2-17-112019/19 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik B2 Kapital SIA esitas 07.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 95,76 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 10.07.2017 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 11.07.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused B2 Kapital SIA esitas 15.03.2017 hagiavalduse Ixxxx Nxxxx vastu ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 87,70 eurot, millest 43,32 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot sissenõudmiskulud ja sissenõutavaks muutunud viivis 14,38 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka jooksva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) 14.11.2014 tähtajatu Tele2 liitumislepingu kostja telefoninumbrile nr 58246336 mobiilsideteenuse osutamiseks. Tele2 esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostjal on jäänud tasumata järgmised arved: nr 51429862 summas 8,99 eurot; nr 51733240 summas 8,99 eurot; nr 52139059 summas 8,99 ja nr 52333414 summas 7,54 eurot. Kokku 43,32 eurot. Tele2 ütles lepingu üles 27.01.2017, sest kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. 16.03.2017 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 14,38 eurot (26.07.2017 seisuga) ning nõuab kostjalt ka jooksvat viivist alates 27.07.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulusid summas 30 eurot. Hageja hinnangul ei ole vaidluse all asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 8 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. 11.09.2017 esitatud seisukohas selgitas hageja, et nõude aluseks olevad dokumendid on kostjale saadetud 21.03.2017 ning teistkordselt 18.04.2017. Hageja sõnul piirati kostjale osutatavat teenust 07.11.2016, sest kostja jäi võlgu. Sideteenuse piiramisega suletakse väljuvad tasulised sideteenused, valmisolek kõnesid vastu võtta säilib, sest leping on kehtiv. Lepingu lõpetamiseks oleks kostja pidanud esitama avalduse, mida kostja ei teinud. Teenuse piiramine ja lepingu ülesütlemine on kaks erinevat asja. Kostja viitas, et hageja ütles lepingu ühepoolselt üles ja sellega kinnitas, et tema lepingut üles ei öelnud. Viimase arve maksetähtaeg oli veebruari kuus. Kostja on jätnud tasumata lisaks hagiavalduses märgitud arvetele ka arve nr 51061337 summas 8,81 eurot. 10.11.2017 esitas hageja oma täiendava selgituse võla kujunemise kohta. Arve nr 51429862 summaks 01.11.2016.a. seisuga oli 36,62 eurot (8,99€+4,99€+3,83€+8,81€+10€). arve kujunes järgmiselt: perioodi 01.10.2016-31.10.2016 eest kohustus kostja tasuma Multipaketi 2.0 kuutasu, summas 8,99 eurot. Kuna kostja oli eelmise perioodi arvete tasumisega viivituses, lisandusid sellele meeldetuletuskirja tasu summas 4,99 eurot ja viivis summas 3,83

eurot. Kostja kasutas teenuseid lepingu sõlmimisel valitud paketi piires. Kuna kostjal olid tasumata ka arved perioodi 01.08.16-31.08.16 ja perioodi 01.09.16-30.09.16 eest, oli arvel nr 51429862 kajastatud tasumata eelmiste perioodide eest võlgnevus kokku 18.81 eurot, s.h tasumata arve nr 50794148 alusel 8,81 eurot ja arve nr 51061337 alusel 10 eurot. Kostja saatis 05.11.2016 Tele2-le e-kirja, millele vastati 10.11.2016.a. Enne e-kirja saatmist tasus kostja 02.11.2016 10 eurot. Makstud 10 euroga sai tasutud kogu arve nr 50794148, perioodi 01.08.16-31.08.16 eest ja osaliselt arve nr 51061337 perioodi eest 01.09.16-30.09.16. Kostjal jäi arvest nr 51061337 tasumata 8,81 eurot. 