Krista Kirspuu (eesistuja), liikmed Ande Tänav ja Margo Klaar
Kohtuasi
VV avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2017 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aiandusühistu Jägala määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: VV (isikukood: XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik I: Aiandusühistu Jägala (registrikood 80118738), seaduslikud esindajad JK, AŽ, AK Puudutatud isik II: Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu), esindaja Elvis Tõnnison
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.04.2017 kohtumäärus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Aiandusühistu Jägala määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aiandusühistu Jägala kanda. VV-l määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puuduvad.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldaja seisukoht
1.VV (avaldaja) esitas 26.05.2016 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale elamumaa otstarbega kinnistu asukohaga Sireli tee 5, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. Kinnistu omandamisel kinnitas müüja avaldajale, et kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kinnistule
1(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 pääses avalikult kasutatavalt Ruu-Ihasalu teelt mööda Aiandusühistule Jägala (puudutatud isik I) kuuluvat transpordimaa otstarbega kinnistut (Metsaveere tee). 16.04.2016 paigaldas puudutatud isik Metsaveere tee sissesõidule telefoni teel avatavad väravad, mistõttu pääses avaldaja edaspidi kinnistule üksnes jalgsi, kuid mitte sõidukiga. Avaldaja vajab juurdepääsu oma kinnistule autoga, kuid puudutatud isik I on keeldunud avaldaja ja tema pereliikmete telefoninumbrite lisamisest väravat avavate numbrite nimekirja ning keeldunud avaldajale värava avamisest ka muul viisil. Avaldaja ja tema vanemad soovivad kinnistut kasutada iga-aastaselt aprillist kuni septembrini alalise elukohana. Juurdepääs avaldaja kinnistule peaks olema üle puudutatud isiku I kinnistu, kuna puudutatud isiku I kinnistu on olemuslikult tänav, see ongi rajatud selle ääres olevatele kinnistutele juurdepääsu tagamiseks, aastaid on juurdepääs üle puudutatud isiku I kinnistu toimunud.
3.Avaldaja palub juurdepääsutasu suuruseks määrata 0 eurot, kuna võimaldades avaldajale juurdepääsu, puudutatud isiku I kinnistu väärtus ei vähene ning talumiskohustus ei ole tema jaoks koormav. Vabanemaks tee hooldamise kohustusest on puudutatud isikul I võimalus võõrandada tee kohalikule omavalitsusele või paluda määrata tee avalikult kasutatavaks teeks. Avaldaja oleks nõus maksma tee hooldamise kuludokumentide alusel proportsionaalselt teiste puudutatud isiku I liikmetega. Avaldaja leiab, et puudutatud isik I ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väiteid seoses kulutustega tee korrashoiuks. Väidetavad kulud on ühekordse iseloomuga. Avaldaja ei pea kinni maksma tee omandamise ja renoveerimisega seotud kulusid. Tasu suuruse arvestamisel oleks põhjendatud arvestada kõigi tee ääres asuvate kinnistute arvuga, so 32 tükki.
4.Avaldaja palub määrata Sireli tee 5 kinnistu igakordsele omanikule, tema pereliikmetele ja külalistele, samuti mootorsõidukitele kinnistu nr 608702 ja sellel asuvate hoonete ja rajatiste kasutamise, korrashoidmise ja teenindamise eesmärkidel (sh kütte- ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd) tasuta ja tähtajatu aasta- ja ööpäevaringne juurdepääs nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega avalikult kasutavale teele kinnistule registriosa numbriga 14434102 (katastritunnus 24505:002:0278, omanik Jõelähtme vald, mis omakorda piirneb Ruu-Ihasalu teega nr 11262 (katastritunnuse nr 24501:001:0238) üle kinnistu registriosa numbriga 14113302 (asukoht Metsaveere tee, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) alates puudutatud isiku I poolt paigaldatud väravast mööda Toominga ja Sireli teed, piki avaldaja aeda kuni avaldaja ja kinnistu aadressiga Sireli tee 3 aianurgani 194 m pikkusel ja 3 m laiusel alal. Juurdepääsu asukoht on märgitud avaldusele lisatud plaanil punase joonega märgitud alana. Avaldaja leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isiku I seisukoht
5.Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik I erastas asjassepuutuva teelõigu 2013. aastal. Puudutatud isiku I liikmed korrastavad ja parandavad teed oma vahenditest, tasudes selleks igakuiselt ühistu kuumaksu. Vastavalt puudutatud isiku I põhikirjale peavad kõik kinnistute omanikud astuma puudutatud isiku I liikmeks, kuid avaldaja ei ole seda soovinud teha. Õigus kasutada puudutatud isiku I vara, sh vaidlusalust teed, on puudutatud isiku I liikmetel. Puudutatud isik I on pakkunud avaldajale ka võimalust sõlmida tee kasutamiseks leping.
6.Puudutatud isik I ei ole vastu, et avaldaja kasutab juurdepääsu jalgsi üle puudutatud isiku I kinnistu. Muud võimalust avaldajal avalikult kasutatavale teele pääsemiseks ei
2(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 olegi, kuna teistest külgedest piirneb avaldaja kinnistu jõe ja kuivenduskraavidega. Juurdepääsu saamiseks mootorsõidukiga peaks avaldaja maksma, kuna on ebaõiglane, et avaldaja ei astu puudutatud isiku I liikmeks ja saab tasuta juurdepääsu, aga puudutatud isiku I liikmed maksavad tee korrashoiu eest. Kõik teised, kes asjassepuutuval maa-alal elavad, on puudutatud isiku I liikmed. Ühistus on 30 majapidamist, ühistu liikmed tasuvad igakuiselt 40 eurot. Varem tasusid 15 eurot, kuid tasu tõusis seoses teed puudutavate kulutustega. Laekumisi liikmetelt kasutab puudutatud isik I laenude tagasi maksmiseks, elektroonika ja muude asjade korrashoidmiseks, üldelektri eest tasumiseks. Tee oli halvas olukorras, 2016. aasta suvel oli vaja seda parandada, milleks puudutatud isik I soetas traktori ja freesi, frees läks maksma 4 500 eurot. Traktorit kasutatakse ainult tee korrashoiuks. Puudutatud isik I erastas tee, kuna vald ei tahtnud teesse oma raha panustada.
