1.Kiviõli Soojus AS hagi K. M. vastu võlgnevuse 733,38 euro nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. M.`lt /solidaarvõlgnikult/ Kiviõli Soojus AS kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, soojusenergiaga varustamisest tulenev võlgnevus summas 407 (nelisada seitse) eurot ja 92 senti, sh põhivõlgnevus 366,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,23 eurot perioodi 26.02.2016-31.08.2017 eest vastavalt VÕS § 113 lg 1.
Jätta hageja menetluskulud 56% ulatuses nende põhjendatud summast, so 500 eurost, kostja K. M. kanda. Rahuldamata osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
4.Välja mõista kostjalt K. M.lt hageja Kiviõli Soojus AS kasuks menetluskulud summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot.
5.Välja mõista K. M.lt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis menetluskuludelt (280 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele Condor Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE732200221056838021 AS-s Swedbank, selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
7.Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Kiviõli Soojus AS esitas 25.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. M. ja V. T. vastu võlgnevuse 454,70 euro nõudes. Kohus tegi 27.04.2017 võlgnikele maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule K. M.`le kätte 15.05.2017 ning võlgnikule V. T.le 27.07.2017. Võlgnik K. M. esitas 24.05.2017 nõudele vastuväite. V. T. suhtes tegi kohus 18.08.2017 maksekäsu, millega kohus kohustas solidaarvõlgnikku V. T.t tasuma AS-le Kiviõli Soojus põhivõlgnevuse summas 454,70 eurot, kõrvalnõuded summas 263,73 eurot, lisanduva viivise 0,5% päevas põhinõudelt (454,70 eurot) alates 19.08.2017 kuni põhinõude täitmiseni; riigilõivu summas 45 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot. Pärnu Maakohtu 18.08.2017 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue K. M. suhtes üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.31.08.2017 esitas hageja kohtule hagi kostja K. M. vastu võlgnevuse 733,38 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja K. M. ajavahemikul 06.01.2016-13.06.2016 korteriomandi, asukohaga xxx, omanik. Korteriühistu Võidu 6 Kiviõli on registrisse kantud 24.11.2014, kuid korteriühistu ei teosta arveldamist soojusenergiaga ning osutatud soojusenergia teenuse eest esitab arveid hageja AS Kiviõli Soojus. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli linn, Võidu 6, sh kostja omandisse kuulunud korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, s.h kostjale arveid. Hageja ja kostja sõlmisid 07.01.2016. a
Soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S 3437, mille punkti 6 kohaselt võrguettevõtja (antud juhul hageja) esitab tarbijale (antud juhul kostja) arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata ning arved tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlg hageja ees kokku 366,69 eurot. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, volitas hageja ennast esindama Condor Inkasso OÜ-d. Hageja arvestab viiviseid lepingujärgse viivisemääraga (0,2% päevas) hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga kuulub tasumisele sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 375,70 eurot, mida hageja vähendab põhivõla summani, so 366,69 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 733,38 eurot, sh põhivõlgnevuse 366,69 eurot ja viivised 366,69 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud summas 305 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. (tl. 15-35).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 20.09.2017 vastuse hagile, milles hagiga ei nõustunud. Kostja vastuse kohaselt on ta vaidlusaluse korteri võõrandanud V. T.le ning vastavalt korteriomandi müügilepingule kohustus V. T. tasuma võlgnevuse hagejale. V. T. suhtes on kohus 18.08.2017 teinud tsiviilasjas nr. 2-17-108269 maksekäsu. Kostja väitel on ta edastanud hagejale korteriomandi müügilepingu koopiad ning talle on ebaselge, miks hageja pärast dokumentide saamist tema vastu kohtule hagi esitas. (tl. 43-63).
ASJA EDASINE KÄIK
4.Kohus tegi 08.11.2017 hagejale kohtunõude, paludes täpsustada kostja vastu esitatud nõuet (tl. 65).
