1.1.2.160 eurot – iga kuu 15. kuupäeval alates 15. märtsist 2018 kuni
15.märtsini 2019;
1.1.3.1920 eurot – 15. aprillil 2019.
2-16-16182
1.2.Juhul kui TK jätab tähtaegselt tasumata punktis 1.1.1 nimetatud summa või ülejäänud võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt 15. aprillil 2019, kohustub TK maksma Citadele Leasing & Factoring OÜ-le leppetrahvi 5940 eurot.
1.3.Pooled loevad kõik tsiviilasjas nr 2-16-16182 esitatud nõuded kompromissi täitmisel lõppenuks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 9. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-16182 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Tagastada TK-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 325 eurot, ja kanda see OÜ E13 pangakontole nr EE367700771002542565. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Citadele Leasing & Factoring OÜ (hageja) esitas 26. oktoobril 2016 Harju Maakohtule TK (kostja) vastu hagi. Hagis ja 2. detsembril 2016 esitatud hagi täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4754 eurot 14 senti, põhiosa tagasimakse võla 2101 eurot 78 senti, intressi 337 eurot 81 senti, kahjuhüvitise 862 eurot 50 senti, kindlustuse võla 1448 eurot 26 senti, võla käsitustasu 80 eurot, leppetrahvi 500 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 3062 eurot 62 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 3793 eurot 33 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Arhitektuuribüroo M.O.T.T. OÜ (pankrotis)
15.juulil 2015 liisingulepingu nr 7576-15JKP, millega hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (sõiduauto BMW 740) omandamist läbi kapitalirendilepingu. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 7576-15JKP KL, vastutuse maksimummääraga 33 345 eurot. Liisinguvõtja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ja hageja ütles 5. veebruaril 2016 liisingulepingu erakorraliselt üles. Liisinguvõtja tagastas liisitud sõiduauto 8. veebruaril 2016.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus rahuldas 9. mai 2017. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4754 eurot 14 senti, põhiosamaksete võla 2101 eurot 78 senti, intressivõla 337 eurot 81 senti, kahjuhüvitise 862 eurot 50 senti, kindlustuse võla 1448 eurot 26 senti, võla käsitustasu 80 eurot, leppetrahvi 500 eurot, viivise 26. oktoobri 2016 seisuga 3062 eurot
2-16-16182 62 senti ning põhivõlalt 6855 eurot 92 senti viivise 0,15% päevas alates 27. oktoobrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3793 eurot 33 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot ning seadusjärgse viivise sellelt.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse välja mõistetud kahjuhüvitise ja menetluskulude osas ning teha selles osas uue otsuse või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6.Ringkonnakohtu istungil arutasid pooled vaidluse lahendamise võimalusi kokkuleppel ja sõnastasid kompromissikokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale maksegraafiku alusel kokku 11 000 eurot ning kui kostja jätab esimese osamakse tähtaegselt tasumata või maksegraafiku viimaseks päevaks ei ole kogu võlg tasutud, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 5940 eurot. Sellega soovisid pooled lugeda vaidlusest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled loobusid edasikaebeõigusest ning palusid jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja allkirjastas kokkuleppe 9. jaanuaril 2018 toimunud ringkonnakohtu istungil. Hageja soovis kompromissi kooskõlastamiseks lisaaega ning saatis 11. jaanuaril 2018 kohtule digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
9.Praeguses asjas esitasid pooled kohtule kompromissikokkuleppe, millega kostja nõustus tasuma hagejale kokku 11 000 eurot (st pooled vähendasid kokkuleppel kostja võlga) ning pooled leppisid kokku maksegraafiku. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kui kostja jätab tähtaegselt tasumata esimese osamakse või maksegraafiku viimaseks tähtpäevaks ei ole kogu võlg tasutud, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi sellises ulatuses, mis tagab selle, et kostja peab tasuma hagejale sama suure summa, nagu maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Kompromissi täitmisega lugesid pooled kõik praeguses vaidluses esitatud nõuded lõppenuks.
2-16-16182 Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Seetõttu tuleb kompromissikokkulepe kinnitada.
10.Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada kontole, mille kostja ringkonnakohtule avaldas.
11.Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava määruse peale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.