Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

avalikult kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega

2 (4)

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 49) 18.09.2017. a. Kuna kohus luges hagimaterjalid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, on hagimaterjalid kostjale avalikult kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 alusel 03.10.2017. a. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Monefit Estonia OÜ (Ziip OÜ) ja kostja vahel 04.03.2015. a sõlmitud tarbijakrediidileping. Monefit Estonia OÜ on sellest lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 164 lg-d 1 ja 2, 170, 402 lg 1, 397 lg 1, 94 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 415 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1 ja TsMS § 367. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest. Kohus mõistab lisandunud viivise kohtuotsuse tegemiseni välja kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o praegu 8% aastas (0,022% päevas). Ajavahemik hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 161 päeva. Seega tuleb lisanduv viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni välja mõista summas 10,62 eurot (0,00022 x 161 x 300) ja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks tuleb kostjalt välja mõista 62,27eurot (51,65 +10,62). Alates 06.12.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis tasumata põhivõlgnevuselt (praegu 300 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (praegu 0,022% päevas).

3 (4)

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 220 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 120 eurot hagimenetlusega seotud õigusabikulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (makseettepanek tl 3 pöördel) ja hagi esitamisel täiendavalt 55 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on lepingulisele esindajale maksnud õigusabi eest tasu 100 eurot, millele lisandus käibemaks 20 eurot. Kohtu hinnangul on lepingulisele esindajale makstud tasu 120 eurot põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Kuna hageja on kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane ning ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, saab TsMS § 174 lg 10 alusel kostjalt välja mõista ka õigusabikuludelt tasutud käibemaksu. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 220 (100 + 120) eurot. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada maksekäsu kiirmenetluses ning hagimenetluses, sest kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.