Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-16137
Tsiviilasi
Xxxhagi I.K. DENTAL STIIL Osaühing vastu 980 euro nõudes
Hagihind
980 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(isikukood xxx elukoht xxx Tallinn, e-post: xxx) Kostja: I.K. DENTAL STIIL Osaühing (registrikood 10744730, asukoht Randla tn 30-18, 10315 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (LawPower OÜ, asukoht Paldiski mnt 227-47, Tallinn, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt I.K. DENTAL STIIL Osaühing hageja Xxxkasuks välja 980 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Mõista kostjalt I.K. DENTAL STIIL Osaühing hageja Xxxvälja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-17-16137 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Xxxesitas 29.10.2017 hagi I.K. DENTAL STIIL Osaühingu vastu 980 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohustada I.K. DENTAL STIIL Osaühingut tagastama hagejale Xxx980 eurot kasutuskõlbmatute hambaproteeside eest ja jätta menetluskulud kostja kanda. Xxxostis I.K. DENTAL STIIL Osaühingult selle hambaarsti Xxxkaudu uued hambaproteesid, kuna vanad purunesid ja Xxxpakkus välja uute proteeside valmistamise. Uute proteeside eest esitati 09.12.2015 paigaldusjärgselt arve summas 980 eurot, mis sai hageja poolt koheselt tasutud. Kuivõrd hagejal tekkisid pretensioonid I.K. DENTAL STIIL Osaühingu tehtud töö osas ja rahuldava tulemuseni jõudmine läbirääkimiste teel ei tundunud tõenäoline, esitas hageja 07.04.2016 kostjale avalduse makstud raha tagastamiseks. Edasine pikaajaline suhtlus toimus ainult e-kirjade vahendusel, kuid samuti tulemusteta. Samal ajal pöördus hageja hinnangute saamiseks ka Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjoni poole. Terviseameti järelevalvemenetluse nr 12.9-1.148/4751 käigus selgus, et paigaldatud proteesid ei vastanud meditsiinilise seaduse § 16 lg-le 1 ja sellest tulenevalt on proteesid nõuetele mittevastavad. Sama järelevalvemenetluse käigus selgus, et proteeside valmistajaks ei ole I.K. DENTAL STIIL Osaühing, vaid FIE xxx (registrikood 11622302), kes proteeside valmistamisel ei täitnud lisaks eelnevalt mainitud nõuetele ka meditsiinilise seaduse 26 lg 1 märgitud teavituskohustust.
2.Terviseamet juhtis oma 13.07.2017 kirjas nr 1.3-8/4751-22 I.K. DENTAL STIIL Osaühingu tähelepanu sellele, et peale VÕS § 758 lg 1 ning VÕS § 762, vastutab I.K. DENTAL STIIL Osaühing ka VÕS § 770 lg 2 alusel, ehk vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. I.K. DENTAL STIIL Osaühing ei soovi tunnistada oma vastutust põhjendades seda asjaoluga, et nad tegid tööd ning lisaks tegid neid uuesti ringi oma kulul, kuid I.K. DENTAL STIIL Osaühing ei arvestata asjaoluga, et lõpptulemus oli ikkagi nõuetele mittevastav. Peetud kirjavahetustes tihti ei soovitud vastata esitatud küsimustele või edastati arusaamatut informatsiooni. Lisaks korduvalt süüdistati Sotsiaalministeeriumi allasutusi täpsustamata rikkumistes, mis omakorda jällegi pikendas läbirääkimiste protsessi. I.K. DENTAL STIIL Osaühing avaldas esmakordselt valmidust lahenduse leidmiseks 22.08.2017 saadetud e-kirjas. Hageja ettepanek oli jätkuvalt sama: I.K. DENTAL STIIL Osaühing tagastab raha ja hageja tagastab proteesid, kuid kahjuks I.K. DENTAL STIIL Osaühing ettepanek oli põhjendamatu ja vastuvõetamatu, arvestades järelevalvemenetluse käigus selgunut. Hageja teavitas kostjat sellest 14.09.2017.