10.11.2016 teavitati kostjat, et eelmisest perioodist on 10.11.2016 seisuga tasumata 8,81 eurot. Nimetatud summa all oli mõeldud, et arvest nr 51061337 ehk perioodi 01.09.16-30.09.16 eest on tasumata 8,81 eurot, kuna arve nr 51429862 maksetähtaeg ei olnud 10.11.2016 seisuga veel saabunud. Kostja tõlgendus, et arve nr 51429862 summaks on 8,81 eurot ei ole korrektne ja ei vasta tegelikele faktilistele asjaoludele. 10.11.2016 seisuga ei väljastatud kostjale uut arvet, kuna arve koostatakse arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja 02.11.2016 tasutud 10 eurot oli kajastatud arvel nr 51733240. Samal arvel oli kajastatud ka perioodide 01.09.16-30.09.16 ja 01.10.16 31.10.16 tasumata summad, milleks oli peale 02.11.2016 tasumist kokku 26,62 eurot (8,81€+17.81€). Hageja selgitas ka, et kostjaga sõlmiti leping 14.11.2014 ning alates lepingu sõlmimisest ei ole kostja tasunud ühtegi arvet tähtaegselt. Kotjale ei saanud võlasumma tulla üllatusena. Igal arvel on märgitud arveldusperioodil osutatud teenus ja selle maksumus ning võlasumma eelnevatest perioodidest. Kostja ei ole pidanud kinni ühestki maksetähtajast, tasudes arveid oma suva järgi, teostades makseid kohati ka üle mitme kuu. Tundub, et seetõttu on kostjal kadunud järg, kui suur summa ja mis perioodi eest veel tasumata oli. Kirjalikus menetluses hageja esindaja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei nõustu hageja nõudega, sest see on põhjendamata ja õigustühine. Kostja ei ole hagis märgitud infot saanud. Hageja saatis kostjale e-kirja teel nõudeteate, mille osas küsis kostja nõude aluseks olevaid dokumente. Kostja neid ei saanud, kuigi kostja kontaktandmed olid hagejale teada. Kostja teatas, et hagis märgitud perioodil ei saanud nõudeid tekkida, kuna sideteenuse osutaja lõpetas kostjale teenuse osutamise juba 2016.a oktoobrikuu esimestel päevadel, viiendal või kuuendal. Teenusepakkuja lõpetas lepingu ühepoolselt. Kostjal puudub kohustus maksta teenuste eest, mida tegelikult talle enam ei osutatud. Hagiavalduses esitatud nõuded on vastuolus hea tava normidega, liialdades viiviste nõuetes. Kostja hinnangul ei ole hagi ese selgelt väljendatud. 18.10.2017 esitatud vastuses asus kostja seisukohale, et hageja ei ole ikkagi nõude aluseks olevaid dokumente kostjale saatnud. Hageja ei ole nõude aluseks olevaid arveid kostjale saatnud. Kostja on vaidluse tekkel saanud põhjendamatu arve perioodi 01.10.2016-31.10.2016 kohta summas 36,62 eurot (arvel märgitu eelmise perioodi summa 18,81 ja see periood 17,81 eurot). Kostja ei nõustunud sellega ja vaidlustas arve, sest tema selles ulatuses teenust ei kasutanud. Kostja tunnistas, et arvete maksmisel on olnud viivitusi, kuid arveid on alati tasutud olnud. Arve summas 8,81 eurot osas oktoober 2016 eest kostjal vastuväiteid ei ole, sest see on ilmselt põhjendatud. Nõuetekohase arve saamisel maksab ta selle ära. Kostja leiab, et teenuse osutajal ei ole õigust esitada valearveid. Pärast kostja poolt saadetud e-kirja selgus, et 36,62 eurone arve oli hoopis 8,81 eurone arve ja suurem arve oli ekslikult esitatud. Ei saa olla tõsi, et kostja maksis arveid väiksemas mahus, sest sellisel juhul ei oleks teenuse osutamist taastatud. Hageja piiras kostja teenuseid oktoobrikuus. Pärast viimast tasumist 02.11.2016 kostja teenust enam ei taastatudki. Kostjal oli mõningane ettemaks ja seetõttu oleks Tele2 pidanud teenust osutama vähemalt veel kuni 20.11.2016.

