Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 5. jaanuar 2018 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-16-126105 7639,12 eurot Korteriühistu xxxxxxxxx hagi E. S. ja P. S. vastu võlgnevuse ja korteriomandi võõrandamise nõudes hageja Korteriühistu xxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx-51 Võru linn Võrumaa, seaduslik esindaja Udo Palgi); kostja E. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxx-xxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata); kostja P. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, e-post: p. @hot.ee) Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjad on hagi esitamise aja seisuga viivituses 31 kuu majanduskuludega. Tasumata summadelt arvestatud viivise suuruseks on 1662,23 eurot hagi esitamise aja seisuga. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõue 1972,83 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1662,23 eurot ning jooksev viivis 0,07% päevas võlgnetavalt summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 08.11.2016.a toimus hageja üldkoosolek, kus võeti osalejate poolt ühehäälselt vastu otsus, mille kohaselt oldi nõus xxxxxxxxx-9 sundvõõrandamise alustamisega. Üldkoosolekust võttis osa ja otsuse poolt hääletas 32 korteriomanikku ja korteriomanike esindajat. Kokku on korterielamus 75 korterit. Suusõnaliselt teavitati kostjaid üldkoosoleku otsusest vahetult pärast üldkoosoleku toimumist. Kirjalik teavitus ja seisukoha nõue esitati kostjatele 07.04.2017. Kostjad ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud, 07.04.2017 teavitusele reageerinud ega hagi esitamise seisuga korteriomandit võõrandanud. Vastavalt KOS § 14 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 võivad korteriomanikud nõuda kostjatelt korteriomandi võõrandamist eelkõige juhul, kui kostjad on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostjate näol on tegemist korteriomanikega, kellel on olnud probleeme majanduskulude tasumisega alates 2010.a juulist. Käesolevaks hetkeks on kostjad viivituses 31 kalendrikuu majandamiskulutuste tasumisega, millest kõik 31 kuud on viivituses üle kolme kuu, mistõttu on KOS § 14 lg 1 ja lg 2 p 2 tingimused täidetud. Hageja palub kohustada kostjaid võõrandama neile kuuluva xxxxxxxxx-xxxxxxx korteriomandi hiljemalt 5 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kui kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda neile kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, võõrandada korteriomand asukohaga xxxxxxxxx-xxxxxxx täitemenetluse korras.
lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses nimetatud ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Lõike 2 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvetest nähtuvalt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks, mahus kokku 14 tundi ja 42 minutit. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduste sisu ja mahtu ning tõendite hulka, samuti tehtud menetlustoiminguid ning kompromissläbirääkimisi, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, on hagimenetluses esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt 9 tunni ulatuses. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks hagimenetluses 9 x 100 + 20% = 1080 eurot. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid (juriidiline konsultatsioon) ei hüvitata. Kokku on põhjendatud õigusabikulu suurus seega 1080 eurot. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud (650 + 1080) 1730 eurot solidaarselt kostjate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.