7.Puudutatud isik I tegi 2016. aastal teega seoses kulutusi kaevetöödele 1 209 eurot, freesi soetamisele 1 760 eurot, freesi laialiveole ja tasandamisele 126 eurot. Tellitud on veel koorem freesi hinnaga 300 eurot, mille laialiveoks on vaja tellida transport ja teerull. Täiendavate tööde hinnaks on puudutatud isik I plaaninud 600 eurot. Tasu määramisel tuleks arvestada ka ühistu liikmete füüsilist panust teede korrastamisse. Samuti tuleks arvesse võtta lumekoristuse hinda. 2016. aasta märtsist kuni oktoobrini tasus puudutatud isik elektri eest seoses sissesõiduvärava elektritarbimisega 54,26 eurot, igakuised maksed on umbes 10 eurot. Maamaks oli 2016. aastal 14 eurot. Igakuise tasu määramisel tuleb arvestada värava amortisatsiooniga ning kulutustega värava haldamiseks. Värava IT-haldusele on arvestatud umbes 10% ühistu liikmete igakuisest tasust. Kuna avaldaja kasutab puudutatud isiku I parki ja siseteed, siis tuleb igakuise tasu arvestamisel arvestada ka puudutatud isiku I kohustustega, mis tulenevad tsiviilasjadest 2-12-49478 ja 2-14-21004, kokku 592 eurot kuus. Need kohustused seonduvad kulutustega kinnistu omandamiseks. 10.10.2016 seisuga on puudutatud isikul I 22 liiget.
8.Puudutatud isik I soovib saada avaldajalt juurdepääsutee kasutamise eest tasu 15-20 eurot kuus. Hüvitis peab kompenseerima puudutatud isiku I õiguste riive, mis väljendub selles, et puudutatud isik I ei saa oma kinnistut enam ainuisikuliselt omada, kasutada ja käsutada. Puudutatud isikul I on plaan katta ühistu sisetee asfaltkattega ning taastada tee valgustus. Selleks kogutakse praegu raha. Puudutatud isik I on planeerinud töö teostamiseks 17 000 eurot, kui vald töö tegemisega ei abista, siis see summa suureneb. Kuna ei ole võimalik kontrollida, kuidas avaldaja teed kasutab, ei ole juurdepääsutasu arvestamisel mõtet piirduda ainult mingi teelõiguga. Kuna liiklus toimub ühes suunas, kasutab avaldaja teed terves ulatuses, tehes territooriumile ringi peale. Puudutatud isiku I liikmed ja juhatus teevad enamiku töid vabatahtlikult ja tasuta ehk iga puudutatud isik I liige panustab ühistu tegevusse oma teadmiste ja oskustega. Seda panust on raske rahaliselt hinnata.
9.Kui kohus määrab juurdepääsutee, siis puudutatud isik I soovib, et kohus märgiks, et ühistu sõidutee kasutamine on lubatud krundi omanikul B-kategooria sõidukiga, kolmandatel isikutel sissesõit ühistu territooriumile on keelatud, va teenindav transport. Ühistu sõiduteel sõidukite parkimine on keelatud. Keelu rikkumisel on ühistul õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot. Krundi omanikul on lubatud B-kategooria sõidukiga liikuda ainult avaldaja poolt avalduses näidatud suunas. Kokkuleppe rikkumisel on ühistul õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot.
3(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 Puudutatud isiku II seisukoht
10.Puudutatud isik II (Jõelähtme vald) on seisukohal, et avaldajale on mõistlik tagada juurdepääs läbi puudutatud isiku I kinnistu, kuna see on transpordimaa, millel asub olemasolev ning piirkonna kinnistuid teenindav tee. Juurdepääs ei oleks ülemäära koormav, kuna kinnistut kasutataks selle tavapärasel eesmärgil. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 27.04.2017 määrusega avalduse osaliselt. Kohus määras Sireli tee 5 kinnistu igakordsele omanikule, tema pereliikmetele ja külalistele tähtajatu aasta- ja ööpäevaringne nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega juurdepääsu avalikult kasutavale teele (s.o kinnistule registriosa numbriga 14434102, mis omakorda piirneb Ruu-Ihasalu teega nr 11262, mille katastritunnuse on nr 24501:001:0238) üle Metsaveere tee kinnistu (registriosa number 14113302, asukoht Metsaveere tee, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) alates Aiandusühistu Jägala poolt paigaldatud väravast mööda Toominga ja Sireli teed, piki Sireli tee 5 aeda kuni Sireli tee 5 ja Sireli tee 3 aianurgani 194 m pikkusel ja 3 m laiusel alal. Juurdepääsu asukoht on märgitud kohtumääruse lisaks oleval plaanil punase joonega. Kohus määras, et juurdepääsu võivad kasutada ka mootorsõidukid Sireli tee 5 kinnistu ja sellel asuvate hoonete ja rajatiste korrashoidmise ja teenindamise eesmärkidel (sh kütte- ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd). Samuti kohus määras, et juurdepääs ei anna õigust parkida sõidukit Metsaveere tee kinnistul. Kohus määras, et juurdepääsu kasutamise eest tuleb Sireli tee 5 kinnistu igakordsel omanikul tasuda Metsaveere tee kinnistu igakordsele omanikule tasu 3 eurot kuus. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
12.Kohus leidis, et ainus mõistlik võimalus juurdepääsutee määramiseks avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele on üle puudutatud isiku I kinnistu. Juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ja sellisest juurdepääsust avaldaja kinnistule üle puudutatud isiku I kinnistu on kujunenud tava. Kohus määras juurdepääsu avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isiku I kinnistu.
13.Riigikohus on selgitanud, et juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kohtul kaaluda tasu määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid (3-2-1-170-12, p 12). Riigikohus on leidnud, et eratee omanikul on õigus nõuda eratee teistelt kasutajatelt tasuna vähemalt tee kasutamisega kaasnevate ja tee omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Kohtul tuleb tee kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Sõltuvalt abinõudest ja nende maksumusest kujuneb kulutuste suurus, mida eratee omanik peab regulaarselt kandma, et neid kohustusi täita. Samuti saab jätkuvalt pidada tee omamisega kaasnevaks kohustuseks maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab kasutatava tee pindalale (3-2-1-18015, p 31). Minimaalne hüvitis, mida õigustatud kinnisasja omanik peaks maatüki kasutamise eest koormatud maatüki omanikule maksma, ei või olla väiksem, kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus (3-2-1-180-15, p 40).
14.Puudutatud isik I on välja toonud, et 2016. aastal tasus ta maamaksu 14 eurot. Puudutatud isik I esitas maksekorralduse (kd I, lk 131), millest nähtuvalt on puudutatud isik I teinud 31.03.2016 Maksu- ja Tolliametile makse 14,25 eurot selgitusega „maamaks“. Maksekorralduselt ei nähtu aga, millise kinnistu eest ja mis perioodi eest
4(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 on makse tehtud. Nähtuvalt kinnistusraamatust (kd I, lk 26) kuulub puudutatud isikule I kolm kinnistut. Selgitamaks maamaksu tasumise kohustuse suurust seoses Metsaveere tee kinnistuga, kogus kohus 20.01.2017 määrusega tõendeid Maksu- ja Tolliametilt. Maksu- ja Tolliamet teatas 07.02.2017 kohtule, et puudutatud isikul I tuli 2016. aastal tasuda Metsaveere tee kinnistu aluse maa eest maamaksu 1,50 eurot (kd II, lk 5), 2017. aasta eest kuulub samuti tasumisele 1,50 eurot (kd II, lk 2). Kinnistusraamatu kohaselt on Metsaveere tee kinnistu pindala 7 201 m2. Kuna määratav juurdepääs on 194 m pikkusel ja 3 m laiusel alal, jääb juurdepääsu alla maatükk, mille pindala on ca 582 m2 (194 x 3), mis moodustab ca 8,08% kinnistu üldpindalast. Juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus on seega 0,12 eurot (1,50 x 8,08%) aastas.