12.12.2017 esitas kostja oma lõppseisukohad. Kostja jäi oma väidete juurde ja leidis, et nõue on alusetu. Kostja märkis täiendavalt, et hageja peab kostjale esitama kõnede eristuse, kui ta leiab, et kostjal on varasemalt maksmata arve. Hageja on küll viivitanud maksete tasumisega, kuid kõik on makstud. Miks hageja kostjat varem ei teavitanud, kui tekkinud oli mingi puudujääk. Hageja on eksitanud kostjat ka sms-i teel saadetud makserekvisiitidega. Kostja maksis viimase arve 05.09.2016 ning kuni selle ajani ei olnud mingeid probleeme, kui siis järsku saadeti talle arve summas 36,62 eurot. Kostja sõlmitud lepingus Tele2-ga lepiti kokku teenuse fikseeritud paketi kuutasu summas 7,99 eurot. Tele2 muutis seda ühepoolselt ja kostja oli sunnitud seda meelevaldselt taluma. Tele2 on kostjale saatnud 23.11.2016 sms-i sisuga, et kostjale kehtib pakett 4,95, mis sisaldab 500 minutit, 500 sms ja 2GB. Kostja nõudis Tele2-lt selle osas selgitusi juba 14.10.2017 vastuses, kuid vastust pole saanud. Kostja avaldas kahtlust, et kostjalt püüti kasseerida kellegi teise teenuse tasu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.11.2014 liitumislepingu (tl 11);  Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud liitumislepingu üles 27.01.2017 (tl 23);  Tele2 Eesti AS loovutas kostja vastu olevad nõuded 16.03.2017 hagejale (tl 24).  Kostja on viimase makse Tele2 Eesti AS-le teinud 02.11.2016 summas 10 eurot.  Lepingu ütles üles teenuse pakkuja Tele2 Eesti AS 27.01.2017.a. Hageja nõuab põhivõlgnevust summas 43,32 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 14,38 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal jäänud tasumata järgmised arved: nr 51061337 summas 8,81 eurot, nr 51429862 summas 8,99 eurot; nr 51733240 summas 8,99 eurot; nr 52139059 summas 8,99 ja nr 52333414 summas 7,54 eurot. Kokku 43,32 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu, sest hagis märgitud perioodil ei saanud tekkida nõudeid, kuna sideteenuse osutaja lõpetas kostjale teenuse osutamise juba 2016.a oktoobrikuu esimestel päevadel. Kostja on tunnistanud, et hilines maksete tasumisega ning teenust on piiratud ja seejärel taastatud. Kostja esitas vastuväited arvetele, mis esitati oktoobris 2016 kuni jaanuaris 2017 tarbitud teenuste eest, sest tema sellel perioodil teenust kasutada ei saanud. Pärast viimast tasumist 02.11.2016 kostja teenust enam ei taastanudki, kuigi kostjal oli mõningane ettemaks. Samuti esitas ta vastuväite arve nr 51429862 osas, sest summa 36,62 euro ulatuses ta ei ole teenust kasutanud ja see on valearve. Asja materjalidest nähtuvalt on piiratud kostjale osutatavat sideteenust, sest kostja on hilinenud arvete tasumisega. Eelnimetatut on kinnitanud ka kostja ise, kes oma kirjalikes vastustes märkis, et on hilinenud maksete tasumisega ja seetõttu on temale osutatavat teenust korduvalt piiratud ja seejärel jälle taastatud. Puudub vaidlus, et. Tele2 on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 27.01.2017. Hageja on kinnitanud, et kostjale osutatud teenuseid piirati enne seda osaliselt: kostja sai sissetulevaid kõnesid ja sõnumeid vastu võtta, kuid mitte kasutada tasulist teenust, st välja helistada ja ise sõnumeid saata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sideteenuse piiramine ning sideteenuse lepingu ülesütlemine on erinevad toimingud. Elektroonilise side seadus (ESS) § 2 p 48 kohaselt on sideteenuse osutamise piiramine seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise

osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kostjaga sõlmitud sideteenuse leping kehtis kuni 27.01.2017, kuivõrd sideteenust üksnes piirati. Kostja kohustus seega täitma lepingut, sh tasuma kehtiva lepingu alusel esitatud arveid. Kohus leiab, et esitatud arvetest (tl 19-22, 42, 60-62) ja kostja maksekorraldustest (tl 51-53) nähtuvalt on hageja poolt esitatud nõue õiguspärane ja põhjendantud. Kohus tegi kindlaks järgmist: - Periood 01.06.-30.06.2016 arve 50298948 summas 9.00€ (paketi kuutasu, võrgusisene kõne), tasumise tähtaeg 18.07.2016.a (t lk 60). Arvelt nähtub, et kostjal oli 01.07.2016.a seisuga võlgnevus eelmisest perioodist 10.13€, mis vastavalt arve 50608918 (t lk 61) andmetele likvideeriti 11.07.2016 maksega- tasutud summas jäi 1.37€ jooksva arve katteks. Kosta on arve 50298948 tasunud osaliselt 11.07.2016 maksega summas 1.37€ ning ülejäänud summa 7.63€ 07.08.2016- võlgnevus 01.11.2016.a seisuga puudus. - Periood 01.07.-31.07.2016 arve 50608918 summas 8.99€ (paketi kuutasu), tasumise tähtaeg 18.08.2016.a (t lk 61). Nimetatud arvel kajastub ka arve 50298948 võlgnevus 7.63€, mis tasuti alles 07.08.2016.a. Kosta on arve 50608918 tasunud osaliselt 07.08.2016 summas 0.37€ ning ülejäänud summa 8.62€ 05.09.2016- võlgnevus 01.11.2016.a seisuga puudus. - Periood 01.08.-31.08.2016 arve 50794148 summas 8.99€ (paketi kuutasu), tasumise tähtaeg 18.09.2016.a (t lk 62). Kosta on arve tasunud osaliselt 05.09.2016 summas 0.18€ ning ülejäänud summa 8.81€ 02.11.2016- võlgnevus 01.11.2016.a seisuga oli seega 8.81€. Kostja ei ole nimetatud arvetele ega neil märgitud tasumisele vastuväiteid esitanud. Kostja on teinud viimased maksed 05.08.2016 (summas 8 eurot), 05.09.2016 (summas 8,80 eurot) ja 02.11.2016 (summas 10 eurot). Puudub vaidlus, et pärast 02.11.2016.a ei ole kostja midagi tasunud. Kohus märgib, et arvete alusel saab teha järelduse, et kuni 2016.a septembrini on kostjal olnud igakuiselt mingi võlgnevus eelmisest arvest, ta on tasunud jooksvalt mingi summa, millest osa on läinud eelmise võla katteks ja osa jooksva arve katteks, millest aga osa on jäänud jällegi võlgnevuseks järgmise kuusse. Kuna kostja ei ole ühelgi korral koguvõlgnevust ära maksnud, on eelmiste perioodide võlgnevus kandunud pidevalt edasi järgmistesse perioodidesse ja seega järgmistesse arvetesse. Täiendavalt on hageja kostjale esitanud lepingu alusel järgmised arved: - Periood 01.09.-30.09.2016 arve 51061337 summas 10.00€ (paketi kuutasu 8,99€, tasulised teenused, sh kõned Soome ja erihinnaga numbrile 1.01€), tasumise tähtaeg 18.10.2016.a (t lk 42). Kosta poolt 02.11.2017.a tasutud summa kattis võla osaliseltsummas 1.19€. Summas 8.81€ on kohustus täitmata. - Periood 01.10.-31.10.2016 arve 51429862 summas 17.81€ (paketi kuutasu 8.99€, maksehäire kirja saatmine 4.99€ ja viivis 3.83€), tasumise tähtaeg 18.11.2016.a (t lk 19). Kosta ei ole arvet tasunud. Nimetatud arvel, mis esitati 01.11.2016.a seisuga, kajastuvad ka arve 50794148 tasumata summa 8.81€ ja arve 51061337 tasumata summa 10€. - Periood 01.11.-30.11.2016 arve 51733240 summas 8.99€ (paketi kuutasu), tasumise tähtaeg 18.12.2016.a (t lk 20). Kosta ei ole arvet tasunud. Arvel ka arve 51061337 tasumata summa 8.81€ ja arve 51429862 tasumata summa 17.81€. - Periood 01.12.-31.12.2016 arve 52139059 summas 13.98 (paketi kuutasu 8.99€, maksehäire kirja saatmine 4.99€), tasumise tähtaeg 18.01.2017.a (t lk 21). Kosta ei ole

