TT hagi AS Eesti Meedia vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS Eesti Meedia määruskaebus liik TT (isikukood:
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Hageja: lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais esindajad Kostja: AS Eesti Meedia (registrikood: 10184643), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.11.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta AS Eesti Meedia kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli TT (hageja) hagi AS Eesti Meedia (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks. 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-11092
2.Hagiavalduse kohaselt soovis AS Eesti Meedia meediaväljaande Postimehe ajakirjanik hageja või tema esindaja kommentaare hageja ja kohtutäituri JP kohtuvaidlusest kirjutatava artikli tarvis. Artikli projektis oli detailselt kajastatud muuhulgas hageja äritegevusega seonduvaid andmeid, hageja ja Maksu- ja Tolliameti vahel sõlmitud konfidentsiaalse kohtuliku kompromissi sõlmimise asjaolusid ning hageja eraelu puudutavaid andmeid. Hageja esindaja palus kostja ajakirjanikul mitte avaldada artiklit kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed, maksusaladusega kaitstud andmed või andmed, mille avaldamine oleks muul põhjusel ebaseaduslik. Kostja ajakirjaniku vastusest järeldas hageja, et ajakirjanik ei olnud loobunud plaanist kirjutada artikkel esialgsel kujul. Sellise artikli avaldamine oleks hageja hinnangul õigusvastane ja kahjustaks hageja õigusi ja võiks tekitada hagejale kahju, mida ei ole hiljem võimalik või on väga keeruline korvata.
3.29.08.2017 võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21 päeva alates määruse kättesaamisest hagile vastamiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel sai kostja maakohtu määruse kätte 07.09.2017. Hagile kostja tähtaegselt ei vastanud.
4.Maakohus rahuldas hagi 02.10.2017 tagaseljaotsusega ja kohustas kostjat mitte avaldama artiklit, milles on kajastatud hageja isikuandmed ja maksusaladusega kaetud andmed, mis on kostjale teatavaks saanud tsiviilasjas nr 2-17-1368 (TT vs kohtutäitur JP) 19.06.2017 tehtud kohtuotsusest või mujalt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja tühistas 21.07.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus asendas jõustunud kohtuotsuses omal algatusel selle avalikustamisel arvutivõrgus hageja nime tähemärgiga X ning avalikustamisele ei kuulu hageja isikukood.
5.Kostja esitas 17.10.2017 kaja, mille kohus võttis 31.10.2017 menetlusse.
6.Kostja leidis kajas, et esinevad alused menetluse täielikuks taastamiseks. Kostja selgitas, et e-toimiku andmetel toimetati menetlusse võtmise määrus kostja esindajale vandeadvokaat Paul Keresele kätte 07.09.2017. Ometi on e-toimikus ka märge, et menetlusse võtmise määrus on vandeadvokaat Paul Kerese poolt esmakordselt avatud 11.09.2017. Kostja esindaja vandeadvokaat Paul Keres ei mäleta, et oleks menetlusse võtmise määruse võtnud vastu seda avamata, mistõttu esineb vastuolu selle vahel, mis kuupäeval e-toimiku süsteemi järgi vandeadvokaat Paul Keresele menetlusse võtmise määrus kätte toimetati, ning selle vahel, millal vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määruse esmakordselt avas. 21.09.2017 õhtul, kui toimis veel e-toimiku vana versioon, vaatas kostja esindaja advokaat Artur Sanglepp koos advokaadibüroo töötaja ML-ga e-toimiku infot selle kohta, millal vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määruse oli vastu võtnud. E-toimiku vana versioon kuvas menetlusse võtmise määruse detailinfo vaates menetlusse võtmise määruse vandeadvokaat Paul Keresele kätte toimetamise ajana 11.09.2017, mil ka praeguse e-toimiku versiooni järgi vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määruse esmakordselt avas, s.t mitte 07.09.2017. Menetlusdokumentide vastuvõtmine neid avamata ei ole vandeadvokaat Paul Kerese jaoks praktikas ka tavapärane. Vandeadvokaat Paul Keresele toimetati menetlusse võtmise määrus kätte 11.09.2017 või kui talle menetlusse võtmise määrust sellel kuupäeval kätte ei toimetatud, oli 21.09.2017 seisuga menetlusse võtmise määruse e-toimiku detailinfo vaates valeinformatsioon menetlusse võtmise määruse 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-11092 kätte toimetamise aja kohta, millest lähtumine on mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks TsMS § 415 lg 1 tähenduses.
