Kohtulahend

tasutud riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2125 eurot. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 125 eurot käibemaksuta. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, samuti kinnitas kostja, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotles menetluskulude määramist ilma käibemaksuta. Esimese astme kohtu määrus 20.11.2017 määrusega määras Harju Maakohus kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses 1287,50 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus tugines menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. TsMS § 174 lg-le 10 tuginedes märkis kohus, et kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist ja seega mõistab kohus kostja kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja on 06.07.2017 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2125 eurot. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 125 eurot käibemaksuta (tl 138-140). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kostja menetluskulude nimekirjadele vastu vaielnud. Kohus nõustus hageja esindaja tunnitasu suurusega 125 eurot käibemaksuta, leides, et tegemist on mõistliku tunnitasu suurusega, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leidis, et riigilõiv 225 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus ei nõustunud kostja 06.07.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu järgmine: • ettevalmistused hagivastuse koostamiseks, hagivastuse koostamine ja esitamine kohtule (toimingud: 30.06. hagiavalduse ja lisadega tutvumine, sh kohtumäärus, konsultatsioon kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine; analoogsete kohtulahendite ja Riigikohtu seisukohtadega tutvumine; kostja kirjaliku vastuse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule edastamine) 3 tundi; • hageja 03.08.2016 vastusega tutvumine, 31.08.2016 seisukoha koostamine ja esitamine kohtule (toimingud: 31.08. hageja vastusega tutvumine, kostja seisukohtade koostamine, kooskõlastamine ja kohtule edastamine) 2 tundi ja 30 min; • ettevalmistused apellatsioonkaebuse esitamiseks, apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine ringkonnakohtule (toimingud: maakohtu otsusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, konsultatsioon kliendiga; apellatsioonikaebuse ja täienduse koostamine, esitamine) 3 tundi. Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kokku põhjendatud 8 tunni ja 30 minuti ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista summas 1062,50 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

05.12.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse täies ulatuses ja jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Kostja ei ole kohtumenetlusega seoses kandnud õigusabikulusid ja seega puudub alus kostja õigusabikulude hagejalt väljamõistmiseks. TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1 ja §-le 218 viidates märgib hageja, et eeltoodust tuleneb, et menetlusosalise kasuks saab mõista välja kulud, mis isik on tasunud teda kohtumenetluses esindanud esindajale. 06.07.2017 nimekirja punktis 2 on kostja märkinud, et temale on osutanud õigusteenuseid Alar Salu. Seejuures kõigis menetlusdokumentides on Alar Salu töökohaks märgitud Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid ning ka kohtule esitatud volikirjast on näha, et kostja volitas ennast kohtus esindama Alar Salut ning Advokaadibürood Taivo Saks & Partnerid. Samas kostja poolt 06.07.2017 menetlusdokumendile lisatud arvest nähtub, et arve on esitanud kostjale OÜ Kibe Sulg. Hageja leiab, et temalt saab mõista välja üksnes neid õigusabikulusid, mis on tasutud kostjat menetluses esindanud isikule. Antud juhul oleks kulud seega pidanud olema tasutud Alar Salule või Advokaadibüroole Taivo Saks & Partnerid. Nimetatud isikutele kostja õigusteenuste eest aga tasunud ei ole. OÜ-le Kibe Sulg tasutud summasid ei ole võimalik hagejalt välja mõista, kuna OÜ Kibe Sulg ei ole menetluses kostjat esindanud. OÜ-d Kibe Sulg ei ole mainitud üheski menetlusdokumendis ega ka kohtule esitatud volikirjas, mistõttu ta ei ole vastava kohtumenetlusega omanud mingit seost ja teda ei ole kohtumenetluses esindajana teadvustatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vastaspoolele hüvitatavad menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad (nt 15.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Ettenähtavus muuhulgas tähendab, et isik, kellele tasutud kulusid soovitakse teiselt poolelt välja nõuda, peab olema menetluses nähtav ja vastaspoolele teada. Hageja märgib täiendavalt, et kostja poolt 21.09.2016 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas ei ole küll märgitud, et summad on tasutud OÜ-le Kibe Sulg, kuid vastav dokument tuleb jätta tähelepanuta, kuna see esitati kohtule hilinenult. Lisaks on kostja hilisemas 06.07.2017 dokumendis kinnitanud, et need summad tasuti tegelikult OÜ-le Kibe Sulg. Hagejalt kostja kulude väljamõistmine on asjaolusid arvestades ebaõiglane. Hageja pöördus kohtusse, kuna tema hoovialal lõhuti valgustid, kuid hageja ei saanud lõhutud valgustite eest hüvitist kindlustuselt ega ka kostjalt kui ühisuse valitsejalt. Hageja proovis otsida kohtuvälist lahendust, saates kostjale näiteks nõudekirja, kuid kostja ei reageerinud. Sellises olukorras oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Pärast ringkonnakohtu otsust, milles tuvastati, et valgustid siiski olid kindlustatud, alustas kostja hageja tungival pealekäimisel uuesti suhtlust kindlustusega, mille tulemusel maksis kindlustus soovitud hüvitise hagejale välja. Seega hageja sisuliselt saavutas hagiga oma eesmärgi, kuna see tõi kaasa, et kostja asus nõudma kindlustuselt hüvitist, mida kostja ilma kohtuvaidluseta ei olnud nõus tegema. Hageja leiab, et olukorras, kus ta on saavutanud hagiga sisuliselt oma eesmärgi, ei ole temalt kostja menetluskulude väljamõistmine põhjendatud, vaid kostja kulud peaks jääma tema enda kanda, eriti arvestades, et kohtuvaidlus tekkis otseselt kostja tõttu. Maakohus mõistis hagejalt kostja õigusabikulu välja põhjendamatult suures summas. Maakohus pidas hagivastusega seonduvaks põhjendatud ajakuluks 3h kostja taotletud 5h asemel. Hageja leiab, et hagiga tutvumine ja hagivastuse koostamine ei saanud võtta üle 1h, kuna vastuse sisulise osa pikkuseks oli ca 1lk, kusjuures enamjaolt tegeles kostja vastuses asjassepuutumatute küsimustega (analüüsis valesid kindlustustingimusi jne). Kostja poolt 31.08.2016 kuupäeva all kirjeldatud tegevustele ei saanud kuluda üle 1h (kostja märkis ajakuluks 5h, maakohus pidas mõistlikuks 2,5h), kuna kostja 31.08.2016 dokumendis on sisuosa ca 2-l lehel, kusjuures suuresti on korratud hagivastuses toodut. Apellatsioonimenetlusega seoses pidas maakohus mõistlikuks ajakuluks 3h, samas kui kostja taotles 7h. Hageja leiab, et mõistlikuks ajakuluks on 1h, kuna apellatsioonkaebuse algses