15.Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlevad, milliseid juurdepääsuteega seotud kulutusi tuleb juurdepääsutasu määramisel arvesse võtta. Kohus põhjendas, et juhindudes viidatud Riigikohtu seisukohtadest lahendis 3-2-1-180-15, tuleb tasu määramisel arvestada kulutusi, mis on vajalikud tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks. Nimetatud lahendis on Riigikohus ka selgitanud (p 27-29), et teele kui ehitisele tulenevad nõuded ehitusseadustikust (EhS). Nõuded ehitise seisundile näeb ette EhS § 11 lg 1, mille järgi peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema olemasolu vältel ohutu. Korrashoiu kohustuse sisu on sätestatud EhS §-s 6, mille järgi hõlmab ehitise korrashoid toiminguid, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. EhS § 16 lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. EhS § 19 alusel lasub ehitise korrashoiu kohustus ehitise omanikul. EhS § 19 lg 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Muuhulgas peab omanik EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Iga konkreetse kulutuse osas tuleb seega hinnata, kas see on vajalik tee kasutatavuse ja ohutu liiklemise seisukohast.
16.Puudutatud isik I on märkinud, et tal tekivad kulutused seoses tee parandamisega. 2016.a. oktoobrikuu seisuga oli tee parandamisele kulutatud 3 095 eurot ja plaanis oli kulutada veel 900 eurot. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et tee parandamise tööde puhul on tegemist ühekordsete kuludega, mida ei saa regulaarse juurdepääsutasu määramisel arvesse võtta. On üldteada asjaolu, et teed kuluvad ja nende seisukord halveneb seoses liikluse ja ilmastikumõjudega. Selleks, et tee seisund oleks püsivalt selline, et seda oleks võimalik ohutult kasutada, on teed vaja regulaarselt parandada. Puudutatud isiku I esitatu kohaselt kulus parandustööde raames tehtud ettevalmistustöödele (kaevetööd) 1 209 eurot. Kaevetööde eest tasumise kohta on puudutatud isik I esitanud maksekorraldused nr 77, 79, 80 ja 81 (kd I, lk 135, lk 137, lk 138 ja 139). Maksekorralduse nr 77 kohaselt on puudutatud isik I 22.08.2016 tasunud Volvotrans OÜ-le 108 eurot selgitusega „kaevetööd arve nr 04/2016“, maksekorralduse nr 79 järgi 02.09.2016 OÜ-le Stauron 450 eurot selgitusega „arve nr 01/16 I etapp“, maksekorralduse nr 80 järgi 03.09.2016 OÜ-le Stauron 600 eurot selgitusega „arve nr 01/16 II etapp“ ja maksekorralduse nr 81 järgi OÜ-le Stauron 51 eurot selgitusega „arve nr 01/16 II etapp“. Kokku on makseid tehtud seega 1 209 eurot. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et maksekorraldused tuleks jätta tõenditena arvesse võtmata, kuna maksekorraldustel puudub panga kinnitus nende ehtsuse kohta ning puuduvad maksekorralduste tegemise aluseks olevad lepingud või arved. Avaldaja ei ole ka selgitanud, miks tema arvates on puudutatud isiku I esitatud maksekorralduste
5(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 numeratsioon kahtlane. Kohus leidis, et kulutuste tegemist võib mh tõendada pdfformaadis maksekorraldustega.
17.Avaldaja heidab puudutatud isikule I ette, et tema esitatud maksekorraldustelt ei nähtu, mida ja miks kaevati. Kaevetööd võisid lisaks teele toimuda ka puudutatud isiku I puurkaevu juures või pargis. Avaldajale teadaolevalt kaevetöid üldse ei toimunud. Samas on avaldaja välja toonud, et 2016. aastal kulunud ja auklikke kohti tees freeskillustikuga täideti. Seega teetööde toimumist mingis osas möönab ka avaldaja. Nimetatu valguses pidas kohus usutavaks puudutatud isiku I selgitust, et tee parandamise ettevalmistamiseks oli vaja teha kaevetöid. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kaevetöid teostati mitte teel, aga puurkaevu juures või pargis. Asjaolu, et avaldaja hinnangul tehti kaevetööd turu keskmisest kõrgema hinnaga, ei tähenda, et töid ei oleks tegelikult tehtud. Avaldaja leiab, et kaevetööde väidetav hind vastaks umbes 40 tunnile kaevetöödele, millise töö maht ei ole väikese tee puhul usutav. Nähtuvalt puudutatud isiku I 12.01.2017 seisukohast puudutavad välja toodud kulutused Metsaveere tee kinnistut terves ulatuses, mitte üksnes teelõiku, mille kaudu pääseb avaldaja oma kinnistule. Nimetatut arvesse võttes ei ole kaevetööde maht kohtu hinnangul eluliselt ebausutav. Kohus tuvastas maksekorralduste nr 77, 79, 80 ja 81 alusel, et 2016. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi kaevetöödele Metsaveere tee parandamiseks 1 209 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks oli seega 97,69 eurot (1 209 x 8,08%). Enamate kaevetöödega seonduvate kulude kohta ei ole puudutatud isik I tõendeid esitanud.
18.Puudutatud isiku I esitatu kohaselt kulus freesi soetamisele tee parandamiseks 1 760 eurot. Freesi eest tasumise kohta on puudutatud isik I esitanud maksekorraldused nr 32, 35, 74, 78 ja 84 (kd I, lk 132, lk 133, lk 134, lk 136, lk 140). Maksekorralduse nr 32 kohaselt on puudutatud isik I 23.04.2016 tasunud VP-le 140 eurot selgitusega „Freza2tk“, maksekorralduse nr 35 järgi 23.05.2016 AO-le 600 eurot selgitusega „FREEZ 5tk“, maksekorralduse nr 74 järgi 18.07.2016 TR-le 300 eurot selgitusega „Makse“, maksekorralduse nr 78 järgi 29.08.2016 TR-le 450 eurot selgitusega „Makse 3“ ja maksekorralduse nr 84 järgi TR-le 270 eurot selgitusega „Koorem“. Kokku on makseid tehtud seega 1 760 eurot. Avaldaja heidab puudutatud isikule I ette, et tema esitatud maksekorraldustelt ei nähtu, millist freesi ning millises koguses osteti. Kohus leidis, et kuna teed 2016. aastal freeskillustikuga täideti, on usutav, et puudutatud isik I on kasutanud ostetud freesi tee parandamise tarbeks. Millise freesiga oli täpselt tegemist, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus leidis, et kuna puudutatud isiku I märgitud kulutused (summas 1 760, mitte 2 060 eurot) on tehtud Metsaveere teel tervikuna, millise kinnistu suurus on kinnistusraamatu järgi 7 201 m2, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et puudutatud isiku I märgitud kulu freesile on selgelt ülemäärane. Asjaolu, et frees on ostetud füüsilistelt isikutelt, ei pruugi olla tavapärane, kuid ainuüksi sellisest asjaolust ei piisa järelduseks, et freesi ei ole üldse ostetud. Kohus tuvastas maksekorralduste nr 32, 35, 74, 78 ja 84 alusel, et 2016. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi freesi ostmiseks Metsaveere tee parandamiseks 1 760 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks oli seega 142,21 eurot (1 760 x 8,08%). Enamate kulude kohta seoses freesi ostmisega 2016.aastal ei ole puudutatud isik I tõendeid esitanud.