7.Kostja palus kohtul kontrollida (vajadusel e-toimiku süsteemihalduri abi kasutades), kas e-toimiku süsteemist nähtuvalt on vandeadvokaat Paul Keres võtnud 07.09.2017 menetlusse võtmise määruse vastu seda avamata. Kui vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määrust 07.09.2017 seda avamata vastu ei võtnud, siis on ilmne, et e-toimik on menetlusse võtmise määruse kätte toimetamise vandeadvokaat Paul Keresele registreerinud valesti, sest vandeadvokaat Paul Keres avas e-toimiku andmetel menetlusse võtmise määruse esmakordselt alles 11.09.2017. Kui aga süsteemist nähtub, et vandeadvokaat Paul Keresele toimetati menetlusse võtmise määrus kätte seda avamata 07.09.2017, palub kostja arvesse võtta, et mitu isikut (kokku 3) veendus varasemas e-toimiku versioonis kuvatud menetlusse võtmise määruse detailinfos, mille kohaselt oli menetlusse võtmise määrus vandeadvokaat Paul Keresele kätte toimetatud 11.09.2017 ehk ajal, mil ka uue e-toimiku versiooni andmetel vandeadvokaat Paul Keres menetlusse võtmise määruse esmakordselt avas.
8.Tagaseljaotsuse tegemine ei olnud õiguslikult põhjendatud ja hagi rahuldati tagaseljaotsusega olukorras, kus pooled olid omavahel kooskõlastanud selle, millises sõnastuses artikkel ilmuda võis.
9.Hageja leidis 14.11.2017 menetlusdokumendis, et kaja ei olnud põhjendatud ning menetluse taastamiseks puudus alus. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et kostja lasi hagile vastamise tähtaja mööda mõjuva põhjuse tõttu. Antud juhul on tõendatud, et kostja esindaja on menetlusdokumendi e-toimikus vastu võtnud ning infosüsteem on dokumendi vastuvõtmise toimingu registreerinud. Asjaolu, et dokumenti ei ole avatud kohe 07.09.2017 selle vastuvõtmisel, vaid alles 11.09.2017, ei oma kaja lahendamise seisukohast tähtsust. Tähendust ei oma ka asjaolu, et dokumentide vastuvõtmine ilma neid avamata ei ole vandeadvokaat P. Kerese jaoks tema sõnul tavapärane. Puudub igasugune alus kahelda e-toimiku tõrgeteta töös ning kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Kostja poolt tõendina esitatud lisa nr 4 (tlk 44) ei tõenda kostja poolt väidetut. Asjaolu, et kostja esindaja büroo töötaja ML on e-toimikus 21.09.2017 (ja ka 26.09.2017) vaadanud asja detailinfot, ei tõenda, mida täpsemalt vaadati ja kas ML-ga koos vaatas asja detailinfot ka advokaat A. Sanglepp. Veelgi enam ei tõenda lisa nr 4 (ML tegevuste logi) seda, nagu oleks e-toimiku vana versioon kuvanud menetlusse võtmise määruse detailinfo vaates kätte toimetamise ajaks 11.09.2017. Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega, nagu oleks dokumendi vastuvõtmine e-toimikus seotud selle esmakordse avamisega. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 21.11.2017 määrusega kaja rahuldamata.
11.Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on hagi menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetatud 07.09.2017 kell 15.47. Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks.