3.24.11.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles esitas oma vastuväited kostja väidetele. Terviseameti 13.07.2017 vastuses nr 1.3-8/4751-22 on Terviseamet juhtinud tähelepanu, et meditsiiniseadme tootja ei täitnud kõiki talle seaduses pandud kohustusi. Kostja on jätnud välja järgmise teksti: „Puudulik dokumentatsiooni ning registreerimiskohustuse eiramine lõid olukorra, kus toodetavad meditsiiniseadmed ei vastanud nõuetele ning need olid vääralt turule toodud“ (Terviseameti vastuses 2. lehekülje alguses). Muuhulgas Terviseameti 05.06.2017 vastuses nr 1.3-8/4751-19 selgitab Terviseamet xxx teostatud menetluse kulgu ning annab teada, et järelevalvemenetluse käigus on selgunud, et juba kaebuse põhjustanud hambaproteeside
2-17-16137 tootmise ajal esines ettevõtja tehnilises dokumentatsioonis mitmeid puuduseid ning et antud järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et ettevõtja ei ole täitnud temale seadusega määratud kohustusi. Meditsiiniseadme tehnilise dokumentatsiooni nõuetele mittevastavus toob kaasa ka ettevõtja poolt valmistatavate hambaproteesid nõuetele mittevastavuse. Nende kahe Terviseameti vastuse põhjal sai hageja kinnitust, et proteesid ei vastanud nõuetele. Sellest tulenevalt ei saa lugeda proteese kehtestatud kvaliteedile vastavaks, ehk teisiti – ebakvaliteetseks.
4.Kui FIE xxx näol on tegemist I.K. DENTAL STIIL Osaühingu äripartneriga, mitte abistava isikuga, siis selle järgi justkui ei vastuta kostja VÕS 770 lg 2 alusel, mille kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Kuid FIE Xxxei ole hageja jaoks lepinguline partner, vaid selleks on I.K. DENTAL STIIL Osaühing. Hageja on seisukohal, et FIE Xxxon VÕS mõistes I.K. DENTAL STIIL Osaühingu abistav isik, kuna FIE xxx puudub hagejal lepinguline suhe. Lepinguline suhe on ainult I.K. DENTAL STIIL Osaühinguga – seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Seega I.K. DENTAL STIIL Osaühing vastutab VÕS 770 lg 2 alusel. Vastasel juhul ükski peatöövõtu ehitusettevõte (Merko, Astlanda jt) ei vastuta tellijale ehitatud objektide eest, kuna need on ehitatud alltöövõtu korras. Kostja ei veendunud toodetud proteeside nõuetele vastavuses, mis on talle pandud VÕS § 758 lõikes 1 ja § 762. Sellest tulenevalt on VÕS § 758 lõikes 2 alusel kohustuste süüline rikkumine, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Kusjuures hageja teavitas kostjat esimesel võimalusel Terviseameti menetluses selgunud asjaoludest (08.06.2017) ning tegi sama ettepaneku, mida esitas 1,5 aasta jooksul – tagastada nõuetele mittevastavad proteesid ning saada tagasi makstud rahalised vahendid. Seega jääb arusaamatuks, mis hagi nõudetest jääb hagejale arusaamatuks. Muud hageja vastuses toodud asjaolud on võrreldes eelnevaga väiksema tähtsusega ning nendele on hageja andnud selged seisukohad nii hagiavalduses kui ka selle lisades. Hageja on arvamusel, et I.K. DENTAL STIIL Osaühingu süü on tõendatud. 19.12.2017 esitas hageja ettepaneku võimaliku kompromissi sõlmimiseks.
5.22.12.2017 esitas hageja arvamuse kostja täiendavatele seisukohtadele. Kostja väidab, et „TKAle esitatud kaebuses on hageja komisjoni eksitusse viinud, jättes nimetamata faktilised asjaolud.“ Kostja ei too välja, mis asjaolud on jäetud nimetamata. Kostja väidab, et: „Terviseameti teisel istungil, protokoll nr 48, 14.07.2016 (hagi lisa 6) oli konstateeritud, et omas kohta ka teine proteeside variant. Kuid seejuures polnud tehtud mitte esimese ega teise hambaproteeside komplekti hinnang/uuring nende funktsionaalsuse, kvaliteedi jne osas.“ Kostja ei tee vahet kahe eraldiseisva Sotsiaalministeeriumi allasutus vahel - Tervisamet ei korraldanud ühtegi istungit, vaid menetles kaebust. Menetlusega seonduvad Terviseameti selgitused asuvad hagi lisades 3 ja 4. Lisa nr 6, millele viitab kostja, on Tervisehoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE SM) protokoll, mitte Terviseameti oma. Nt Lisa nr 5 on samuti TKE SM protokoll. Mõlemad Sotsiaalministeeriumi allasutused tegid oma tööd üksteisest sõltumatult ja erikaebuste alusel. Kostja ei nõustunud, et on tõendeid kostja kohustuste rikkumise kohta, kuid hageja on jätkuval seisukohal, et Terviseameti poolt edastatud dokumentides on see selgelt väljendatud. Kostja ei pea jätkuvalt äripartnerit abistavaks isikuks, kuid hageja on teisel arvamusel.