5.Hageja esindaja esitas 22.11.2017 vastuse nii kohtunõudele kui ka kostja vastusele, mille leiab, et kuna 13.06.2016 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt müüs K. M. korteriomandi aadressil xxx, V. T.le, siis on nad käesolevas hagis solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 2 mõttes. Hageja teatas, et ei ole andnud nõusolekut 13.06.2016 sõlmitud korteriomandi müügilepingus märgitud kohustuste üleminekuks müüjalt s.o kostjalt ostjale V. T.le (kolmandale isikule). Samuti ei ole V. T. sõlminud hagejaga võlgade tasumise osas maksegraafikut. Käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga ei ole V. T. tasunud hagejale 18.08.2017. maksekäsuga väljamõistetud võlgnevust. Hageja poolt on esitatud maksekäsk sissenõudmiseks kohtutäiturile, kuid ühtegi laekumist pole toimunud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tulenevalt 13.06.2016 asjaõiguslepingust, mille kohaselt uus korteriomanik on kohustatud tasuma korteriomandiga seotud võlgnevused, puudub kostjal kohustus tasuda käesolevas menetluses nimetatud võlgnevus. VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega võib kohustus kolmandale isikule üle minna ka võlgniku ja kolmanda isiku kohustus- ja käsutustehingu alusel, kuid üksnes tingimusel, et võlausaldaja on kohustuse üleminekuga kui käsutusega nõus, sest võlgnikul puudub õigus kohustust iseseisvalt käsutada. (TsÜS § 114 lg 1, lg 2; Riigikohtu otsus nr. 3-2-1117-07, p 12). Hageja on seisukohal, et kuivõrd ta ei ole andnud nõusolekut kohustuse üleminekuks kolmandale isikule ning pole seda hiljem ka heakskiitnud, vastutab AS Kiviõli Soojus kohustuse täitmise eest just kostja. Kostja oli ajavahemikul 06.01.2016–13.06.2016 korteriomandi asukohaga xxx, Kiviõli, omanik, hageja on võrguettevõtjana teenindanud elamut, sh kostja omandisse kuuluvat korteriomandit kütnud ja kostja kohustus tasuma igakuiselt hageja
poolt tehtavate kulutuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, on jätnud talle esitatud arved tasumata ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt osutatud soojusenergia eest tasu. Hageja esindaja palus hagi rahuldada hagis esitatud ulatuses. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 545 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (lisandub käibemaks). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1. (tl. 70-73)
6.Kohus teatas 12.12.2017 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 21.12 2017.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 09.01.2018 kell 16.00 kohtu kantselei kaudu (tl. 76). Pooled kohtule täiendavaid seisukohti/avaldusi/taotlusi ja vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
8.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulus ajavahemikul 06.01.2016 – 13.06.2016 korteriomand aadressil xxx, Kiviõli, (registriosa xxx, tl 20). Jõhvi Notar Kristel Jänese poolt 13.06.2016 tõestatud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr. 1138 kohaselt võõrandas kostja korteriomandi asukohaga xxx, Kiviõli, V. T.le. Vastavalt lepingule pidi ostja V. T. (kes antud tsiviilasja, so maksekäsu kiirmenetluse raames on koos kostjaga solidaarvõlgnikuks) korteri maksumuse arvelt, so tasaarveldusena tasuma müüja, so kostja poolt märgitud võlgnevused, sh võlgnevuse hagejale (lepingu p 2.1., 3.3., tl. 58-59). Kostja ja AS Kiviõli Soojus vahel oli 07.01.2016 sõlmitud Soojusenergia ostu-müügileping nr. S 3437, mille punkti 6 kohaselt võrguettevõtja (antud juhul hageja) esitab tarbijale (antud juhul kostja) arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Lepingu p. 7.2. kohaselt, kummalgi lepingupoolel on õigus lõpetada Leping ühepoolselt. Lepingu lõpetamisel peab teatama sellest teisele lepingupoolele kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Vastavalt Lepingu p. 7.4., tarbija poolseks Lepingu lõpetamise aluseks on Elamu korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille alusel Elamu lülitatakse täielikult keskküttest välja Eeskirjaga ettenähtud korras või Tarbimiskoha omaniku muutmine. (tl.24-25)
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kostja ja AS Kiviõli Soojus vahel 07.01.2016 Soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S 3437 sõlmimine on tõendatud poolte poolt allkirjastatud lepinguga (tl. 24-25). Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast alates. Kostja on jätnud kohustused täielikult täitmata.
12.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Soo tn 13 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Hageja tugineb oma nõudes K. M. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.
13.Hageja poolt esitatud arvetest (5 arvet, perioodi 01.07.2016-31.05.2016 eest, tl 26-30) ja arvete tasumise nimekirjast (tl. 31) nähtub, et kostja põhivõlgnevus nimetatud ajavahemiku eest moodustab 366,69 eurot (130,96+81,73+81,29+47,88+24,83). Viivisenõuet ei ole hageja arvetes esitanud ega ka viivisele viidanud. Hagiavalduses ja kohtule esitatud vastuses palus hageja välja mõista põhivõlgnevuse ja viivised.
14.Kostja nõudega ei nõustunud, viidates sellele, et ta on korteri võõrandanud teisele isikule, so V. T.`le, kellel oli ostu-müügilepingust tulenev kohustus müügihinna katteks tasuda võlgnevused, sh võlgnevus hagejale. Kostja viitas ka asjaolule, et korteri omandamisel 06.01.2016 tasus kohtutäiturile võlgnevuse katteks 1296,19 eurot, samuti oli uuel omanikul, so V. T.l kohustus ostumüügilepingu punktides 2.1, 5.13 ja 5.15. märgitud maksed (tl. 43-46). Hageja ei nõustunud kostja väitega, viidates sellele, et hageja ei ole nõude üleminekuks luba andnud ega nõude üleminekut heaks kiitnud, seega on kostja koos V. T.`ga hageja ees solidaarvõlgnikeks VÕS § 65, § 175 lg 2, TsÜS § 114 lg 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 65, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 175 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.