12.TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-11092 dokumente näha. Dokumendi kätte toimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Maakohtul puudus alus kahtluseks, et oleks esinenud tõrge kohtute infosüsteemis, mille tõttu loeti menetlusse võtmise määrus kättetoimetatuks ebaõigel kuupäeval. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi sellist asjaolu, millest kohtul sellekohane kahtlus tekkida saaks. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja poolt tõendina esitatud lisa nr 4 ei tõenda kostja poolt väidetut. Sellest tõendist nähtub ML poolt 03.10.2017, 21.09.2017 ja 26.09.2017 tsiviilasjas 2-17-11092 menetluse info ja dokumendi vaatamine, kuid ei nähtu asjaolu, et kohtute infosüsteem oleks kostja esindajale (või isegi ML-le) kuvanud menetlusse võtmise määruse kättetoimetamise kuupäevana 11.09.2017. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus vajalikuks kontrollida, kas on esinenud tõrge dokumendi vastuvõtmisel. Kuna menetlusdokument loetakse vastuvõetuks ka seda avamata, ei pidanud maakohus asjakohaseks kostja taotlust kontrollida, kas etoimiku süsteemist nähtuvalt on vandeadvokaat Paul Keres võtnud 07.09.2017 menetlusse võtmise määruse vastu seda avamata.
13.Menetlusdokumentide kättetoimetamise tuvastamisel ei oma tähendust asjaolu, et dokumentide vastuvõtmine ilma neid avamata ei ole vandeadvokaat Paul Kerese jaoks tema sõnul tavapärane. Üldtuntud asjaoluks ei saa lugeda, et vandeadvokaadid võtavad vastu menetlusdokumente ainult neid kohe avades. Samuti ei oma tähendust, kas kostja vandeadvokaadist esindaja kohtumääruse vastuvõtmise hetke mäletab või mitte. TsMS § 407 lg 5 p 3 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Menetlusdokumendi vastuvõtmise hetke mitte mäletamine ei ole TsMS § 407 lg 5 p-s 3 sätestatud mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks.
14.Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud ja selle sai rahuldada tagaseljaotsusega. Tegemist oli kohustamisnõudega, mis on lahendatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatava nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et kostja tegu on õigusvastane ja õigusvastasus on kestev või õigusvastasuse tekitamisega ähvardatakse. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kaitsenormideks saavad olla isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted. IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal kavatsus avaldada artikkel ja avalikustada selles hageja isikuandmed ja hageja ei andnud kostjale nõusolekut isikuandmete avaldamiseks. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostjal kavatsus avalikustada artiklis hagejaga seotud maksusaladusega kaitstud andmed, kuid hageja ei andnud kostjale nõusolekut nende andmete avaldamiseks.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-11092
15.Kahju tekitamisega ähvardamisena VÕS § 1055 lg 1 mõistes saab käsitleda ka olukorda, kus tegemist on mitte otseselt verbaalse ähvardamisega, vaid ähvardava ohuga. Ähvardavaks ohuks saab lugeda seda, kui ajakirjaniku poolt kinnitatakse artikli avaldamist, milles kavatsetakse avalikustada isikuandmeid vaatamata sellele, et isik ei ole nende avalikustamiseks nõusolekut andnud. Määruskaebus ja selle põhjendused
16.06.12.2017 esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 21.11.2017 määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada kaja ning taastada menetlus.
17.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kuna menetlusdokument loetakse vastuvõetuks ka seda avamata, ei olnud asjakohane kontrollida kostja taotlust, kas etoimiku süsteemist nähtuvalt on vandeadvokaat Paul Keres võtnud 07.09.2017 menetlusse võtmise määruse vastu seda avamata.
18.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja peab kaja põhistamisel tõendama, et etoimiku süsteemis asja detailinfo kontrollimisel 21.09.2017 kuvas e-toimik valeinfot. TsMS § 416 lg 1 p-st 3 tulenevalt tuleb kaja põhistada. TsMS § 235 kohaselt on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Maakohus ei ole kaja lahendamisel juhindunud TsMS § 416 lg 1 p-st 3 ja §-st 235, mis on viinud ebaõige kohtumääruse tegemiseni. Põhistamisel on lubatav kasutada kaudseid tõendeid enda väidete põhjendamiseks ja antud juhul ei ole objektiivsetel põhjustel kostjal võimalik ka otseseid tõendeid tarkvararikke kohta esitada.
