MS hagi UM vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.10.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): MS (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja (vastustaja): UM
XXXXXXXXXXX),
tehinguline vandeadvokaat Helmeri Indela
Menetluse liik
(isikukood esindaja
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2017.a määrus osas, millega maakohus jättis 816 eurot MS menetluskulude rahalise suurusena kindlaks määramata ja MS kasuks UM-lt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata MS menetluskulude suurusena täiendavalt kindlaks 816 eurot ja mõista need UM-lt täiendavalt välja.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Määrata kindlaks MS hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusena 3850,04 eurot ja mõista kostjalt UM-lt välja hageja MS kasuks menetluskulud 3850,04 eurot (õigusabi 3050,04 eurot, sh käibemaks, riigilõiv 800 eurot).
2.2.Kostja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Rahuldada MS määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). 1(6)
Tsiviilasi nr 2-15-110027
5.Määruse peale võib UM Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus jättis 17.10.2016.a otsusega hagi rahuldamata, mille peale hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2017.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 17.10.2016.a otsus, rahuldati hagi ja jäeti menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest 21.09.2017.a määrusega.
2.Hageja esitas 23.09.2016.a istungil kuni istungini kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid hageja menetluskulud 1370 eurot (riigilõiv 400 eurot + õigusabi 970 eurot (sh käibemaks). Hageja esitas täiendava menetluskulude nimekirja 28.09.2016.a, mille kohaselt kandis hageja täiendavalt menetluskulusid 6,8 t ulatuses summas 820 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus andis tähtaja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 25.05.2017.a. Hageja esitas 22.05.2017.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ringkonnakohtus kantud kokku kulusid 1106 eurot (sh õigusabi 9 t ja 46 min ulatuses + riigilõiv apellatsioonkaebuse eest).
3.Harju Maakohus tegi 06.10.2017.a määruse, millega rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3034,04 eurot (õigusabi 2234,04 eurot ja riigilõiv 800 eurot). Kohus mõistis kostjalt välja ka viivise tasumata osalt. Kohus jättis hageja õigusabikulude nõude 918 euro ulatuses rahuldamata. Hageja esitas 23.09.2016.a istungil kuni istungini kantud menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks, mille kohaselt olid hageja menetluskulud 1370 eurot (riigilõiv 400 eurot + õigusabi 970 eurot). Kohus leidis, et hageja kalkulatsioonis on viga, sest 8 t ja 1 min tunnihinnaga 100 eurot on kokku 801,70 eurot (8,017×100), millele lisandub käibemaks 160,34 eurot, kokku 962,04 eurot, mis on koos riigilõivuga kokku 1362,04 eurot. Hageja esitas täiendava menetluskulude nimekirja (28.09.2016.a) tähtaegselt. Nimekirja kohaselt on hageja täiendavalt kandnud menetluskulusid õigusabile 6,8 t ulatuses summas 820 eurot (sh käibemaks). Kohus leidis, et arvestus on ebatäpne ja taotluse summa peaks olema 816 eurot (6,8×100×1,2). Hageja 07.10.2016.a esitatud taotlus 23.09.2016.a kohtuistungiga seoses menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 210 eurot ei ole esitatud tähtaegselt, mistõttu ei kuulu need kulud hüvitamisele. Kohus leidis, et täpne summa peaks olema 1 t ja 41 min (1,683 t) eest 201,96 eurot (1,683×100×1,2). Hageja esitas 22.05.2017.a ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Nimekirja kohaselt on ringkonnakohtus kantud kokku kulusid 1106 eurot (sh õigusabi 9 t ja 46 min ulatuses + riigilõiv apellatsioonkaebuse eest). Kohus leidis, et õige summa 9,767 t õigusabi eest peaks olema 1172,04 eurot (9,767×100×1,2), millele lisandub riigilõiv 400 eurot, s.o kokku 1571,99 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust järgmiselt. Vastuse koostamine kostja hagi vastusele oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,183 t ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu. 17.02.2016.a vastuse koostamine 09.02.2016.a kohtu nõudele oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,167 t ulatuses. 