19.Puudutatud isik I on veel välja toonud, et transpordile freesi laialiveoks ja tasandamiseks seoses tee parandamisega kulus 126 eurot. Nimetatud kulu kandmise kohta on puudutatud isik I esitanud maksekorralduse nr 85 (kd I, lk 141), millest nähtuvalt on
6(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 puudutatud isik I 14.09.2016 tasunud Marcato Baltic OÜ-le 126 eurot selgitusega „Arve nr 687“. Kohus leidis, et puudutatud isiku I selgitus selle kohta, et tee parandamiseks on vaja frees laiali vedada ja tasandada, on veenev. Kohus tuvastas maksekorralduse nr 85 alusel, et 2016. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi tee parandamiseks seoses freesi laialiveo ja tasandamisega 126 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks oli seega 10,18 eurot (126 x 8,08%). Enamate kulude kohta seoses freesi laialiveo ja tasandamisega tee parandamiseks 2016.aastal ei ole puudutatud isik I tõendeid esitanud.
20.Puudutatud isik I on palunud juurdepääsutasu määramisel arvesse võtta talvise lumekoristuse hinda. Kohus nõustus, et lume koristamine on vajalik, et teed oleks võimalik ohutult kasutada, kuid vaatamata kohtu nõudmisele (ärakuulamisel ja 12.12.2016 kirjaga) ei ole puudutatud isik I esitanud tõendeid selle kohta, kas ja milliseid kulusid on ta seoses lume koristamisega kandnud. Avaldaja väitel lükkab lund vald. Kuivõrd avaldaja ei ole lume koristamise kulu kohta ühtegi tõendit ega isegi mitte faktiväidet esitanud, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, et puudutatud isik I kannab seoses lume koristamisega kulutusi.
21.Puudutatud isik I on välja toonud, et kannab kulu seoses sissesõiduvärava elektritarbimisega ja IT-haldusega, tähendust omab ka väravate amortisatsioon. Kohus leidis, et mistahes kulu väravale ei tule arvestada vajalike kulutuste koosseisu, kuna väravate olemasolu ei ole tee otstarbekohaseks kasutamiseks ja ohutuks liiklemiseks üldse vajalik.
22.Puudutatud isik I soovib, et kohus arvestaks tasu määramisel puudutatud isiku I kohustustega, mis tulenevad tsiviilasjadest 2-12-49478 ja 2-14-21004. Need tsiviilasjad seonduvad kulutustega tee omandamiseks. Kohus leidis, et tee omandamise kulud ei seondu kulutustega, mis tuleb teha, et teed oleks võimalik ohutult kasutada.
23.Puudutatud isik I on märkinud, et tal on plaan katta tee asfaltkattega ning taastada tee valgustus. Selleks kogutakse raha ning see läheb maksma 17 000 eurot või enam. Kohus leidis, et puudutatud isik I ei ole teinud usutavaks, et lähiajal hakkab ta tegema teele praegusest oluliselt suuremaid kulutusi. Puudutatud isik I on ise märkinud, et ta alles kogub raha ning ta ei tea projekti lõplikku maksumust ja kas vald aitab teed parendada või mitte. Kohus märkis, et lähtub juurdepääsutasu määramisel olemasolevast olukorrast, asjaolude olulisel muutumisel võib kohus tulevikus menetlusosalise avalduse alusel määratavat juurdepääsutasu muuta. Kohus leidis ka, et killustikutee katmine asfaltiga ei ole kulutus, mis tuleks teha, et teed oleks võimalik kasutada ja sellel ohutult liigelda. Autoga on võimalik ohutult sõita ka killustikuteel. Kohus leidis, et juurdepääsu kasutaja peab küll osalema tee hooldamise kulude kandmises, kuid puudub mõistlik põhjendus, mis ta peaks osalema kulude kandmises, et tee ehitada ümber teist liiki teeks, kui ümberehitus ei ole tee kasutamiseks vajalik.
24.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et teeomaniku kohustuste täitmisega seonduvaid kulutusi seoses juurdepääsualuse maatükiga tegi puudutatud isik I 2016. aastal 250,20 eurot (0,12 + 97,69 + 142,21 + 10,18). Kohus pidas võimalikuks lähtuda nimetatud kulutuste ulatusest juurdepääsutasu suuruse kindlaks määramisel, kuna nii maamaksu tuleb tasuda kui tee parandamisega seonduvaid kulusid kanda igaaastaselt.
7(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297
25.Riigikohus on selgitanud, et eratee omaniku tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu ei välista asjaolu, et tema ise või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul tuleb tasu suuruse määramisel arvesse võtta iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult pidada võrdseteks (3-2-1-180-15, p 31). Kohus nõustus avaldajaga, et juurdepääsu kasutajate arvu hindamisel tuleks lähtuda mitte puudutatud isiku I liikmete arvust, vaid kinnistute arvust, mis asuvad puudutatud isiku I kinnistu ääres, kuna nende kinnistuteni pääseb ainult puudutatud isiku I kinnistu kaudu, kuid kõikide kinnistute omanikud ei pruugi olla puudutatud isiku I liikmed. Tee ääres on kinnistuid 32. Puudutatud isiku I avaldustest ei ole arusaadav, kas kõik tema kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud on ühtlasi tema liikmed, kuid nähtuvalt kaardilt on puudutatud isiku I kinnistu ühendustee kõigile sellega piirnevatele kinnistutele avalikult kasutatava teega. Asjas ei oma tähendust mitte puudutatud isiku I liikmete arv iseenesest, vaid tee kasutajate arv. Kohus lähtus tee kasutajate arvu hindamisel puudutatud isiku I kinnistuga piirnevate kinnistute arvust. Nähtuvalt maaameti kaardiserverist piirneb puudutatud isiku I kinnistuga 32 kinnistut (nr 14267602, 14040802, 3473302, 3223202, 951302, 2502102, 11240402, 14323902, 899602, 11246102, 1835602, 2440802, 6124202, 2648502, 3076502, 9079902, 2808002, 4152302, 367902, 608702, 366002, 1497602, 13913102, 2767002, 3156902, 12162702, 406202, 2354602, 3932402, 3903702, 3030202, 8737502), sh avaldaja kinnistu. Kinnistud 14267602 ja 14040802 kuuluvad puudutatud isikule I (kd I, lk 26). Kohus tuvastas, et puudutatud isikule I kuuluval teel on 30 kasutajat (32 kinnistut - 2 puudutatud isikule I kuuluvat kinnistut). Lähtudes teeomaniku kohustuste täitmisega seonduvatest kuludest 2016. aastal, langeb avaldaja osaks nimetatud kuludest 8,34 eurot aastas (250,20 : 30).