19.E-toimik ei kuva infot selle kohta, kas vandeadvokaat Paul Keres võttis hagi menetlusse võtmise määruse vastu seda avamata või avades. Kui vandeadvokaat Paul Keres ei võtnud menetlusse võtmise määrust vastu seda avamata, vaid avas selle 07.09.2017, kuid e-toimiku süsteem registreeris avamise ajana 11.09.2017, on põhjendatud kahtlus, et e-toimiku süsteem kuvas 21.09.2017, kui advokaat Artur Sanglepp ja advokaadibüroo töötaja ML hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamise aega kontrollisid, ebaõiget infot. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kostja taotluse uurida vastavaid asjaolusid e-toimiku süsteemihaldurilt. Menetluse edasine käik
20.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda.
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kohtu ette ei ole toodud 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-11092 asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal oli mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud esitatud hagi õiguslikku põhjendatust ja tagaseljaotsuse tegemise eeldusi.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õiguspäraselt jätnud kostja kaja rahuldamata, kuid lisab, et maakohus on eksinud, jättes kostja taotlusel dokumendi kättetoimetamise asjaolud täpsustamata e-toimiku süsteemihalduri abi kasutades. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga selle toimingu tegemata jätmine alust maakohtu 21.11.2017 määruse tühistamiseks, kuna ringkonnakohtul on võimalik e-toimiku süsteemihalduri abi kasutades välja selgitada menetlusse võtmise määruse kätte toimetamise asjaolud. Ringkonnakohus täpsustas e-toimiku süsteemihaldurilt Harju Maakohtu 29.08.2017 määruse kättetoimetamise asjaolusid. E-toimiku infosüsteemi halduri 29.12.2017 saadetud vastuse kohaselt on Paul Keres 07.09.2017 menetlusse võtmise määruse vastu võtnud dokumenti avamata (selle kohta on saadetud ka teade 07.09.2017) ning esimest korda on dokument avatud 11.09.2017. Seega ei ole põhjust järeldada, et kostja esindaja vandeadvokaat Paul Keres oleks saanud menetlusse võtmise määruse kätte hiljem kui 07.09.2017. Asjaolu, et kostja esindaja avas dokumendi 11.09.2017, ei tähenda, et dokument oleks talle sellel kuupäeval kätte toimetatud, kuna ta on dokumendi vastu võtnud ilma dokumenti avamata 07.09.2017. Eeltoodu tõttu hakkas kostjale hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg kulgema samuti 07.09.2017.
24.Ringkonnakohus selgitab, et kohus lähtub menetlustähtaegade arvestamisel kohtuinfosüsteemis (KIS) kajastuvatest kättetoimetamise andmetest. KIS on seotud etoimikuga ja dokumentide kättetoimetamise andmed registreeritakse automaatselt. Riigikohus on selgitanud (08.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11), et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud. Selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis veenaks kolleegiumi, et kostja väited on usutavad, ei ole kostja ei kajas ega määruskaebuses esitanud. Kostja esindaja viitab nii kajas kui ka määruskaebuses, et kostjal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik esitada otseseid tõendeid tarkvara rikke kohta ning et tegemist ei pruukinud olla tarkvara rikkega, vaid eksitava teabega e-toimiku süsteemis kas enne või pärast 02.10.2017 toimunud e-toimiku versiooniuuendust. E-toimiku süsteemihalduri vastuses ringkonnakohtu järelepärimisele kinnitas süsteemihaldur, et uuendus ei muutnud kuidagi andmebaasis hoitavaid andmeid, muudeti vaid lehekülje kujundust. Seega ei ole uuendusega seoses muutunud andmebaasis hoitav info ja andmed, mida kostja esindaja nägi e-toimikus 21.09.2017, on samad, mida ta nägi etoimikus varem ja hiljem. Menetluskulude jaotus
25.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-11092 neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.