6.Kostja esitatud kirjas „Selgitused patsiendi avaldusele“ ilmneb mitmeid ebatäpsusi ning väiteid, mida esitatakse faktidena. Hagiavalduse lisaks nr 8 on avaldus TKE SM, mille üheks failiks on „ravikaardi koopia.pdf“, mis on 4-st lehest koosnev dokument. Hageja lisas I.K. DENTAL STIIL Osaühingu poolt edastatud e-kirja koopiad, mille manustes on 4 eraldiseisvat skaneeritud faili ravikaardist ning mille sisu ja välimus on sama, mis TKE SM-le edastatud avalduses. Seega jääb hagejale arusaamatuks, mis informatsiooni peitmises teda süüdistatakse. Arusaamatu oli ka hageja ja arsti vaheline suhtlus, sest arst ei saanud kuidagi aru, mille üle hageja kaebab. Kostja toodud selgitusi 01.04.2016 ei olnud, samuti ei ole neid selgitusi/kirjeldusi ka hilisemas kirjavahetuses. Hageja on seisukohal, et tähtis on lõpptulemus, mitte tehtud proteeside paranduste arv. Lisaks on
2-17-16137 mõnevõrra ebausutav ja paljasõnaline väide, et hambaarst annab isikule psühholoogilise hinnangu visiidi ajal ja üritab tuvastada selle põhjust. Hageja ei olnud kliinikus agressiivne või kostja esitleb vastuargumentide esitamist kui agressiivset käitumist. Samas kabinetis viibis kokku 4 inimest: hageja, arst, tehnik ja hageja poeg xxx. Kirjavahetuses 09.04.2016 ja 26.04.2016 p 1 on kõik põhjendused olemas selle kohta, miks hageja loobus teiste hambaarstide arvamusest proteeside kohta. Terviseametile ja TKE SM-i kaebuste juures olevad fotod on tehtud 25.03.2016 ehk ravikaardi järgi peab see olema proteeside teine variant. See oli ametkondadele esitatud proteeside viimane variant ning eksliku informatsiooni ei ole kellelegi esitatud. Hageja lisas kaebuste alusfotod ja 21.12.2017 tehtud fotod proteesidest, mis on hageja käes. Samad proteesid on jätkuvalt hageja valduses, seega piltidel ei saa olla proteeside esimene variant.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 16.11.2017 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ning vaidleb nendele vastu. Kostja hinnangul on hagi on alusetu ning hagis esitatud nõuded ei kuulu mistahes ulatuses rahuldamisele. Kostja ei pea vajalikuks ega otstarbekaks käsitleda kõiki hageja poolt esitatud faktiväiteid, kuna leiab, et need on olulises osas irrelevantsed antud tsiviilvaidluse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks, kuid rõhutab, et ei võta käsitlemata hageja faktiväiteid mistahes ulatuses omaks. Hagiavaldusest nähtuvalt põhinevad hageja haginõuded hageja ja kostja vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingul. Lepingu sisuks on hagejale uute proteeside valmistamine.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et proteesid ei vasta nõutele. Patsiendil on lepingulised suhted I.K. DENTAL STIIL Osaühinguga. Terviseameti poolt pole tuvastatud rikkumisi kostja tegevuses. See asjaolu, et I.K. DENTAL STIIL Osaühingu äripartner FIE Xxxtegevuses on tuvastatud puudused, ei too automaatselt kaasa puuduste tuvastamist kostja tegevuses. Vastavalt Terviseameti 13.07.2017 vastusele nr 1.3-8/4751-22 selgitab amet, et tema ei anna hinnangut osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. FIE Xxxnäol on tegemist meditsiiniseadme tootjaga. MSS § 8 lg 1 kohaselt on tellimusmeditsiiniseade igasugune professionaalse kasutaja tellimuse kohaselt konkreetsele patsiendile valmistatud meditsiiniseade. MSS § 16 lg 1 kohaselt võib meditsiiniseadme turule lasta või kasutusele võtta üksnes siis, kui: 1) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele; 2) sellele on antud kliiniline hinnang ning vajaduse korral tehtud kliiniline uuring; 3) sellele on tehtud vastavushindamine; 4) see on varustatud nõuetekohase teabega, mis on vajalik tootja kindlakstegemiseks ja seadme ohutuks ning sihtotstarbekohaseks kasutamiseks. Vastavalt MMS § 17 sätestatule selgitatakse patsiendile proteesi sihtotstarbelikust ning selle funktsioone. See aitab saavutada ravi paremaid tulemusi ning välistab patsiendi elu ohtu sattumise, kuna kõikidel tootmisetappidel tagab arst proteesi kvaliteedi kontrolli ja seega täidetakse MSS § 20 nõudeid. Ainult kõikide eelnimetatud laboratoor- ja kliiniliste etappide nõuete täitmisel antakse proteesitoode patsiendile üle. Kuid proteesimisprotsess sellega ei lõppe ja järgmisena toimub proteesi kliiniline diagnostika. Antud perioodi jooksul võib patsiendil proteesi kasutamise käigus esineda kaebusi, millega arvestavad nii arst, kui ka hambatehnik. Proteesi saab järeltöödelda arvestades patsiendi kaebusi. Patsient pole sisuliselt arstile kaebusi esitanud, vaid hakkas koheselt nõudma proteeside vahetamist ning tasutud raha tagastamist.