26.Riigikohus on avaldanud seisukohta (3-2-1-180-15, p 33-35, 38-39), et lisaks juurdepääsutee korrashoiu ja liikluskorralduse tagamise kulutuste hüvitamisele peab koormatava kinnisasja omanikule määratav hüvitis põhimõtteliselt sisaldama ka hüvitist omandiõiguse riive eest. Kolleegium muutis oma senist seisukohta juurdepääsuga koormatud kinnisasja turuväärtuse vähenemise eest hüvitise arvestamise osas ja leidis, et see osa tasust tuleb asendada hüvitisega, mis tuleb koormatava kinnisasja igakordsele omanikule maksta kinnistu ainukasutusõiguse kaotuse eest. Juurdepääsu talumise eest tuleb koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu ka juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, ning samuti siis, kui koormatud kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuõiguse alusel rajatavat teed ka ise kasutama. Sellistel juhtudel ei ole põhjust rääkida koormatud kinnisasja omanikul juurdepääsutee alla jääva maatüki kasutamise võimaluse kaotusest, küll aga säästaks juurdepääsu taotleja oma vara, kui ta saaks juurdepääsuteed tasuta kasutada. Seda silmas pidades peab makstav hüvitis kõnealustel juhtudel hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Ka hilisemalt on Riigikohus jäänud nimetatud seisukohtade juurde, rõhutades lahendis 3-2-1-27-17 (p 14), et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest ning märkides, et kinnisasja omanikele makstav perioodiline hüvitis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Samas on Riigikohus välja toonud (p 15), et kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast, mida konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutamise eest oleks võimalik nõuda, arvestades samas ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha.
8(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297
27.Tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleb omandiõiguse riive hüvitise arvestamisel lähtuda kasutuseelise väärtusest, mida juurdepääsuga õigustatud isik saab. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei saa kasutuseelise arvestamisel lähtuda keskmisest üürihinnast sarnaste maatükkide kasutamise eest, sest võrreldavateks üürihindadeks saaksid olla eelkõige hinnad teiste teelõikude kasutamise eest samas piirkonnas. Kohtule on esitatud küll sõidutee kasutamise leping (lk 27), mille sõlmimist puudutatud isik I avaldajale pakkus, kuid puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks tavapärase lepinguga, mis sõlmitakse isikutega, kes soovivad teed kasutada, kuid ei soovi astuda puudutatud isiku I liikmeks. Puudutatud isik I on väitnud, et tee kasutajateks on puudutatud isiku I liikmed seoses liikmelisusest tulenevate õigustega. Seetõttu asus kohus seisukohale, et lepingu projekt ei kajasta tavapäraseid tee üürimise tingimusi asjassepuutuvas piirkonnas. Kohus ei pidanud õigeks üürihindadest lähtumist ka põhjusel, et puudutatud isik I on mittetulundusühing ning seega ei saa tema tegevuse eesmärgiks olla oma varalt tulu teenimine. Tee on seega omandatud, et teeäärsete kinnistute omanikud saaksid kasutada oma kinnistutele pääsemiseks paremini hooldatud teed. Kohus leiab, et kui avaldajal ei oleks nõudeõigust juurdepääsu saamiseks, peaks ta oma kinnistule pääsemiseks puudutatud isikule I kuuluva tee kaudu astuma puudutatud isiku I liikmeks.
28.Puudutatud isik I on välja toonud, et selle liikmed peavad tasuma igakuist tasu 40 eurot. Seega saades juurdepääs astumata puudutatud isiku I liikmeks, hoiab avaldaja kokku 40 eurot kuus. Teisalt tuleb arvestada, et üksnes juurdepääsuõigusega ei saa avaldaja kõiki samasuguseid õiguseid puudutatud isiku I vara kasutamiseks, nagu selle liikmed, kes tasuvad 40 eurot kuus. Seoses juurdepääsuõigusega on avaldajal õigus kasutada liikumiseks 8,08% puudutatud isikule I kuuluvast Metsaveere tee kinnistust, avaldajal ei ole õigus kasutada ülejäänud kahte puudutatud isiku I kinnistut, kus asuvad pumpla ja park, ega saada puudutatud isikult I selle liikmetega võrreldavaid teenuseid, nt veega varustamist.
29.Kohus leidis, et seoses juurdepääsuga saab avaldaja kasu sissesõidutee väravate olemasolust. Sellised väravad suurendavad privaatsust ja turvalisust piirkonnas ning on seega teiste kinnistute omanike seas kasulikud ka avaldajale. Puudutatud isik I on leidnud, et juurdepääsutasus peaksid kajastuma ka kulutused elektrile seoses väravatega, kulu väravate IT-alasele haldamisele ning arvestada tuleks ka väravate amortisatsiooni. Samas ei ole puudutatud isik I esitanud tõendeid selle kohta, kui palju tekib väravatega seoses kulu elektrile kuus. Puudutatud isik I on välja toonud, et igakuiselt tasub ta elektri eest kokku umbes 10 eurot. Samuti on puudutatud isik I esitanud maksekorralduse (kd I, lk 142), millest nähtuvalt on puudutatud isik I teinud 2016. aasta septembris Eesti Energia AS-ile makse 6,52 eurot. Vajadusele esitada vastavad andmed ja tõendid on kohus juhtinud puudutatud isiku I tähelepanu 12.12.2016 kirjaga. Kohus leidis, et kui puudutatud isik I ise andmeid ei esita, ei ole kohtul võimalik välja selgitada, millises osas tarbib puudutatud isik I elektrit seoses väravatega. Kohus nõustus avaldajaga, et kui puudutatud isikule I kuulub ka pumpla ja veevärk, seondub oluline osa puudutatud isiku I elektritarbimisest tõenäoliselt pumpla ja veevärgiga. IThalduse osas on puudutatud isik I 12.01.2017 seisukohas märkinud, et see on liikmetele tasuta. Kohus järeldas, et puudutatud isikul I ei teki regulaarseid kulusid seoses väravate IT-haldusega. Puudutatud isik I ei ole välja toonud, kuidas tuleks väravate amortisatsiooni tasu kujunemisel arvesse võtta.