arvet tasunud. Arvel kajastuvad ka varasemate arvete 51061337, 51429862 ja 51733240 tasumata summad, kokku 35.61€ (8.81+17.81+8.99). - Periood 01.01.-31.01.2017 arve 52333414 summas 7.54€ (paketi kuutasu kuni 27.01.2017), tasumise tähtaeg 18.02.2017.a (t lk 20). Kosta ei ole arvet tasunud. Arvel kajastuvad ka varasemate arvete 51061337, 51429862, 51733240 ja 52139059 tasumata summad, kokku 49.59€ (8.81+17.81+8.99+13.98). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tasunud talle esitatud arveid ja tal oli lepingu lõpetamise seisuga võlgnevus 57.13 eurot. Hageja on esitanud nõude väiksemas summas: 43.32€, mis kujuneb arve 51061337 tasumata kuutasu osast 8.81€, arvete 51429862, 51733240 ja 52139059 tasumata kuutasudest 3x 8.99 ja arve 52333414 tasumata kuutasust 7.54€. Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on kuni teenuse piiramiseni 2016.a oktoobri aluses tarbinud teenust, kuid selle eest täielikult tasunud ei ole. Kostja leidis, et talle ei oleks tohtinud esitada arveid, kui tema teenust oli piirarud. Kohus märgib esmalt, et teenuse piiramise ajal leping kehtis, mistõttu tuli kostjal täita ka lepingust tulenevaid kohustusi, sh tasuda teenuse eest. Teenuste kasutamise tingimuste (t lk 12-17) p 5.1.8. kohaselt on teenuse osutajal õigus piirata kliendile teenuse osutamist ja/või peatada talle teenuse osutamine elektroonilise side seaduse § 98 ja § 100 sätestatud alustel või muul seaduses sätestatud juhul. Viidatud ESS § 98 lg 1 p 1 sätestab, et sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab sideettevõtja taastama sideteenuse osutamise lõppkasutajale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates sideteenuse osutamise piiramise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest. Eelpool tegi kohus kindlaks, et kostja oli pidevalt viivituses talle esitatud arvete tasumisega, kusjuures teenuse piiramise ajal oktoobris 2016.a oli tal samuti osaliselt tasumata augustikuu teenuste eest esitatud arve. Kostja on ka ise kinnitanud, et hilines maksete tasumisega, mistõttu oli Tele2 õigustatud sideteenust piirama. Hageja selgituse kohaselt oli kostjal teenus olemas osaliselt-puudusid vaid tasulised teenused, st õigus välja helistada, sõnumeid saata jms. Teenused, mille eest tasus kolmas isik, olid hagejale võimalikud: talle sisse helistamine ja sõnumite saatmine temale oli võimalik. Teenuse pakkuja esitas perioodil 2016 oktoobri- 2017. jaanuar arved teenuse kuutasu osas, so teenuspaketi kasutamise valmiduses oleku eest, kuna leping poolte vahel kehtis. Mis puudutab aga kostja vastuväidet, et talle pärast 02.11.2016.a tasumist teenust ei taastatud, leiab kohus, et teenuse pakkuja lepingut ei rikkunud, sest kostjal oli jätkuvalt täitmata kohustus. Kostja väide, et tal oli ettemaks, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kostja väide arvete ja dokumentide mittesaamise osas ei ole tõendamist leidnud. Liitumislepingus(t lk 11) on kostja olnud nõus talle arve saatmisega iseteenindusse. Seega oli kostja ise nõustunud sellega, et ta saab vajaliku info iseteeninduskeskkonnas. Kostja pole esitanud kohtule vastuses viidatud nõudekirja, kus ta nõuab täiendavat infot. Kohus märgib, et ka pärast hageja poolt kohtumenetluses täiendavate arvete ja selgituste esitamist väidab kostja, et ta ei ole vajalikku infot ikkagi veel saanud. Seega on ebaselge, millise info puudumist ta hagejale ette heidab. Kostja vastuväide seoses kõneeristuste nõudega ei ole lisaks ka asjakohane, sest arvetest nähtub, et võlgnevus on kujunenud peamiselt tasumata igakuiste paketitasude tõttu, mistõttu üldiselt ei mõjutanud tehtud kõnede ja saadetud sõnumite maht kostja kuutasu. Nimetatu nähtub ka arvete selgitustest, kus kõnede teenuste maht on välja toodud, kuid hinnaks on 0,00€. Vaid kahelt arvelt nähtub tasulisi teenuseid: 01.07.2016.a esitatud arvel 50298948 (t lk 60) 1 tasuline võrgusisene kõne hinnaga 0.01€ ja 01.10.2016.a esitatud arve 51061337 (t lk 42), kust nähtuvad tasulised teenused: 2 kõnet Soome hinnaga 0.56€ ja 3 kõnet erihinnaga

