BIOLAN Baltic OÜ hagi XX ja Tanklavarustus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja Tanklavarustus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
42 384,75 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): BIOLAN Baltic OÜ (registrikood 10053500), tehinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja I (apellant I): XX (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II (apellant II): Tanklavarustus OÜ (registrikood 11606444), seaduslik esindaja juhatuse liige YY
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast XX ja Tanklavarustus OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 13.11.2017.a otsuse peale.
2.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt XX ja Tanklavarustus OÜ kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid XX-lt ja Tanklavarustus OÜ-lt välja.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-7153 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Asjaolud
1.08.05.2017.a esitas hageja kostjate vastu hagi, paludes mõista hageja kasuks solidaarselt kostjatelt välja põhivõlgnevuse 31 274,16 eurot, viivise 10 810,59 eurot ja leppetrahvi 300 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II müügilepingu, mille raames esitas hageja kostjale II arved 022278, 022693, 022887, 023092, 023093, 023094, 023278, 023376, 023461, 023481, 023562, 023792, 023865, 024070, 024071, 024170, 024171, 024377, 024632, 024633, 025010 kokku summas 36074,16 eurot. Kostja II on jätnud tasumata lepingute alusel esitatud arved. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole, kes esitas 16.12.2015.a maksenõude. Lahenduse leidmiseks sõlmiti hageja ja kostjate vahel 22.12.2015.a kokkulepemaksegraafik, mille p-st 2.1 tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel 39 074,16 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele. 28.06.2016.a seisuga tasus kostja kohustuse täitmiseks 3600 eurot. Viimase makse summas 35 474,16 euro tasumiseks kostjatel puudusid vahendid, mille tõttu sõlmisid hageja ja kostjad 28.06.2016.a. kokkulepe-maksegraafiku, mille p-st 2.1 tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel 22.12.2015.a sõlmitud maksegraafikust tuleneva võlgnevuse seisuga 28.06.2016.a 35 474,16 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele. 15.12.2016.a seisuga tasus kostja kohustuse täitmiseks 3600 eurot. Viimase makse summas 31 874,16 euro tasumiseks kostjatel puudusid vahendid, mille tõttu sõlmisid hageja ja kostjad 20.12.2016.a kokkulepe-maksegraafiku, mille p-st 2.1 tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel 22.12.2015.a sõlmitud maksegraafikust tuleneva võlgnevuse summas 31 874,16 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele. 20.12.2016.a hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe p 1.2 kohaselt ühines kostja I kui füüsiline isik kohustusega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe p 2.6 kohaselt p-s 2.1 sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja I või kostja II kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p 2.5 järgi punktis 2.4 sätestatud rikkumise korral on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot. Võlgnevuse alus on 20.12.2016.a hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkulepe-maksegraafik, mille kohaselt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel kokku summa 31 874,16 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele, mis on deklaratiivne võlatunnistus.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud arvetes kajastatud nõuded oleksid muutunud sissenõutavaks. Need oleksid muutunud sissenõutavaks, kui arvetel nimetatud kaup oleks kostjale üle antud ja kostja oleks kinnitanud allkirjaga aktil kauba vastuvõtmist. Hageja ei ole esitanud akte, sest tal need puuduvad, aktidel ei ole kostja allkirja, mistõttu hagejal puudub nõue kostja vastu.
3.Harju Maakohus tegi 13.11.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 42 384,75 eurot, s.o põhivõlgnevuse 31 274,16 eurot, viivise 10 810,59 eurot ning leppetrahvi 300 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1350 eurot ja täitmata osalt viivise. Otsuse kohaselt leidis kohus, et 20.12.2016.a kokkulepe-maksegraafiku puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, st tunnistatud on varasemat võlgnevust uut kohustust endale
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-7153 võtmata. Kohus selgitas 05.09.2017.a kirjas, et kostjatel lasub tõendamiskoormis, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (võlatunnistuse andud isik vabaneb võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas). Kostjatel oli võimalik vastavad tõendid kohtule esitada. Samuti said kostjad välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et kostjad ei ole loobunud kõigist vastuväidetest võlale – vastuväidete välistamise osas võetakse eelkõige arvesse võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huvipositsioone ja lepingu sõlmimise eesmärki. Kostjad ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud. Hagejal ei olnud aga vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hageja on õigustatud kostjatelt nõudma põhivõlgnevuse summas 31 274,16 tasumist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et võlgnevus oleks tasutud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjatelt kuulub välja mõistmisele 31 274,16 eurot. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kostjad võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, on hageja õigustatud kostjatelt nõudma ka leppetrahvi ning kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele leppetrahv summas 300 eurot. Kuna kostjad on olnud põhivõla tasumisega viivituses, on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise arvestuse osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis summas 10 810,59 eurot. Kohtu hinnangul oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu tasutud riigilõiv 1000 eurot ja esindaja tasu 350 eurot. Kohtu hinnangul oli menetluskulude nimekirjas märgitud teenus (hagiavalduse koostamine ja esitamine) vastavuses sellele kulunud ajaga arvestades tsiviilasja keerukuse ning esitatud dokumendi sisu ja mahuga. Samuti oli esindaja tunnitasu 100 eurot mõistlik ja põhjendatud.