9(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297
30.Puudutatud isik I leiab, et juurdepääsutasu määramisel tuleks arvestada mh ühistu liikmete füüsilise panusega vajalike tööde teostamisel. Kohus märkis, et puudutatud isiku I seisukohtadest jääb ebaselgeks, milliseid töid puudutatud isik I silmas peab. Konkreetselt on puudutatud isik I välja toonud pumplahoone ehituse, juurdepääsutee ei anna aga õigust pumpla kasutamiseks. Veel on puudutatud isik I märkinud, et ühistu liikmed panid väravad ise kokku, säästes sellega 600 eurot väravate paigaldamise tasu. Puudutatud isik I ei ole teinud ettepanekut, kuidas tuleks seda tööd juurdepääsutasu määramisel arvesse võtta.
31.Puudutatud isik I ei ole välja toonud, kuidas on arvestatud 40 eurot, mida maksavad selle liikmed ühes kuus. Puudutatud isik I selgitas ärakuulamisel, et ühistu liikmed maksavad 40 eurot kuus alates 2016. aastast, kuna tuli teha palju kulutusi seoses teega. Varem maksti 15 eurot kuus. Kohus järeldas sellest, et ühistu liikmete igakuisest tasust seondub 25 eurot (40 -15) ainult teega. Eelduslikult sisaldub selles summas ka kõik väravatesse puutuv (sh hooldus, haldus, amortisatsioon), kuna väravate kaudu toimub juurdepääs teele. Väravad paigaldati 2016. aastal, tasu on 40 eurot alates 2016. aastast. Kui igakuiselt maksab iga puudutatud isiku I liige seoses teega 25 eurot, siis aastas maksab iga liige teega seoses järelikult 300 eurot (25 x 12). Selle eest saavad ühistu liikmed kasutada Metsaveere tee kinnistul asuvat väravatega varustatud teed täies ulatuses, avaldaja saab aga seoses juurdepääsuga õiguse kasutada 8,08% Metsaveere tee kinnistust (sh väravad). Eeltoodut arvesse võttes kohus leidis, et juurdepääsuga seoses saadava kasutuseelise väärtus on 26,4 eurot aastas (300 x 8,08%).
32.Riigikohus on selgitanud (3-2-1-180-15, p 40), et kui juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltumatutest asjaoludest, nt maareformist, võib see anda alust hüvitise vähendamiseks. Kui aga juurdepääsu puudumise on tinginud juurdepääsu taotlejast sõltunud valitseva kinnisasja tükeldamine või on kinnisasi soetatud teadmisega, et sellele puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele, ei saa juurdepääsu taotleja arvestada sellega, et juurdepääs tagatakse talle tasuta või hüvitise eest, mis on väiksem, kui summa, mida ta peaks maksma, arvestades juurdepääsu näol saadavat kasutuseelist kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Avaldaja on esitanud kinnistu müügilepingu (kd I, lk 14-21), mille punktis 2.1.9 on märgitud, et kinnistul on otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kohus leiab, et selline märkus müügilepingus ei anna alust hüvitise vähendamiseks. Puudutatud isik I, kelle omandiõigus saab juurdepääsuga riivatud, ei olnud müügilepingu osapooleks, seega ei saa müügilepingus esitatud kinnitused mõjutada puudutatud isiku I õiguseid. Avaldaja pidi kinnistut omandades olema teadlik oma kinnistu piiridest ning talle pidi nähtuma kinnistusraamatust, et puudutatud isiku I kinnistu ei ole koormatud tasuta juurdepääsuõigusega omandatava kinnistu kasuks. Avaldajal olnuks enne ostmist ka võimalus pöörduda puudutatud isiku I kui tee omaniku poole, et temalt uurida, kas ja mis tingimustel võimaldatakse juurdepääs. Avaldaja seda ei teinud. Seetõttu leiab kohus, et omandiõiguse riive hüvitise vähendamine ei ole põhjendatud. Õiglane on ette näha hüvitis puudutatud isiku I omandiõiguse riive eest kogu saadava kasutuseelise väärtuses.
33.Eeltoodust tulenevalt määras kohus juurdepääsutasuks kokku 3 eurot kuus (kulutused 8,34 eurot aastas + omandiõiguse riive hüvitis 26,4 eurot aastas = 34,74; 34,74 eurot : 12 kuud = 2,895 ≈ 3).
10(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297
34.Kohus leidis, et asjas tähendust omavaid asjaolusid ei võimalda tõendada puudutatud isiku I poolt avaldajale esitatud arve (kd I, lk 22) ega puudutatud isiku I 2014.a. majandusaasta aruanne (kd I, lk 47-60). Kuivõrd vaidlus puudub, et menetlusosalised ei saavutanud kompromissi ei enne ega pärast kohtumenetluse alustamist, ei oma asjas tähendust ka avaldaja ja puudutatud isiku I e-kirjavahetus (kd I, lk 28-46, lk 149-151, lk 159-173). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
35.TsMS § 172 lg 1 alusel jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus põhjendas, et hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Juurdepääsu määramine on avaldaja huvides. Avaldus kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, kuna avaldaja taotles tasuta juurdepääsu määramist. Samas vaidles puudutatud isik I suuremas osas edutult avaldusele vastu, kuna leidis, et avaldus tuleks jätta täielikult rahuldamata. Kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides võttes arvesse puudutatud isiku I huve, siis kohus leidis, et on õiglane jätta menetluskulud. Määruskaebus
36.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata õiglane tasu ühistu vara kasutamise ja omandiõiguse riive hüvitise osas ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
37.Puudutatud isik I on seisukohal, et arvestades ühistu kulutusi teele 2016. aastal, on maakohtu poolt määratud summa 3 eurot ebaproportsionaalne, arvestades teiste ühistu elanikega. Kohus on valesti hinnanud tõendeid. 2016. aastal on puudutatud isik I kulutanud ühistu teele ettevalmistustöödeks (kaevetööd) 1 209 eurot, freesi soetamisele 1 760 eurot ja transpordile (freesi laialivedu ja tasandamine) 126 eurot. Lisaks on 2017. aastal tellitud veel üks koorem freesi summas 300 eurot. Peale viimase freesikoorma saabumise tellitakse transport freesi laialiveoks ja teerull. Tööde teostamise hind selgub hiljem. Ühistu on planeerinud selleks 600 eurot. Lisaks tuleks arvestada ka ühistu liikmete füüsilist panust teede korrastamisse, mida on raske hinnata konkreetse summaga. Puudutatud isik I jätab kohtu hinnata, kuidas on mõistlik ja võimalik elanike panust hinnata rahalises väärtuses. Samuti ei ole hetkel võimalik märkida talvise lumekoristuse hinda. Ka lumekoristuse hinda tuleb igakuise tasu kujunemisel arvestada.