22.02.2016.a nõupidamine kliendiga telefonitsi oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,083 t ulatuses. 06.09.2016.a kostja 27.04.2016.a seisukohtade ja lisade analüüs oli kohtu hinnangul 2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-110027 põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,167 t ulatuses. 14.09.2016.a kohtuistungiks ettevalmistamine, 16.09.2016.a teeside koostamine, 21.09.2016.a istungieelne nõupidamine kliendiga, kohtutoimikuga tutvumine, toimikulehtede märkimine, ettevalmistus istungiks, 22.09.2016.a tunnistajatele küsimuste koostamine, kohtukõne teeside koostamine oli põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,417 t ulatuses. Kohtuistungil osalemine 23.09.2016.a oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 4,6 t ulatuses. Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja teeside täiendamine oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 t ulatuses. 07.10.2016.a esitatud taotlus 23.09.2016.a kohtuistungiga seoses menetluskulude kindlaksmääramiseks ei olnud esitatud tähtaegselt, mistõttu kohus jättis selle tähelepanuta. Maakohtu otsuse analüüs, e-kiri kliendile seoses apellatsioonkaebuse esitamise perspektiivikusega 07.11.2016.a, apellatsioonkaebuse koostamine, apellatsioonkaebuse analüüs ja lõppsõna koostamine ilma menetluskulude analüüsita oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 5 t ulatuses, arvestades mh apellatsioonkaebuse sisu. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja avalduse maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 18,617 t ulatuses, s.o 1861,70 euro osas (18,617 t × 100 eurot), millele lisandub käibemaks 372,34 eurot, s.o kokku 2234,04 eurot ja riigilõivude eest 800 eurot, s.o kokku 3034,04 eurot.
4.19.10.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 918 euro ulatuses ja teha uue määruse, millega rahuldatakse hageja menetluskulude nõue täielikult. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Vaidlustatud kohtumäärus on olulises osas põhjendamata. Maakohus eksis ühe hageja esitatud taotluse tähtaegsuse hindamisel ning ületas diskretsioonipiire ringkonnakohtus hageja kantud vajalike õigusabikulude mittevajalikuks lugemisel. 23.09.2016.a kohtuistungil määras maakohus küll menetlusosalistele istungiga seoses tekkinud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 28.09.2016.a, kuid samal istungil määras maakohus ka teised tähtajad, s.o asjas lõplikke seisukohtade, sh kohtukõne teeside esitamiseks kuni 05.10.2016.a ning vastaspoole lõppseisukohtadele vastamiseks, sh repliikide esitamiseks kuni 10.10.2016.a. Kuigi hagejal olid asjas 23.09.2016.a toimunud viimaseks maakohtu istungiks teesid ette valmistatud, täiendas ta nimetatud teese seoses istungil küsitletud poolte ja tunnistajate vande alla antud ütlustega ja esitas need kohtule järgides kohtu määratud tähtaega 05.10.2016.a. Seega ei oleks maakohtu poolt antud tähtaega järgides olnud võimalik kohtukõne teesidega seotud õigusabikulude nimekirja maakohtu poolt antud tähtajaks 28.09.2016.a esitada, kuivõrd teeside ja nendele repliikide esitamiseks määratud tähtajad olid hilisemad (vastavalt 05.10.2016.a ja 10.10.2016.a). Maakohus jättis ringkonnakohtu menetluskulude hindamisel tähelepanuta apellatsioonkaebuse mahu ja muud esitatud menetlusdokumendid ja vaidluse keerukuse. Ringkonnakohtu menetluses kulunud aja sees analüüsis hageja esindaja 8-leheküljelist maakohtu otsust, mille põhjendused olid neljal leheküljel, koostades sellele sisulist teksti sisaldava 11,5 lehekülje pikkuse apellatsioonkaebuse ja analüüsis ka sisulist teksti sisaldavat 10 lehekülje pikkust kostja apellatsioonkaebuse vastust, esitades menetluses ka sisulist teksti sisaldava 2,5 lehekülje pikkuse lõppsõna.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
Määruse põhjendused
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-110027
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue lahendi. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada.
