ja 32 senti, viivis 14 eurot ja 52 senti ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 23 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb.
Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta telerit ostnud ega tea, kes neil kodus on sees käinud ja tema andmeid kasutanud. Politsei uurib ja tegeleb sellega (tl 73). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 81). Tartu Maakohtu 22.mai 2017.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse 2 (4)
kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 81). Hageja ei ole esitanud täiendavalt oma seisukohti, kostja on palunud muuta vastamise tähtaega 30.09.2017 ja kohtul välja nõuda politseist dokumendid algatatud kriminaalmenetluse kohta (tl 89-90). Kostja taotlusel on kohus politseist välja nõudnud dokumendi (tl 92), millest nähtuvalt lõpetati 21.novembril 2017.a. prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 17261000252 menetlus, sest kriminaalasjas on tuvastatud, et laenud ja järelmaksud on võtnud M. R. ise, kes ei julgenud seda oma emale tunnistada, keegi võõras kuritegu toime pole pannud, mistõttu antud asjas puudub kuriteosündmus. Nimetatud uurija määrus on käesolevaks ajaks jõustunud. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooltevahelise laenulepinguga, laenu tagastamise graafikuga, lepingu lahutamatuks lisaks olnud üldtingimustega, võlgnevuse arvestusega, M. R. poolt 16.02.2016 oma allkirjaga kinnitatud isikutunnistuse koopiaga (tl 19-22, 24, 68) on tõendamist leidnud, et pooled on 16.veebruaril 2016.a. sõlminud laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale laenu 189 eurot ja kostja põhivõlgnevus on praegu 189 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltevahelise laenulepingu p 3.7 järgi oli kokku lepitud laenu intressimääras 20% aastas laenusummalt. Hagi materjalidest nähtuvalt ütles hageja laenulepingu üles kostja poolt kohustuste mittetäitmise tõttu 19.08.2016.a. Seega on põhjendatud kuni laenulepingu ülesütlemiseni raha kasutamise eest hageja intresside nõue kostja vastu summas 27,32 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on põhivõlga ja intresse hagejale tasunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu p 3.8 kokku leppinud viivisemääras 20% aastas ja 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata põhivõla maksetelt alates esimese makse osa sissenõutavaks muutumisest 17.03.2016 kuni hagi esitamiseni 02.12.2016 kokku 14,52 eurot. Hageja ei ole kostjalt nõudnud viiviseid VÕS § 367 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viiviste arvutusele. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 23 euro suuruses hüvitamist. Laenulepingu üldtingimuste p.1.3.2. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus nõuda kuni 5 eurot, esmase meeldetuletuskirja saatmine on tasuta. Ka
3 (4)
VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kokku kümme meeldetuletuskirja (tl 26-35). Õiguskirjandus toetab hageja seisukohta, et kui poolte vahel on kokku lepitud rahaliste kohustuste täitmise aeg, saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda iga maksega hilinemise korral (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 581). Seega on kostjalt võla sissenõudmiskulud 23 eurot meeldetuletuskirjade koopiatega tõendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja laenulepingujärgne põhivõlgnevus 189 eurot, intressid 27,32 eurot, viivised 14,52 eurot ja võla sissenõudmiskulu 23 eurot on tõendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 253,84 eurot. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 75 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot (tl 39, 40). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 75 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.