38.Lisaks on ühistu tasunud 2016. aasta märtsist kuni oktoobrini Eesti Energiale 54,26 eurot sissesõiduvärava elektritarbimise eest (igakuised maksed umbes 10 eurot) ning maamaksu 14 eurot. Puudutatud isiku I arvates tuleb igakuise tasu kujunemisel arvestada ka väravate amortisatsiooniga ja väravate haldamiseks mõeldud kulutustega (IT alane haldus). Ühistu liikmetele on antud teenus kaetud igakuisete maksetega ja see moodustab umbes 10% igakuisest tasust ühe telefoninumbri kohta (ühistu liikmetasu on 40 eurot). Kuna avaldaja kasutab ühistu vara (park ja sisetee), siis tuleb igakuise tasu arvestamisel arvestada ka ühistu kohustustega, mis tulenevad tsiviilasjadest 2-12-49478 ja 2-14-21004 summas vastavalt 50 eurot ja 542 eurot, kokku igakuiselt 592 eurot.
39.Puudutatud isik I on seisukohal, et kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
40.Avaldaja esitas 17.05.2017 määruskaebusele vastuse, milles osaliselt nõustus määruskaebusega selles, et tasu tee kasutamise eest ei ole määratud õiglaselt ja
11(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 proportsionaalselt. Samuti ei nõustunud avaldaja menetluskulude jaotusega. Avaldaja on seisukohal, et juurdepääsutasu suuruseks tuleks määrata 0 eurot ja menetluskulud tuleks jätta puudutatud isiku I kanda.
41.Puudutatud isik II leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
42.Maakohus käsitles avaldaja 17.05.2017 vastust määruskaebusena, jättis selle käiguta ning andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). Kuna avaldaja puudusi ei kõrvaldanud, jäeti tema 17.05.2017 määruskaebus maakohtu 08.06.2017 määrusega menetlusse võtmata.
43.Harju Maakohus võttis 08.08.2017 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
44.Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Puudutatud isik I esitas oma menetluskulude nimekirja 25.09.2017. Ka avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja 25.09.2017, korrates lisaks ka oma 17.05.2017 menetlusdokumendis esitatud seisukohti. Määruse põhjendused
45.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
46.Puudutatud isik I on seisukohal, et arvestades ühistu kulutusi teele 2016. aastal, on maakohtu poolt määratud summa 3 eurot ebaproportsionaalne, arvestades teiste ühistu elanikega, ning et kohus on valesti hinnanud tõendeid. Samuti vaidleb määruskaebuse esitaja vastu menetluskulude jätmisele menetlusosaliste enda kanda ja palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Seega ei ole enam vaidluse all avaldajale juurdepääsu võimaldamine, vaid vaidlus on üksnes juurdepääsu tasu suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
47.Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsutasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (RKTKm 3-2-1-180-15, p 34, 49). Hindamaks maakohtupoolset kaalutlusõiguse teostamist, kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus on arvestanud puudutatud isiku I esiletoodud kulutusi juurdepääsutasu määramisel ning kas määratud juurdepääsutasu on proportsioonis puudutatud isikule I kaasneva omandiõiguse piiranguga. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et avaldajale määratud juurdepääs on 194 m pikkusel ja 3 m laiusel alal. Seega jääb juurdepääsu alla maatükk, mille pindala on ca 582 m2 (194 x 3), mis moodustab ca 8,08% kinnistu üldpindalast.
48.Puudutatud isik I on tuginenud sellele, et 2016. aastal on puudutatud isik I kulutanud ühistu teele ettevalmistustöödeks (kaevetööd) 1 209 eurot, freesi soetamisele 1 760 eurot ja transpordile (freesi laialivedu ja tasandamine) 126 eurot. Nimetatud kulude kandmise kohta on puudutatud isik I esitanud maksekorraldused ning maakohus leidis, et kulutuste tegemist võib mh tõendada pdf-formaadis maksekorraldustega.
12(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 Maakohus leidis, et kaevetööde maht on eluliselt usutav ning tuvastas maksekorralduste nr 77, 79, 80 ja 81 alusel, et 2016. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi kaevetöödele Metsaveere tee parandamiseks 1 209 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks kaevetöödele oli seega 97,69 eurot (1 209 x 8,08%). Samuti on maakohus lugenud maksekorralduste nr 32, 35, 74, 78 ja 84 alusel tõendatuks kulutused freesi soetamisele 1 760 eurot, juurdepääsualuse maaosaga seonduvalt seega 142,21 eurot (1 760 x 8,08%). Lisaks on maakohus tuvastanud maksekorralduse nr 85 alusel, et 2016. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi tee parandamiseks seoses freesi laialiveo ja tasandamisega 126 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks oli seega 10,18 eurot (126 x 8,08%).
49.Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi puudutatud isiku I poolt 2017. aastaks planeeritud kulutuste osas freesile ja selle laialiveole. Puudutatud isik I on 10.10.2016 menetlusdokumendis (kd I tl 126-129) ja määruskaebuses tuginenud sellele, et on tellitud veel üks koorem freesi summas 300 eurot ning et pärast viimase freesikoorma saabumist tellitakse transport freesi laialiveoks ja teerull. Nendeks töödeks on ühistu väidetavalt planeerinud 600 eurot. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud planeeritavate kulude osas ei ole puudutatud isik I tõendeid esitanud. Lisaks ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal tehtud kulutusi kaevetöödele ja tee katmisele freesiga ei ole maakohus lugenud ühekordseks kuluks, vaid arvestanud nimetatud kulutusi edaspidi igakuiselt makstava juurdepääsutasu komponendina. Seega isegi kui puudutatud isik I teeb 2017. aastal tee parandamisele (kaevetööd, frees, transport) kulutusi samas ulatuses nagu 2016. aastal, saab neid kulutusi lugeda juurdepääsutasuga hõlmatuks. Järelikult on maakohus põhjendatult jätnud arvestamata juurdepääsutasu osana puudutatud isiku I planeeritud kulusid freesile ja transpordile 2017. aastaks. Tulevikus tehtavate kulude (sh nt asfalteerimise kulu) osas on maakohus ka õigesti viidanud, et juurdepääsutasu määramisel tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast ning asjaolude olulisel muutumisel võib kohus tulevikus menetlusosalise avalduse alusel määratavat juurdepääsutasu muuta.
50.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lumekoristuse hinda ei saa käesoleval juhul juurdepääsutasu komponendina arvestada, sest puudutatud isik I ei esitanud tõendeid selle kohta, kas ja milliseid kulusid on ta seoses lume koristamisega kandnud. Väide, et lumekoristuse hinda ei ole hetkel võimalik märkida, on otsitud. Juhul, kui lumekoristusega kaasneks puudutatud isikule I kulu, oleks puudutatud isik I saanud esitada kohtule väited ja tõendid varasematel aastatel lumekoristusega kaasnenud kulu kohta. Lisaks on avaldaja esitanud väite, et lund lükkab vald. Nimetatud väidet ei ole puudutatud isik I ümber lükanud. Puudutatud isik I on jätnud ühistu liikmete füüsilise panuse rahalise väärtuse kohtu hinnata, kuid ei ole esile toonud, millist tööd on ühistu liikmed seoses tee hooldamisega teinud ja kuidas saab seda tööd juurdepääsu määramisel arvestada.