9.Käesoleval juhul on FIE Xxxnäol tegemist I.K. DENTAL STIIL Osaühingu äripartneriga, mitte abistava isikuga. I.K. DENTAL STIIL Osaühingu tegevus on vastavuses seaduses sätestatuga ning tema tegevuses puuduvad ravivea tunnused. Patsient Xxxnäol on tegemist kostja püsikliendiga, kes käis kliinikumis erinevate soovidega alates 2002. aastast ning oli osutatud teenustega rahul. Patsiendile oli valmistatud proteeside teine variant kliinikumi arvel (vastutulekuna patsiendile; 17.03.2016). Kõik patsiendi soovid olid täidetud. 2016. aasta aprillikuus oli teostatud ka proteeside
2-17-16137 korrektsioon. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et tema tegevuses puuduvad arstliku vea eeldused. Seega haginõuded on põhjendamatud. Vastavalt hageja 07.04.2016 avaldusele „on proteesid tehtud Xxxsuu õõnsuste eripärade arvestamata; hammaste asetus on silmnähtavalt vähendatud, mis olulisel määral kahjustab keele liikuvust, mis omakorda takistab igapäevast ja eluks vajalikke tegevusi: söömist, rääkimist jms“. Hagiavaldusest ei tulene, kas hageja jääb oma 07.04.2016 avalduses nimetatud pretensioonide juurde või hagejal on nüüd uued kaebused.
10.Märkimisväärne on siinkohal, et kostja ei tegelenud vaidlusaluse lepingu raames hageja hammaste ravimisega. Hageja ei vajanud ega soovinud hammaste ravimisteenust. Proteeside proovimine/paigaldamine oli tehtud hagejale hambatehniku juuresolekul. Hageja on kinnitanud, et proteesid sobivad hästi. Inimorganismi eripärast tulenevalt võib soovitud tulemus jääda saabumata olenemata tervishoiuteenuse osutaja pingutustest, seetõttu ei saa tervishoiuteenuse osutaja kuidagi tagada lõpptulemust. Lepingu täitmise hindamisel tagantjärele ei saa aluseks võtta tervishoiuteenuse osutamise lõpptulemust. Hageja on seisukohal, et proteesimine oli teostatud ebakvaliteetselt, aga seejuures ei kinnitanud hageja antud väidet dokumentaalselt. Kostjale jääb ebaselgeks, milles seisneb tema töö „ebakvaliteetsus“. Kostja on teavitanud hagejat läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Seega teavitamiskohustus on kostja poolt täies ulatuses täidetud.
11.Raviviga kõige üldisemas mõttes on vale või mittetäieliku diagnoosi panemine või/ja vale ravi vigastusele, haigusele, sündroomile, viirusele või muule haiguse tüübile. Hageja põhjendab oma hagiavaldust selle asjaoluga, et Terviseameti järelevalvemenetluse nr 12.9-1.148/4751 käigus selgus, et paigaldatud proteesid ei vastanud MSS § 16 lg-le 1 ja sellest tulenevalt on proteesid nõuetele mittevastavad. Samuti kinnitab hageja, et kostja polnud proteeside valmistajaks. Tervishoiuteenuse osutaja peab üldjuhul hüvitama patsiendile diagnoosi- ja raviveast tingitud kahju, sh kahju, mis tekkis haiguse diagnoosimata jätmisest, kui haiguse diagnoosimine oli arstiteaduse üldist taset arvestades ja tavalist hoolsust järgides võimalik. Kostjale jääb ebaselgeks, mis on hageja õiguslik positsioon, kuna see ei tulene otsesõnu hagiavalduse tekstist. Kostja on seisukohal, et just patsient peab tõendama temal terviserikkega kahju tekkimise ning põhistama, miks ta arvab, et just kostja tegevus on põhjuslikkus seoses väidetava kahju tekkimisega. Tervishoiuteenuse osutaja vastutuse tekkimiseks on vajalik tuvastada nii kohustuse rikkumine kui ka tema süü. Kui patsient kahtleb talle osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedis, võib ta pöörduda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.
