Korteriühistu Vibu 3/5 hagi CityHaldus OÜ vastu 2172 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. septembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2396 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Korteriühistu Vibu 3/5 (registrikood 80392563, asukoht Vibu 5, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Lepp Kostja (apellant) CityHaldus OÜ (registrikood 10952612, asukoht Kotka 14, Tallinn), lepinguline esindaja Alar Salu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8666 ja teha asjas uus otsus, millega jätta Korteriühistu Vibu 3/5 hagi CityHaldus OÜ vastu 2172 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Korteriühistu Vibu 3/5 kanda.
2-16-8666 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Vibu 3/5 (hageja) esitas 2. juunil 2016 Harju Maakohtule CityHaldus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja või kõigi korteriomanike kasuks välja kahjuhüvitise 2174 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise. Hagiavalduse kohaselt valisid Tallinnas Vibu tn 3/5 asuvate elamute korteriomanikud
5.novembri 2014. a üldkoosoleku otsusega kostja Vibu tn 3/5 asuvate elamute kaasomandi valitsejaks. Kostja sõlmis 28. augustil 2015 Vibu 5 elamu kindlustuslepingu ja 18. septembril 2015 Vibu 3 elamu kindlustuslepingu. Ajavahemikul 1.–3. novembrini 2015 lõhuti Vibu tn 3/5 sisehoovis hoone seintel ja postidel asuvad valgustid. Kostja teatas 3. novembril 2015 sellest korteriomanikele ja andis ühtlasi teada, et tegi avalduse selle kohta politseile ja kindlustusandjale. 4. novembril 2015 registreeriti äriregistris Korteriühistu Vibu 3/5.
12.novembril 2015 teatas kostja korteriomanikele, et kindlustusandja ei hüvita valgustite lõhkumistega seonduvat kahju, kuna valgustid ei olnud kindlustuslepinguga hõlmatud. Kostja eemaldas lõhutud valgustid, kuid ei ole uusi paigaldanud. Samuti ei ole kostja vastanud hageja
27.aprilli 2016. a nõudekirjale. Kostjal oli korteriomanike kaasomandi osa valitsejana korteriomanikega käsundilaadne suhe, millest tulenevalt pidi kostja täitma käsundi vajaliku hoolsusega ja hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja sõlmis elamute kindlustuslepingud sellistel tingimustel, et kindlustatud oli üksnes nn elamu karp, kuid kõik hoonest väljaspool asuvad esemed (valgustid, pingid jne) olid kindlustamata. Professionaalse kinnisvara haldajana oli kostjal kohustus sõlmida kindlustusleping, mis hõlmaks ka õues asuvaid valgusteid, s.o leidma oma erialaseid teadmisi ja kompetentsi kasutades sobiva kindlustuskaitse. Kostja ei kontrollinud lepinguid sõlmides, et lepingu esemeks oleksid ka õues asuvad esemed. Kostja rahuldus põhjendamatult üldist kaitset pakkuva kindlustusega, kuigi kindlustusandja oleks olnud nõus
2-16-8666 lisama vastavad esemed kindlustuskaitse alla ilma, et see oleks suurendanud kindlustusmakset. Kostja ei ole tõendanud, et analüüsis ja võrdles erinevaid pakkumisi. Kuna kostja ei sõlminud välisvalgusteid hõlmavat kindlustuslepingut, rikkus kostja käsunduslepingut. Rikkumise tõttu ei saanud korteriomanikud kindlustushüvitist (lõhutud valgustite asendamise kulu 2487 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 315 eurot, s.o kokku 2172 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta oma hoolsuskohustust valitsejana rikkunud. Kostja sõlmis korteriomanike huvides kindlustuslepingud, lähtudes senisest tavapärase valitsemise praktikast ja eelnevatest kogemusest. Kindlustuse esemeks oli ka välisvalgustus, sest see oli ühendatud ühtsesse elektrivõrku. Kahjukäsitleja kiri sisaldab tema esmast nägemust kindlustuskatte ulatusest ning selline seisukoht on vaieldav. Kostja hinnangul tulnuks kindlustusandja seisukoht vaidlustada, kuid hageja andis 12. novembril 2015 kostjale teada tema volituste lõppemisest, mistõttu ei saanud kostja esitada kindlustusseltsi vastu nõuet. Sellega on hageja ise loobunud oma nõudest kindlustusandja vastu. Kostja demonteeris valgustid ja andis need 1. detsembri 2015. a aktiga hagejale üle. Kostja hinnangul ei olnud vaja valgusteid asendada, vaid piisanuks seinakinnituste asendamisest. Sellisel juhul oleks kahju 168 eurot, mis ei ületa omavastutuse piiri. Hageja ei ole tõendanud, et valgustid olid lõhutud. Hageja soovib kostja arvel rikastuda. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 23. septembri 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2172 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50 eurot 41 senti ja alates 17. septembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1402 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - Kostja oli alates 5. novembrist 2014 Vibu 3/5 hoone valitseja; - 28. augustil ja 18. septembril 2015 sõlmis kostja esmalt Vibu 5 ja seejärel Vibu 3 hooneosadele kindlustuslepingu; - 1.