tekstis ei ole mistahes sisulisi seisukohti (tegemist on seaduse ümberkirjutusega, mis ilmselgelt esitati üksnes menetlustähtaja järgimiseks) ning apellatsioonkaebuse täienduses on sisulist teksti ca 1lk, kusjuures on lihtsalt korratud teises sõnastuses maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Kokku on hageja arvates põhjendatud kostja esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses 3h ulatuses, millisel juhul kuuluks hagejalt väljamõistmisele 375 eurot. Vastus määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja kohtumenetlusega seoses kandnud õigusabikulusid. Kohtule esitatud kostja volikirjast (tl 50) nähtuvalt on kostja volitanud end menetluses esindama Alar Salut ning Advokaadibürood Taivo Saks & Partnerid. Hageja poolt esiletoodu, et kostja ei ole talle osutatud õigusteenuse eest tasunud teda menetluses esindanud isikule Alar Salule, vaid 06.07.2017 menetlusdokumendile lisatud arve on esitanud kostjale OÜ Kibe Sulg, kes ei ole menetluses olnud nähtav, ei võimalda väärata maakohtu seisukohti kostjal menetluskulude tekkimisest. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vastavalt Riigikohtu praktikas korduvalt avaldatud seisukohale ei ole lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu lahendid nr 3-21-115-13, p 26, 3-2-1-65-13 p 18). Seega ei ole oluline, kas kostja lepingulisele esindajale on tasu makstud. Samuti ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust asjaolul, kas või millise juriidilise isiku vahendusel esindaja õigusabiteenust osutab ja kuidas toimub sellisel juhul õigusteenuse eest tasumise arveldamine. Praegusel juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjale on õigusabiteenust osutanud Alar Salu. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja 06.07.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud OÜ Kibe Sulg arvel kajastatud toimingud on teinud Alar Salu, kes on äriregistri teabesüstemist nähtuvalt OÜ Kibe Sulg juhatuse liige, ainuosanik ja asutaja. Tsiviilasja materjalide põhjal on tuvastatav, et kostjat on käesolevas menetluses esindanud ja kostja nimel toiminguid teinud Alar Salu. Seega on kostja lepinguline esindaja Alar Salu olnud menetluses nähtav ja tegutsenud kostja lepingulise esindajana TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu on kostjal õigus nõuda vastavate kulude vastaspoolelt väljamõistmist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd menetluskulude jaotus käesolevas asjas määrati kindlaks Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsusega, ei käsitle kolleegium määruskaebemenetluse raames hageja põhjendusi, mille kohaselt on menetluskulude hagejalt väljamõistmine ebaõiglane ja kostja kulud peaks jääma tema enda kanda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses kostja menetluskulude rahalise suurusega selgitab ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.