12.TKE ei lahenda tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlus- ja rahaküsimusi. TKE hinnang on eriarstidest ekspertide arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi. TKE hinnangu sisu ei saa muuta ega vaidlustada, sest ühe ekspertide kogu arvamusega rahulolematu isik, olemata ise vastava eriala ekspert, võib alati taotleda hinnangut teistelt ekspertidelt. TKE-lt hinnangu taotlemise võimalus on loodud patsiendile selleks, et tal oleks võimalik saada tasuta eksperdihinnang enne hagi esitamist kohtusse. TKE hinnangud on kasutatavad tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus neil nagu igal teiselgi tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab hinnanguid kogumis teiste talle esitatud tõenditega. Kostja on seisukohal, et tema poolt teostatud töös puuduvad igasugused ravivead. Hageja ei esitanud kohtule veenvat tõendit oma paljasõnaliste väidete kinnitamiseks. Hageja on küll esitanud kohtule mitmeid dokumente kostja vastutuse tõendamiseks, kuid ei teinud hagiavalduse raames selgeks, mida soovib hageja tõendada iga lisatud dokumendiga. Erialakirjanduses on leitud, et tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Kui paigaldatakse hambaproteesid, siis on küsitav, kas on üldse tegemist organismi normaalse ja tavapärase seisundiga. Hagejat esindas kohtueelsetes läbirääkimistes hageja poeg. Läbirääkimiste korras oli kostja nõus tegema vastutuleku patsiendile ja leida lahendus
2-17-16137 tekkinud ebameeldiva olukorra lahendamiseks. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hagiavaldus on põhjendamata ja pahatahtlik.
13.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kahju hüvitamise nõudeõiguse näol on tegemist õiguskaitsevahendiga, mille peamine ülesanne õiguskorras on õigussuhtes tasakaalu säilitamine. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitise väljamõistmiseks peab patsient eelnevalt tõendama mitmeid asjaolusid: tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumist, süüd, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Seejuures põhjuslikku seost ei eeldata ning patsient peab ikkagi kõiki oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ise tõendama. Antud juhul ei ole kostja seisukoha kohaselt hageja piisavalt tõendanud kohustuse rikkumist kostja poolt. Kostjale jääb ebaselgeks, millistel õiguslikel alustel esitab hageja nõuded kostja vastu ning mis on hagi ese.
14.19.12.2017 esitas kostja seisukoha hageja arvamusele. Hagiavalduse resolutsiooni kohaselt nõuab hageja tasutud 980 euro tagastamist. Kostja arvates viitab sellisel kujul esitatud nõue pigem lepingust taganemisele ja nõude esitamisele VÕS § 189 lg 1 alusel. Käesolevas asjas ei leidnud kinnitust asjaolu kostjapoolse olulise lepingurikkumise osas, seega ei olnud hagejal õigust tervishoiuteenuse osutamise lepingust taganeda. Riigikohtu 21.12.2011. a lahendi nr 3-2-1-136-11 p 16 kohaselt peavad kehtivaks taganemiseks VÕS § 97 alusel olema täidetud nii taganemise formaalsed eeldused kui ka sisulised eeldused. VÕS § 97 lg 5 võimaldab lepingust taganeda erandlikult vaid juhul, kui selle muutmine ei ole võimalik või ei oleks teise lepingupoole suhtes mõistlik. Viimasel juhul tähendab see, et teiselt poolelt ei saa eeldada muudetud lepingu täitmise jätkamist ja õigem on leping lõpetada. Riigikohtu 23.05.2012. a lahendi nr 3-2-1-63-12 p 11 kohaselt peab mõistlik aeg lepingust taganemiseks olema võrreldav täitmise nõude aegumise tähtajaga. Vaatamata lepingu rikkumisele, ei pruugi lepingust taganemise mõistlik aeg mööduda täitmisnõude aegumistähtaja jooksul juhul, kui pooled vaidlevad lepingu täitmise üle. Pärast lepingu täitmise võimatuse ilmnemist peab lepingust taganeda sooviv pool lepingust taganema mõistliku aja jooksul. Riigikohtu 30.05.2013. a lahendi nr 3-2-1-34-13 p 14 kohaselt peavad lepingust taganemise kehtivuseks olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad olulised lepingu rikkumised ning lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused polnud hageja poolt täidetud.
