DK hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu 14.09.2017 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: DK (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Selberg Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu), esindaja Natalja Kutepova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 14.09.2017 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta DK kanda. Tallinna linnal (Tallinna Kommunaalameti kaudu) puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4.Välja mõista DK-lt riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 24 (kakskümmend neli) eurot riigituludesse. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfolehele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.DK (hageja) esitas 02.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (kostja) vastu, millega palus välja mõista kahju hüvitise summas 2826,13 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning 30.09.2016 esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 28.11.2016 määrusega rahuldamata hageja 30.09.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks. 14.12.2016 määrusega rahuldas maakohus menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu summas 275 eurot tasumise kohustusest.
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Hageja esitas 07.06.2017 uuesti taotluse riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 13.06.2017 määrusega riigi õigusabi taotluse ning andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus märkis, et hageja kohustub riigi õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud kandma täielikult juhul, kui kohus teeb lahendi tema kahjuks.
5.Hageja loobus 05.09.2017 istungil hagiavaldusest. Kostja oli hagist loobumise avaldusega nõus, kuid ei olnud nõus sellega, et hageja vabastatakse menetluskulude kandmisest, sest hageja on esitanud hagiavalduses teadvalt valeandmeid.
6.12.09.2017 määrusega määras maakohus kindlaks vandeadvokaat Eve Selbergi riigi õigusabi tasu summas 144 eurot (sh käibemaks), mille määras maksta välja riigi vahenditest ning jättis riigi õigusabi tasu 144 eurot hageja kanda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 14.09.2017 määrusega vastu hagist loobumise ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu 275 eurot ja riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot, s.o kokku 419 eurot. Maakohus märkis, et tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
8.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kostjat esindas tema koosseisuline töötaja. Harju Maakohtu 12.09.2017 määrusega on kohus jätnud hageja kanda riigi õigusabi tasu 144 eurot. 14.12.2106 määrusega on kohus
rahuldanud menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 275 euro tasumise kohustusest.
9.Hageja on palunud, arvestades, et ta on osalise töövõime kaotusega (60 %, kestusega 30.09.2014 kuni 30.09.2017), vabastada ta menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Kohus leidis, et käesoleval juhul puudub mõjuv põhjus TsMS § 190 lg 7 alusel hageja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Nimelt on hageja väitnud, et seoses tugevate vihmasajuhoogudega 10.07.2016 sai hageja juhitud auto VOLVO V70 Järvevana teel asuvas tunnelis pöördumatuid kahjustusi, mistõttu sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendantud ja hagejale on tekkinud kahju summas 2826,13 eurot. 31.08.2017 kostja seisukoha kohaselt on liiklusregistri andmete järgi sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja Eesti Liikluskindlusfondi andmete järgi on sõidukile 30.06.2017 vormisatud liikluskindlustus, mis viitab sellele, et autot kasutakse vastavalt sihtotstarbele. Seega on hageja esitanud kohtule valeandmeid selle kohta, et autole on tekkinud märkimisväärsed ja pöördumatud kahjustused ning hageja on esitanud kahju hüvitamise nõudes kostja vastu põhjendamatu ja pahatahtliku hagi. Hagiavalduse eesmärgiks oli alusetu rikastumise soov. Kohus leidis, et sellisel juhul ei ole põhjendatud hagejat menetluskulude riigi tuludesse kandmise kohustustest vabastada. TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 4 alusel tuleb hagejalt välja mõista hageja kanda jäetud riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot ja talle antud menetlusabi 275 eurot, kokku 419 eurot. Määruskaebus
10.Hageja esitas 03.10.2017 Harju Maakohtu 14.09.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti asja menetluskulud hageja kanda ning mõisteti talt riigi tuludesse välja riigilõiv 275 eurot ja riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot, kokku 419 eurot ja teha uus määrus, millega vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
11.Maakohus on jätnud arvestamata argumendid hageja tervisliku seisundi kohta. Hagist loobumise avalduse esitamisel oli vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 03.09.2014 otsusele nr 1133656 hageja püsiva töövõimetuse kestuseks 30.09.2014-30.09.2017. Määruskaebuse esitamise ajaks on hageja töövõime hindamine toimunud Eesti Töötukassa poolt. 12.09.2017 otsuse nr TVH/17/041957 kohaselt on hageja osalise töövõimega, töövõime vähenemise perioodiks on 14.08.2017-13.08.2019. Hagejal on häiritud pikkade vahemaade käimine ning kehaasendi säilitamine ja muutmine. Peaaju traumajärgsetest muutustest esinevad hagejal mälu- ja tähelepanuhäired, peavalu ja pearinglus, häiritud on stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek. Arvestades hageja tervislikku seisundit ja osalist töövõimet, on temalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmine ebaõiglane ning ta tuleks TsMS § 190 lg 7 alusel sellest vabastada. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga pahatahtliku hagi esitamise kohta, eesmärgiga alusetult rikastuda. Hageja esitas hagi kohtusse nii nagu teda nõustanud jurist selle koostas ning veekahjustused olid autol olemas. Vastus määruskaebusele
12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud Harju Maakohtu 14.09.2017 määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu 275 eurot ja riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot, kokku 419 eurot.
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja loobus hagist, siis jättis maakohus TsMS § 168 lg 4 alusel õigesti menetluskulud hageja kanda. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et menetlusabina antud riigilõiv ning riigi õigusabi tasu tuleb TsMS § 190 lg 4 kohaselt hagejalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-56-10 p-s 10 selgitanud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.
17.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus, hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest vabastamata jätmisel, diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on hinnanud, kas käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest vabastamiseks ning on oma seisukohta nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust muuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited hageja tervisliku seisundi kohta ning hageja poolt tõendina esitatud Eesti Töötukassa 12.09.2017 otsus nr TVH/17/041957 hagejal osalise töövõime tuvastamise kohta perioodiks 14.08.2017-13.08.2019. Esitatud tõendist ei nähtu, et hageja olukord oleks võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tervislik seisund käesoleval juhul selliseks asjaoluks, mis annaks alust menetluskulude riigi tuludesse tasumisest vabastamiseks.
18.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Kostja on teatanud, et tal puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
19.Harju Maakohus on 13.06.2017 määruses määranud, et hageja kohustub riigi õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud kandma täielikult juhul, kui kohus teeb lahendi tema kahjuks. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse
lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. RÕS § 25 lg 1 sätestab et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2017 määrusega määranud hagejat esindanud vandeadvokaat Eve Selbergi tasuks ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest 24 eurot (sh käibemaks). Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 24 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust hagejat TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigi tuludesse kandmise kohustusest vabastada. RÕS § 26 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.