8.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis menetluskulud välja hagejalt summas 3034,04 eurot. Nimetatud osas ei ole määrust vaidlustatud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud vastuväitega, et maakohus ei saanud jätta arvestamata ja sellest tulenevalt hindamata 07.10.2016.a esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad kirjed. 23.09.2016.a istungi protokollist nähtuvalt andis kohus istungi osas menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 28.09.2016.a, kuid lõplike kohtuteeside esitamiseks ja neile vastamiseks vastavalt tähtajad kuni 05.10.2016.a ja 10.10.2016.a. Tähtajaks 28.09.2016.a esitas hageja korrektselt istungiga seotud menetluskulude nimekirja. Eraldi menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaega kohus seoses lõplike seisukohtade esitamise tähtajaga ei määranud. 07.10.2016.a esitatud menetluskulude nimekirjas sisaldub ajakulu üksnes kohtukõne teeside täiendamise eest 1 t ja 41 min. Seega esitas hageja õigesti koos lõplike kohtuteesidega ka menetluskulude nimekirja. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud enne menetlusdokumendi koostamist menetluskulude nimekirja esitama. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud nimetatud kulu vajalikkust ja põhjendatust hindama. Ringkonnakohus saab selle rikkumise määruskaebemenetluses kõrvaldada ja ise hinnata nimetatud kulu vastavalt TsMS § 175 lg-le 1.
10.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus hindab eelnimetatut iga menetlustoimingu puhul eraldi, mille eest maakohus hüvitist välja ei mõistnud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse vastuses toodud seisukohaga, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist ei saa vaidlustada. Ringkonnakohus saab kontrollida diskretsioonipiiride järgimist. Juhul kui maakohus aga ei ole põhjendanud enda otsustust, ei saa ringkonnakohus maakohtupoolset diskretsiooni teostamist kontrollida, vaid peab maakohtupoolse põhjendamiskohustuse rikkumise kõrvaldama, otsustades ise kulu vajalikkuse ja põhjendatuse üle.
11.Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus pidas 14.09.2016.a – 22.09.2016.a menetlustoiminguid põhjendatuks üksnes 3 t ja 25 min ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole põhjendanud, mis toimingu osas ja miks ta jättis 54 min arvestamata ning seega ei saa ringkonnakohus maakohtu kaalutlusi arvestada. Seega analüüsib ringkonnakohus kõiki toiminguid eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik 1 t ja 51 min (1 t ja 25 min + 26 min) kohtuistungiks ettevalmistuseks, arvestades et istungiks ettevalmistamine eeldab menetlusdokumentide ja seisukohtade hästi tundmist. Samuti oli hageja poolt enne istungit esitatud viimasest dokumendist istungi ajaks möödunud 7 kuud, mis eeldab ka täiendavat ajakulu materjalide läbitöötamiseks. Samuti on põhjendatud kliendiga nõu pidamine 38 min enne istungit, arvestades et klient ise istungile isiklikult kohale ei tulnud ning esindamine kohtus eeldab kliendiga suhtlemist ning talle aru andmist. Samuti on põhjendatud 30 min kohtutoimikuga tutvumiseks ja toimikulehtede märkimiseks, kuivõrd
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-110027 istungil kliendi efektiivne esindamine eeldab toimikus orienteerumist ja toimiku tundmist. Ringkonnakohus leiab samuti, et tunnistajatele küsimuste koostamiseks on põhjendatud aeg 30 min, arvestades et istungil kuulati üle kolm tunnistajat. Istungiprotokollist nähtuvalt on hageja esindaja ka kõigile kolmele tunnistajale küsimusi esitanud. Arvestades, et tunnistajate küsitlemine läbimõeldud ja ettevalmistatud küsimustega on oluline enda kliendi õiguste kaitsmisel, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ajaga. Istungil hageja kirjalikke kohtukõne teese ei esitanud, vaid esitas need alles täiendatult kohtu poolt antud tähtajal 05.10.2016.a. 05.10.2016.a menetlusdokumendis on hageja sisukalt vastanud nii kostja 27.04.2016.a menetlusdokumendiga esitatud uutele asjaoludele ja tõenditele, mille toimikusse võtmise otsustas kohus alles istungil, kui ka istungil tunnistajate poolt antud ütlustele ja kostja poolt antud seletustele. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg nii 16.09.2016.a 26 min, 22.09.2016.a 24 min (54 min – 30 min tunnistajate küsimusteks) kui ka 2 t ja 41 min (1 t + 1 t ja 41 min) selle täiendamiseks. Samuti on vajalik ja põhjendatud 18 min kohtuistungi protokolliga tutvumiseks, arvestades nii selle sisu (üle kuulati neli inimest) kui ka mahtu. Menetluskulude nimekirjas toodud kulud on sellises mahus, mis on eluliselt usutavad ning mis võis ka reaalselt kuluda nii menetlusdokumentide koostamiseks kui ka istungiks ettevalmistamiseks. Ringkonnakohtul pole alust eeltoodus kahelda. Kulude põhjendatus ja vajalikkus ei eelda, et esindaja peab tegema minimaalselt vajaliku, vaid põhjendatud ja vajalik on esindaja tegutsemine mahus, millega on efektiivselt tagatud esindatava huvide parim võimalik kaitse. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud maakohtu menetluse osas täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
12.Ringkonnakohtu menetluskuludega seonduvalt leidis maakohus, et arvestades mh apellatsioonkaebuse sisu on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 t ulatuses ehk 4 t ja 46 min vähem sellest, mis oli kajastatud menetluskulude nimekirjas. Maakohus ei ole menetluskulude väljamõistmata jätmist ka ringkonnakohtu menetluskulude osas sisuliselt põhjendanud, seega ei saa ringkonnakohus ka siinkohal maakohtu kaalutlustega arvestada. Maakohus on viidanud üksnes apellatsioonkaebuse sisule. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus sisukas ning asjakohane. Ringkonnakohus on asja lahendamisel arvestanud ning nõustunud apellatsioonkaebuse vastuväidetega ning on teinud asjas teistpidise lahendi maakohtust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse koostamiseks umbes üks tööpäev (7 t ja 33 min) ülemäärane. Maakohtu otsuse analüüs 34 min on samuti vajalik ja põhjendatud, olles vaidlustuse objekt. Samuti on vajalik ja põhjendatud ka kliendile e-kirja saatmine seoses apellatsiooni esitamise perspektiivikusega ning sellele kulunud aeg 18 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud ja vajalik kulu n-ö viimase sõna kirja koostamine, arvestades et nimetatud menetlusdokumendis on hageja korranud põhiliselt enda varasemaid seisukohti. Ringkonnakohus on viimase sõna tähtaja andmisel ka selgitanud, et menetlusosalised võivad soovi korral esitada seni esitamata avaldused ja seisukohad ning täpsustanud, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist on seisukohtade esitamine piiratud TsMS § 634 lg 2 alusel. Põhjendatud on üksnes kostja kui vastustaja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine, kuid arvestades, et selles ei esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid, võrreldes maakohtu menetlusega, ning selle mahuga, on põhjendatud sellega tutvumiseks maksimaalselt 30 min. Seega leiab ringkonnakohus, et ringkonnakohtu menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 8 t ja 55 min (8,92 tunni) ulatuses ehk suurendab maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid 3t ja 55 min (3,92 tunni) võrra.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendatud täiendavalt 6 t ja 48 min ehk 6,80 tunni ulatuses. Arvestades, et
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-110027 maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasumäära 120 eurot koos käibemaksuga, lähtub sellest ka ringkonnakohus, arvestades et seda vaidlustatud ei ole. Seega mõistab ringkonnakohus täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 816 eurot (6,80 tundi × 120 eurot).
14.Maakohus on määruse resolutsioonis märkinud, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse. Kohalduva ja kehtiva TsMS redaktsiooni kohaselt aga ei määrata menetluskulusid kindlaks mitte menetlusosalise avalduse alusel, vaid seaduses sätestatud ajal menetlusosalise poolt esitatud menetluskulude nimekirja ja toimiku alusel. Seega ei ole vajadust märkida resolutsioonis, et menetlusosalise avaldus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata, olenemata sellest, kas menetlusosaline pealkirjastas enda menetluskulude nimekirja avaldusena. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse sõnastust, muutmata selles osas resolutsiooni sisu.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Arvestades, et ringkonnakohus mõistab menetluskulude nimekirjast toodust üksnes 102 eurot (0,85 × 120 eurot) vähem välja, ei saa hageja käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
16.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.