15.Kostja on teinud hagejale 2 hambaproteesi komplekti. Esimene on üle antud 09.12.2015 ja teine 17.03.2016 (patsiendi palvel oli proteeside esteetika parandatud). Teine variant on tehtud kostja kulul. Vastav labori saateleht/kinnituskiri on TKA-le viimase nõudmisel esitatud 07.06.2016. TKA-le esitatud kaebuses on hageja komisjoni eksitusse viinud, jättes nimetamata faktilised asjaolud. Terviseameti teisel istungil, protokoll nr 48, 14.07.2016 oli konstateeritud, et kohta omas ka teine proteeside variant. Kuid seejuures polnud tehtud mitte esimese ega teise hambaproteeside komplekti hinnang/uuring nende funktsionaalsuse, kvaliteedi jne osas. Hageja põhjendab oma hagiavaldust selle asjaoluga, et hambaproteeside lõpptulemus on ikkagi nõuetele mitte vastav ning soovib nõuda kostjalt tasutud raha tagasi. Kostja nõustub selle asjaoluga, et on täiesti võimalik, et tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel võisid hagejale tekkida teatavad komplikatsioonid, nt hammaste valutamine, põletikud igemetes, raskendatud mälumine vms. Samas VÕS § 766 lõikes 2 sisaldub tagajärje garanteerimise keeld, selle säte kohaselt ei või tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada patsiendi paranemist või operatsiooni edukust. Kui paigaldatakse hambaproteesid, siis iseenesest ei ole tegemist organismi normaalse ja tavapärase seisundiga. Lepingu täitmise hindamisel tagantjärele ei saa aluseks võtta tervishoiuteenuse osutamise lõpptulemust. Hammaste proteesimise puhul peab VÕS § 762 kohaselt olema tagatud teenuse osutamine vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda teenust
2-17-16137 tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavalise oodatava hoolega. Käesolevas vaidluses ei ole kohtule esitatud tõendeid kostja poolt nimetatud kohustuste rikkumise kohta.
16.Kostja on teavitanud hagejat läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Seega teavitamiskohustus on kostja poolt täies ulatuses täidetud. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes III, lk 312 selgitatakse, et dokumenteerimiskohustuse rikkumine, mis annab aluse tõendamiskoormuse ümberpööramiseks, peab olema ulatuslik. Antud juhul kindlasti ei ole aga dokumenteerimiskohustuse rikkumine ulatuslik (vt patsiendi ravikaart, millest tuleneb diagnoosi ja raviloo väljavõte, mille koostas kostja). Seega pidi kostja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja rõhutab veel kord, et käesoleval juhul on FIE Xxxnäol tegemist I.K. DENTAL STIIL Osaühingu äripartneriga, mitte abistava isikuga. Hambatehnik ei ole arst, samuti ei vasta ta muule VÕS § 758 lg-s 2 näidatud isiku määratlusele. Kostja selgitas oma vastuses hagiavaldusele, et kostja ja FIE Xxxvahel ei ole sõlmitud töölepingut ega muud sarnast lepingut. Kostja ja FIE Xxxvahel on üksnes suuline koostööleping. Kostja on seisukohal, et hambatehniku näol on tegemist suutervishoiu spetsialistiga, kelle tööks on valmistada koostöös hambaarstiga tehniliselt suuõõnde paigaldatavaid dentaalrestauratsioone ehk meditsiinitehnilisi seadmeid ja ortodontilisi raviaparaate.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus märgib, et on võtnud kõik poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
18.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16).
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, mille alusel kostja paigaldas hagejale uued hambaproteesid. Kostja selgitab, et ta ei tegelenud vaidlusaluse lepingu raames hageja hammaste ravimisega. Ka hageja ei ole väitnud, et kostja oleks talle osutanud hammaste ravimise teenust. Vaatamata sellele leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb lugeda tervishoiuteenuse osutamise lepinguks. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes III (P. Varul, I, Kull, V. Kõve, M. Käerdi) lk 294 on ka hammaste proteesimist peetud üheks võimalikuks tervishoiuteenuse osutamise lepingu alaliigiks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tulenevalt VÕS § 759 loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Asjaolu, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust, kinnitab ka hageja ravikaardi täitmine kostja poolt (vt tl 30). Seega lahendab kohus käesoleva vaidluse tervishoiuteenuse lepingut reguleerivate võlaõigusseaduse sätete alusel.
2-17-16137
20.Vastavalt VÕS § 762 peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavalise oodatava hoolega. Hageja arvates ei ole kostja täitnud oma lepingulisi kohustusi. Hageja leiab, et talle ei osutatud tervishoiuteenust kooskõlas VÕS § 762 sätestatud kvaliteediga ega järgitud seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et proteesid on tehtud tema suuõõnsuste eripärasid arvestamata, uute proteeside puhul on hammaste asetus silmnähtavalt vähendatud, mis oluliselt kahjustab keele liikuvust, mis omakorda takistab igapäevast ja eluks vajalikke tegevusi, nt söömist, rääkimist jms. Uued proteesid põhjustasid hageja kinnitusel talle kannatusi ja valu ning korduvad järelvisiidid kostja juurde ei andnud tulemust. Hageja pöördus olukorra lahendamiseks teise hambaarsti poole, kes taastas vanad proteesid (vt tl 27). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostja poolt uute proteeside valmistamine oli põhjendamatu ja ebavajalik (vt tl 5).