51.Ringkonnakohtu hinnangul on ka õige maakohtu seisukoht, et juurdepääsutasu määramisel ei saa käesoleval juhul arvestada Eesti Energiale makstavat tasu elektritarbimise eest seoses väravatega, kuna vaatamata kohtu selgitustele ei ole puudutatud isik I esitanud andmeid elektri tarbimise kohta seoses väravatega. Maksekorralduselt 6,52 euro suuruse makse kohta AS-ile Eesti Energia ei ole tuvastatav, kas makse on tehtud elektritarbimise eest seoses väravatega või elektritarbimise eest seoses muude ühistu kasutuses olevate seadmetega, mida avaldaja ei kasuta. Ka ei ole puudutatud isik I selgitanud, milline kulu kaasneb ühistule väravate
13(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297 IT-haldusega. Puudutatud isik I on märkinud, et see on ühistu liikmetele tasuta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna puudutatud isik I ei ole välja toonud, kuidas tuleks väravate amortisatsiooni tasu kujunemisel arvesse võtta, ei saa sellist väidetavat kulu juurdepääsutasu määramisel arvestada.
52.Maamaksu tasumise kohustust on maakohus juurdepääsutasu määramisel arvestanud, kuid mitte avaldaja nõutud ulatuses (14 eurot). Vastavalt Riigikohtu praktikale saab tee omamisega kaasnevaks kohustuseks pidada maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab kasutatava tee pindalale (3-2-1-180-15, p 31). Maakohus on teinud järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning saanud vastuse, et Metsaveere tee kinnistu aluse maa eest tuli 2016. ja 2017. aastatel tasuda maamaksu 1,50 eurot aastas. Juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus on seega 0,12 eurot (1,50 x 8,08%) aastas.
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tee omandamise kulusid (tsiviilasjadest 2-12-49478 ja 2-14-21004 tulenevaid kohustusi kokku igakuiselt 592 eurot) ei tule arvestada juurdepääsutasu määramisel, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi täiendada. Määruskaebuses on puudutatud isik I põhjendanud, et ühistu nimetatud kohustusi tuleb juurdepääsutasu määramisel arvestada, kuna avaldaja kasutab ühistu vara (park ja sisetee). Ringkonnakohus märgib, et pargi väidetav kasutamine ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks, sest juurdepääsutasu määrab kohus tulenevalt avaldajale võimaldatavast juurdepääsuteest, mis ei hõlma parki. Ärakuulamisel on puudutatud isik I selgitanud, et eelnimetatud tsiviilasjadest tulenevad kohustused on erastamise summad, mida ühistu pidi kandma, sest vald ei tahtnud tee omandamisse raha panustada. Maakohus on õigesti viidanud, et koormatava kinnisasja igakordsele omanikule tuleb maksta kinnistu ainukasutusõiguse kaotuse eest ning kinnisasja omanik, kes jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama selle eest hüvitist (RKTKm 3-2-1-180-15, p 37). Ringkonnakohus on seisukohal, et juurdepääsutasu osas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti arvestades ei ole koormatava kinnisasja omanikule hüvitatavad tee soetamise kulud. Maakohus on õigesti viidanud, et kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Kulutusi üürile ei saa kõrvutada kulutustega kinnisasja omandamiseks. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et aiandusühistu kui mittetulundusühingu liikmetel olevad õigused varale (sh võimalik õigus osale varast vara jaotamise korral, MTÜS § 50) ei ole võrreldavad avaldajale antava õigusega vara kasutada. Kuna avaldajale ei kaasne juurdepääsutee kasutamisega võimalust saada tee omanikuks, vaid üksnes tee kasutusõigus, oleks ebaõiglane määrata temale kohustus tasuda tee omandamise kulu, nagu teevad (või on teinud) seda ühistu liikmed. Seega ei oleks tee soetamise kulu arvestamine kooskõlas juurdepääsutasu määramise põhimõtetega.
54.Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et määratud tasu on ebaproportsionaalne, arvestades teiste ühistu elanikega. Maakohus on juurdepääsutasu arvutamisel võtnud arvesse nii tee kasutajate arvu kui ka ühistu liikmete poolt tasutavaid igakuiseid makseid, mis seonduvad just tee kasutamise ja hooldamisega. Seega on maakohus arvestanud juurdepääsutasu määramisel ühistu liikmete panusega vastavalt määratud juurdepääsutee pindalale.
14(15)
Tsiviilasi nr 2-16-8297
55.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on määranud juurdepääsutasu, arvestades kõiki puudutatud isiku I esitatud tõendeid. Maakohus on iga konkreetse kulutuse osas hinnanud, kas kulutus on vajalik tee kasutamise ja ohutu liiklemise seisukohast ja kas kulutus on tõendatud. Määruskaebuse põhjendamiseks on puudutatud isik I põhiliselt korranud oma 10.10.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses esitanud konkreetseid vastuväiteid maakohtu poolsele väidetavalt valele tõendite hindamisele. Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, mis osas on maakohtu poolt tasu määramisel jäetud arvestamata ühistu elanike või nende huvidega. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata hagita menetluses kehtivale uurimispõhimõttele ei võta see menetlusosalistelt kohustust tuua esile kohtulahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ja esitada tõendid (vt RKTKm 3-2-1-18615, p 13). Käesolevas tsiviilasjas on maakohus korduvalt (26.09.2016, kd I tl 121; 12.12.2016, kd I tl 176-178) palunud puudutatud isikul I esitada täpsustusi teega seotud kulude osas, mida puudutatud isik I on palunud arvestada juurdepääsu määramisel. Tegemist on tõenditega, mida saab omada ainult puudutatud isik I ise. Maakohus on kõiki esiletoodud asjaolusid ja tõendeid põhjalikult kaalunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid määrata juurdepääsutasu suuremas summas kui 3 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
56.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides, tulnuks menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldreegli kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule hagita menetluses menetluskulude jaotuse üle otsustamisel laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte enda kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).
57.TsMS § 171 lg 1 alusel ja arvestades, et puudutatud isiku I kaebus jäetakse rahuldamata, on põhjendatud jätta määruskaebusmenetlusega kaasnenud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Seega ei hinda ringkonnakohus puudutatud isiku I menetluskulude põhjendatust. Vastavalt avaldaja kinnitusele ei ole temal määruskaebuse menetlemisega menetluskulusid kaasnenud. Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.