TsÜS § 114 lg 1 kohaselt, kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Antud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja kui solidaarvõlgniku poolt on hagejale tasumata 07.01.2016 Soojusenergia ostu-müügilepingust nr. S 3437 tulenev, tasumata võlgnevus summas 366,69 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hageja nõusolek 07.01.2016 ostu-müügilepingust tuleneva nõude loovutamiseks. Kostjal oli võimalus lepingu p-de 7.2. ja
7.4.alusel, seoses omanikuvahetusega, teavitada hagejat lepingu lõpetamisest. Kostja seda võimalust ei kasutanud, kuigi antud võimaluse kasutamise korral oleks kostjal olnud võimalus hagejaga kokku leppida/hagejat teavitada nõude ülemineku osas.
15.Mis puudutab kostja viidet sellele, et 06.01.2016 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel tasus kohtutäiturile võlgnevuse 1296,19 eurot, siis kohus tuvastas, et nimetatud nõude puhul oli tegemist mitte võlgnevusega AS Kiviõli Soojus ees, vaid Argo Kindlustuse AS-i ees. Kostja viide sellele, et 13.06.2016 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktidest 2.1, 5.13 ja 5.15 tulenevalt oli uuel omanikul kohustus tasuda kõik võlgnevused ja maksud, on hageja suhtes asjakohane ainult lepingu p. 2.1 märgitud võlgnevuse osas, kuid selles osas puudus kostjal hageja nõusolek ja/või heakskiit kohustuse ülemineku kohta. Leping p-d. 5.13 ja 5.15 puudutavad korteriühistuga seotud võlgnevusi/kohustusi, seega ei ole viide nendele käesolevas vaidluses asjakohane.
16.Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja põhivõlgnevus 366,69 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
17.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 07.01.2016 sõlmitud Soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S 3437 kohaselt moodustab viivis 0,2% päevas. Hagiavaldusest nähtub, et hageja palub viivise määrana arvestada kokkulepitud viivisemäära, so 0,2% päevas. (tl. 15-19, 24-25).
18.Hageja arvestas viiviseid lepingujärgse kokkulepitud viivisemääraga, so 0,2% päevas, arvete tasumise tähtpäevadest kuni hagiavalduse esitamiseni, so alates 26.05.2016 kuni 31.08.2017, kokku 375,70 eurot, vähendades seda põhinõude summani, so 366,69 euroni. Kostja hageja nõudega, sh viivisenõudega ei nõustunud. Kohus, lähtudes asjaolust, et hageja põhinõue kostja vastu oli esitatud põhjendatult, leiab, et kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu lepingust tulenev viivise nõue, on põhjendatud mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. Kohus lähtub antud juhul sellest, et kostja võõrandas korteriomandi 13.06.2016, hageja aga pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse alles 25.04.2017, so 10 kuu pärast (selleks ajaks oli ka V. T. juba vaidlusaluse korteri võõrandanud), siis oli hageja kohtusse pöördumisega põhjendamatult viivitanud. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et oleks kohtuväliselt pöördunud kostja poole vaidluse lahendamiseks. Lisaks sellele, kuna tegemist on solidaarvõlgnevusest tuleneva nõudega, ei ole hageja esitanud täitmiseks V. T. suhtes 18.08.2017 tehtud makskäsku, seega on hageja olnud ise tegevusetuses (kohus kontrollis nii hagi esitamise seisuga kui ka 04.01.2018 V. T. suhtes algatatud täitemenetlusi ning tuvastas, et hageja avalduse ja 18.08.2018 maksekäsu alusel ei ole
ühtegi täitemenetlust algatatud). Antud asjaoludest lähtuvalt ei pea kohus põhjendatuks rahuldada viivisenõuet lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 1.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %.
19.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 26.02.2016 kuni 31.08.2017 eest summas 41,23 eurot (130,96 eurot x 8,05%/365 x 126 päeva; 130,96 eurot x 8%/365 x 427 päeva = 15,87 eurot; 81,73 eurot x 8,05%/365 x 97 päeva; 81,73 eurot x 8%/365 x 427 päeva = 9,38 eurot; 81,29 eurot x 8,05%/365 x 66 päeva; 81,29 eurot x 8%/365 x 427 päeva = 8,78 eurot; 47,88 eurot x 8,05%/365 x 36 päeva; 47,88 eurot x 8%/365 x 427 päeva = 4,85 eurot; 24,83 eurot x 8,05%/365 x 5 päeva; 24,83 eurot x 8%/365 x 427 päeva = 2,35 eurot) VÕS § 113 lg alusel, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (millele lisandub käibemaksu), kokku 545 eurot. Hageja palus õigusabikulud mõista välja koos käibemaksuga. Hageja palus menetluskulud kostjalt välja mõista, samuti mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 18.08.2016 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult V. T.lt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 45 eurot, seega moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku 500 eurot (45+80+420-45, tl 72-73). Kohus arvestab õigusabikulusid ilma käibemaksuta, kuna hageja esindaja on kinnitanud, et hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (tl. 72), seega puudub alus õigusabikulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Seoses sellega, et kohus rahuldas hagi osaliselt (ca 56% ulatuses), siis jätab kohus hageja menetluskulud võrdeliselt rahuldatud osaga kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja kanda tuleb jätta 56% hageja põhjendatud menetluskuludest (500 eurot) ehk 280 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (280 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostja endi kanda.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.