21.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei osutanud hagejale seoses proteeside paigaldamisega tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavalise oodatava hoolega ja rikkus seega pooltevahelist lepingut. Kostja kohustuste rikkumist kinnitab mh asjaolu, et Terviseameti järelevalvemenetluse nr 12.9-1.148/4751 käigus selgus, et hagejale paigaldatud proteesid ei vastanud meditsiiniseadme seaduse § 16 lg 1 kasutuselevõtmise nõuetele mh puuduliku dokumentatsiooni ja registreerimiskohustuse eiramise tõttu (vt tl 7-10). Kuigi kostja ei olnud nõuetele mittevastavate hambaproteeside tootja, vastutab kostja VÕS § 770 lg 2 alusel ka tema poolt tervishoiuteenuse osutamisel kasutatud hambaproteeside kui seadmete vigade eest. Hambaprotees on tellimusmeditsiiniseade (vt tl 63). Tulenevalt VÕS § 770 lg 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Seega vastutab kostja ka tema poolt kasutatud proteeside valmistaja FIE Xxx(registrikood 11622302) tegevuse eest. Kohus nõustub hagejaga, et FIE Xxxoli VÕS § 770 lg 2 mõistes kostjat abistav isik. Vaidlus puudub selles, et hagejal puudus FIE xxx lepinguline suhe, lepinguline suhe tervishoiuteenuse osutamiseks oli hagejal ainult kostjaga. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on FIE Xxxnäol tegemist üksnes kostja äripartneriga, mitte abistava isikuga. See, et FIE Xxxvõis olla kostja äripartneriks, ei tähenda, et ta ei olnud hambaproteeside valmistamisel kostjat abistavaks isikuks VÕS § 770 lg 2 tähenduses. Asjakohatu on kostja vastuväide, et hambatehnik ei ole arst, samuti ei vasta ta muule VÕS § 758 lg-s 2 näidatud isiku määratlusele. Hageja ei olegi käesolevas asjas esitanud hagi isiklikult FIE Xxxvastu VÕS § 758 lg 2 alusel, vaid üksnes kostja kui tervishoiuteenuse osutaja vastu, kes vastutab VÕS § 770 lg 2 alusel ka teda abistanud isikute tegevuse eest. Kostja kinnitab ka ise, et kostja ja FIE Xxxvahel on suuline koostööleping (vt tl 101 pöördel), millest tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et FIE Xxxoli hagejale proteeside valmistamisel ja paigaldamisel kostjat abistavaks isikuks, kelle tegevuse eest kostja vastutab.
22.Asjaolu, et kostja ei osutanud hagejale proteese paigaldades tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavalise oodatava hoolega ja rikkus seega pooltevahelist lepingut, on tõendatud ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 16.06.2016 koosoleku protokolliga nr 47, millest nähtub kokkuvõtlik hinnang kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile: kostja hambaarst ei ole suhtunud hageja kui patsiendi proteeside valmistamisse piisava hoolikusega ja on pikka aega ignoreerinud patsiendi õigustatud kaebust (vt tl 11). Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 16.06.2016 koosoleku protokolli nr 47 kohaselt on hageja avaldusele lisatud fotodel uutest ja vanadest proteesidest näha, et uute proteeside hambad on tõepoolest kitsamalt laotud kui vanal. Samas hea tava kohaselt ning arsti ja hambatehniku töö lihtsustamiseks peaks hambaarst võtma jäljendid olemasolevatest proteesidest, et nende järgi oleks võimalik laduda uute proteeside hambumus, kuid hageja ravikaardis sellekohane märge puudub. Proteesihambad laotakse hambatehniku poolt hambakaartele vahast hambumusvallide järgi, mille sobivuskontroll on hambaarsti ülesanne. Juhul, kui hambad on laotud kitsamalt kui patsiendi anatoomia seda võimaldab, ei ole sellega harjumine tõenäoline (tl 11).