4.11.12.2017.a esitasid kostjad maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad leidsid, et maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, maakohus on rikkunud kohustust esitatud tõendeid igakülgselt uurida ja on rikkunud selgitamiskohustust. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitasid kostjad vastuväite, et deklaratiivse võlatunnistuse kirjutas endine juhatuse liige alla eksimusse viiduna, sest hageja ei olnud kostjale kaupu üle andnud ega kauba üleandmist kostjale tõendanud. Kostjad ei saanud tõendada negatiivset asjaolu, st esitada kohtule hageja akte, millel puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, mis tõendaksid, et deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad nõuded ei olnud sissenõutavaks muutunud. Kohus rikkus seega selgitamiskohustust, selgitamaks kostjatele, et olnuks võimalus taotleda kohtult, et kohus nõuaks hagejalt välja kauba üleandmise aktid, mille alusel hageja väljastas kostjale arved. Maakohus oleks pidanud selgitamiskohustuse kohasel täitmisel arvestama ka asjaoluga, et kostjaid ei esindanud maakohtu menetluses professionaalsed õigusnõustajad. Kostjad palusid, et ringkonnakohus nõuaks hagejalt välja kauba üleandmise ja vastuvõtmise aktid, mis on arvete alus. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
6.Apellatsioonkaebuses on kostjate ainus konkreetne etteheide maakohtule see, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei selgitanud kostjatele, et kaupade mittesaamist saavad kostjad tõendada üleandmise- vastuvõtmise aktidega, millel ei ole kostja esindaja allkirja. Isegi kui eeldada kostjate väite õigsust, et kohus ei selgitanud neile, et neil oli võimalus tõendada kauba mittesaamist üleandmise aktidega, millel kostja allkiri puudub ja taotleda
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-7153 selleks kohtu abi tõendite kogumisel, ei saaks kaebus rahuldamisele kuuluda. Maakohus selgitas kostjatele kirjalikult tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormise jaotust. Sellele viitas maakohtus ka oma otsuses. Sellest said kostjad aru, et neil tuleb tuua kohtu ette asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saaks kohus järeldada, et võlatunnistuses kajastatud kohustust ei eksisteeri. Seda kostjad ka apellatsioonkaebuses ei vaidlusta ning maakohtule ette ei heida. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kostjad ei esita vastuväiteid sellele, et nende asjaolude pinnalt, mida menetlusosalised maakohtu menetluses kohtu ette tõid, ei saanudki kohus asjaolusid teisiti hinnata. Kostjad heidavad maakohtule ette pelgalt seda, et maakohus ei öelnud kostjatele milliseid konkreetseid tõendeid võiksid kostjad oma väite tõendamiseks esitada. Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma kohtu kohustust selgitada menetlusosalisele, milliseid konkreetseid tõendeid esitada või milliste tõendite kogumist kohtult taotleda. Kohus peab pooltele selgitama seda, milliseid asjaolusid tuleb tõendada ja kuidas jaotub tõendamiskoormis. Seda on kohus käesoleval juhul ka väga selgelt teinud ja seda kostjad apellatsioonkaebuses maakohtule ette ei heida. Kohus on selgitavas kirjas viidanud, et kostjad peavad omapoolseid väiteid põhistama ning on andnud kostjatele tähtaja tõendite esitamiseks ja täiendavate asjaolude välja toomiseks. Pärast kohtu poolt tõendamiskoormise selgitamist, ei esitanud kostjad kohtule ühtegi menetlusdokumenti. Sellest tulenevalt pidid kostjad aru saama, et nende väited on tõendamata ja nende poolt esitatud väidete tõendamiseks tuleb kostjatel tõendid esitada, mida nad ei teinud. Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust ilmselt rahuldada.
7.Seda ei muuda ka asjaolu, et kostjatel ei olnud maakohtu menetluses professionaalset õigusnõustajat. Ka professionaalse õigusnõustaja puudumisel ei pea kohus kostjatele ütlema, milliseid konkreetseid tõendeid tuleb tõendamisele kuuluvate asjaolude tõendamiseks esitada. Hagilises tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed. Hagimenetluses peab olema hagejale tagatud see, et kui kohus täidab nõuetekohaselt selgitamiskohustust (selgitab kostjatele, mida peavad kostjad kohtu ette tooma ja mida tõendama) ja kui kostjad kohtu juhistest tulenevalt asjaolusid kohtu ette ei too ning tõendeid ei esita, ei saa kostjad seda teha hiljem, s.o siis, kui nad näevad, et tõendite esitamata jätmine tingib tõepoolest nendele ebasoodsa kohtuotsuse tegemise. Juhul, kui kohus tuleks apellatsioonimenetluses, peale seda, kui kostjad näevad, et asjaolude ja tõendite esitamata jätmine viibki kostjatele kahjuliku kohtuotsuse tegemiseni, kostjatele vastu ja annaks kostjatele siiski uue võimaluse esitada vajalikke asjaolusid ja tõendeid, rikuks see oluliselt hageja õigusi. Hagejal on õigus sellele, et kui kostjad õigel ajal, õiges menetlusetapis maakohtus asjaolusid kohtu ette ei too ja tõendeid ei esita, siis hiljem asjaolusid ja tõendeid esitada ei saa ja otsus tehakse õigel ajal kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite pinnalt.
8.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuses ka umbmäärase, lakoonilise ja täpsustamata väite, et maakohtu otsus on põhjendamata. See väide ei saa tingida apellatsioonkaebuse rahuldamist, sest kostjad ei ole täpsustanud, milles maakohtu otsuse väidetav põhjendamatus seisneb.
9.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellantide õigusi piiratud võrreldes sellega, kui
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-7153 apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellantide väidetele. Ringkonnakohus koostas apellantidele sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellantidele on tagatud ka kaebeõigus.
10.Arvestades, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust leida, et hagi oleks pidanud jääma rahuldamata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalisele suurusele. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellantidelt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.