numbrile hinnaga 0.45€. Seega on ebaselge, kuidas võiks kõneeristuste saamine kohtumenetluses mõjutada nõude asjakohasust või tõendatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 43.62 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Hageja on hagiavalduse kohaselt arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist 0,15% päevas alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (26.07.2017) (tabel tl 8). Hageja on viivist arvestanud kokku summas 14,38 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 kohaselt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,15% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuivõrd Tele2 ja kostja on lepinguga kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast erineva viivisemäära, kohaldub käesoleval juhul lepingujärgne viivis 0,15%. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus mõistab selle kostjalt välja, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Kohus kontrollis hageja viivise arvestust ning leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 14,38 eurot. Hageja nõuab lisaks viivisele ka viivist, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, s.o jooksvat viivist alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast 27.07.2017. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Perioodi 27.07.2017 kuni 04.01.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 10,53 eurot (0,15%x43,32€x162p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku summas eurot 24,91 eurot (14,38+10,53). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,15% päevas tagastamata põhisummalt 43,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Asjas on tõendatud, et Tele2 ütles lepingu kostjaga üles 27.01.2017. Hageja on enne hagiavalduse kohtusse esitamist nõudnud võlga Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluses on kostjale mh saadetud 8 meeldetuletuskirja ning pakkumised kohtuväliste lahenduste ja kokkulepete sõlmimiseks. Hageja on nimetatu tõendamiseks esitanud toimingute raporti (tl 25). Kuna leping kostjaga on lõpetatud, võlausaldaja nõue on alla 500 euro ja kostjale on saadetud korduvalt kirju võlgnevuse tasumise osas, on hagejal

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Kostja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 376,25 eurot ja 20,40 eurot esindaja sõidukulud kohtuistungil osalemiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindajate kulud ja menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esindajal on õigusabi osutamisele kulunud kokku 376,25 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Samuti leiab kohus, et sõidukulud suunal Tallinn-Jõgeva-Tallinn summas 20,40 eurot on samuti põhjendatud ning vajalikud kulud, arvestades esindaja osalemist kohtuistungil. Kohus märgib, et menetluskulu seoses 28.11.2017.a istungiga saanuks kostja vältida kui ta oleks esitanud oma taandamise taotluse enne kohtuistungit kirjalikult. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 471,65 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 396,65 eurot õigusabikulud ja esindaja sõidukulud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).