2-17-16137
23.Kohtu järeldust kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise kohta ei muuda asjaolu, et poolte kirjavahetusest nähtuvalt paigaldati hagejale 17.03.2016 proteeside teine komplekt. Kohtule ei ole esitatud kostja poolt tõendeid selles, et proteeside teine komplekt oleks kõrvaldanud need rikkumised, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktides 21 ja 22. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Lisaks eeltoodule on nii Terviseameti kui ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsused vaidlusalustes küsimustes tehtud peale proteeside teise komplekti paigaldamist 17.03.2016, mistõttu ei saa eeldada, et kostja oleks rikkumised proteeside teise komplektiga kõrvaldanud. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 14.07.2016 hinnangust ei nähtu, et kostja oleks rikkumised kõrvaldanud ja selle kohta tõendid esitanud (vt tl 14). Kostja 17.05.2016 e-kirjast nähtuvalt on 17.03.2016 paigaldatud uued proteesid esteetilistel kaalutlustel (välimuse tõttu), seega kostja ei ole varasemalt viidanud, et proteeside teine komplekt oleks kõrvaldanud proteesidega seotud sisulisi probleeme (vt tl 21 ja 21 pöördel). Ka 18.12.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitab kostja, et 17.03.2016 paigaldatud teise hambaproteeside komplekti puhul on parandatud proteeside esteetikat (vt tl 101). Ilmselgelt väär on kostja seisukoht, nagu olnuks hageja uute proteesidega rahul. Hageja rahuolematus uute proteesidega nähtub selgelt nii Terviseametile kui Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebustest (tl 16-17; tl 33-34), kostjale esitatud avaldusest raha tagastamiseks (tl 18), kui ka poolte kirjavahetusest (vt nt tl 20-26). Ka hageja tervisekaardist nähtuvalt on hageja 24.03.2016 esitanud seoses uute proteesidega kaebuse, et „keel ei mahu suhu“ (vt tl 30 pöördel).
25.Kohus nõustub poolte õigusliku käsitlusega, et hageja 07.04.2016 avaldus hambaproteeside eest tasutud raha tagastamiseks (tl 18) on käsitletav pooltevahelisest tervishoiuteenuse osutamise lepingust taganemisena (vt ka tl 22, tl 24 pöördel, tl 100-101). Kostja märgib iseenesest õigesti, et lepingust kehtivaks taganemiseks peavad olema täidetud nii taganemise formaalsed kui sisulised eeldused. Kostja seab seejuures kahtluse alla lepingust taganemise sisuliste eelduste olemasolu, leides, et käesolevas asjas ei leidnud kinnitust kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mistõttu ei olevat hagejal õigust tervishoiuteenuse osutamise lepingust taganeda. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Seejuures kohustuse rikkumine ei eelda kohustuse täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset või hilinenud täitmist (VÕS § 100).
26.Lepingu rikkumise olulisus on asjaolude ja tõlgendamise küsimus, kuid kohtul ei ole kahtlust, et käesoleval juhul oli kostja hagejaga sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut oluliselt rikkunud. Käesoleva kohtuotsuse p-st 21 nähtub, et kostja poolt hagejale paigaldatud proteesid ei vastanud meditsiiniseadme seaduse § 16 lg 1 kasutuselevõtmise nõuetele mh puuduliku dokumentatsiooni ja registreerimiskohustuse eiramise tõttu (vt ka tl 7-10). Samuti luges kohus kohtuotsuse p-s 22 tuvastatuks, et kostja ei suhtunud hageja kui patsiendi proteeside valmistamisse piisava hoolikusega ja ignoreeris pikka aega hageja õigustatud kaebust (vt ka tl 11). Viidatud rikkumised on kohtu arvates olulised lepingurikkumised, mis VÕS § 116 lg 2 p 2 ja § 116 lg 4 tulenevalt ei eeldanud kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Hageja tervist ja heaolu puudutavate rikkumiste osas tuleb kohtu arvates käesoleval juhul eeldada, et kostjapoolsete kohustuste täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks tervishoiuteenuse lepingu täitmise vastu. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on kostjaga sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise
2-17-16137 lepingust kehtivalt taganenud, sest täidetud on nii taganemise sisulised kui formaalsed eeldused. Kohtul ei ole esitatud tõendite alusel kahtlust hageja taganemisavalduse formaalsete eelduste täidetuse suhtes (õigeaegse taganemisavalduse esitamine).
27.Arvestades, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud, kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 189 lg 1. VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlus puudub selles, et uute proteeside eest esitati hagejale 09.12.2015 paigaldusjärgselt arve summas 980 eurot, mille hageja kostjale koheselt tasus (vt tl 4). Eeltoodut arvestades on hagejal lepingust taganemise tõttu õigus nõuda kostjale tasutud 980 euro tagastamist, mistõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 980 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 189 lg 1 alusel on hageja kostjalt hambaproteeside raha tagasisaamisel kohustatud kostjale tagastama kostjalt saadud hambaproteesid. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja on oma menetluskuludena näidanud üksnes hagilt tasutud riigilõivu summas 175 eurot (vt tl 97), millise menetluskulu loeb kohus põhjendatuks ja mõistab kostjalt välja. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.