–3. novembrini 2015 lõhuti Vibu 3/5 kinnisasjal välisvalgustid. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli pooltel käsunduslepingu laadne suhe (VÕS § 620 jj). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täitis valitsejana oma kohustusi nõuetekohaselt ja kas ta peab hüvitama korteriomanike kaasomandisse kuuluvate lõhutud esemete väärtuse. Lõhutud valgustid ei olnud kindlustuskattega hõlmatud. Kostja sõlmis kindlustuslepingu, millele kohalduvad Seesami kinnisvarakindlustuse tingimused 1/2011. Tüüptingimuse p 3.3.3 järgi hüvitatakse kahju, mille on tekitanud kindlustatud eseme õigusvastane tahtlik hävitamine või rikkumine kolmanda isiku poolt. Kindlustatud esemed on sätestatud tüüptingimuste p-s 2. Kostja saatis kindlustusandjale kahjuteate ning kindlustusandja vastas, et lõhutud valgustid ei
2-16-8666 ole poliisiga kindlustatud. Kindlustusandja seisukoht on tüüptingimuste p 2 valguses põhjendatud ja selle teisiti tõlgendamiseks ei ole alust. Sellist seisukohta kinnitas kindlustusandja ka 20. novembri 2015. a e-kirjas. Professionaalse kinnisvara haldajana pidi kostja sõlmima kindlustuslepingu, mis hõlmab ka välisvalguseid. Kindlustusandja ja hageja seadusliku esindaja kirjavahetusest nähtub, et kindlustusandjal oli võimalus pakkuda kindlustust ka kinnistul asuvatele esemetele, sh välisvalgustid. Käsundisaajal lasub hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega rikkus kostja lepingut (VÕS 115 lg 1). Kostja rikkumise tõttu tekkis korteriomanikele kahju 2172 eurot (lõhutud valgustite maksumus, mida kindlustusandja ei hüvitanud ja millest on maha arvestatud omavastutus 315 eurot). Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja kohustuste rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostjal oli võimalik sõlmida kindlustusleping, mis oleks taganud tekkinud kahju hüvitamise. Ilmselgelt oli korteriomanike huvi see, et kindlustus kataks ka kinnisasjal olevad esemed ning kostja pidi sellest aru saama. Kui kostja oleks täitnud valitseja kohustusi nõuetekohaselt, oleks kindlustusandja maksnud korteriomanikele hüvitist. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige hävinud vara väärtuse (VÕS § 128 lg 2). Maksta tuleb hüvitis, mis hõlmab asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). Hageja on tõendanud, et purunenud olid nii valgustid kui ka kinnitused, samuti seda, et lõhutud valgustite vahetamine maksab 2487 eurot. Seetõttu tuleb hagi rahuldada. Kuna kostja on olnud viivituses, on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks oli riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2664 eurot. Arvestades asja olemust, on mõistlik hagejale osutatud õigusabi tunnihind 120 eurot (käibemaksuta), kuid põhjendatud ja vajalikud kulud esindajale on 1152 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 24. oktoobril 2016 apellatsioonkaebuse ja lisas
2.detsembril 2016 kaebusele puuduste kõrvaldamise korras põhjendused. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole korteriomanikud andnud kostjale käsundi täitmiseks juhiseid, mistõttu lähtus kostja kindlustuslepingut sõlmides KOS § 15 lg 6 p-st 3 ning teadmisest, et kindlustab kogu vara. Seda kinnitas lepingu sõlmimisel ka kindlustusandja. Maakohus jättis arvestamata kostja väite, et korteriühistu moodustamisega ja valitsejalt hoone majandamise ülevõtmisega läks hagejale mh üle õigus nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist, kuid hageja loobus sellest ega andnud ka kostjale vastavat volitust. Maakohus leidis, et kindlustusandjal on võimalik pakkuda kindlustuskaitset ka valgustitele, kuid jättis arvestamata asjaolu, et välisvalgustid on hoone osad, mis on statsionaarselt
2-16-8666 ühendatud elektrisüsteemi, samuti selle, et kindlustusleping hõlmas laiendatud kinnisvara kindlustust. Viimase alusel hüvitatakse ehitise hooldamise ja haldamise läbi tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Kuna kostjal ei olnud võimalik nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist, ei saanud kahju tekkimine olla talle ettenähtav ning tegemist on rikkumist vabandava asjaoluga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Kostja ei tegutsenud kindlustusvõtjana igapäevase majandustegevuse raames ega olnud teadmistelt samaväärne kindlustusandjaga. Kostjale oli üllatav kindlustusandja hilisem kahjujuhtumi kohta antud seisukoht, sest poliisi väljastades ja kindlustuslepingut sõlmides väideti kindlustuslepinguga kaetud olevaks kõik kinnistul asuv. Kirjeldatud olukorda ei saanud kostja ette näha. Valgusteid ei tulnud vahetada ja sellise kahju hüvitamine rikastab hagejat. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse täienduse vastu võtmata, sest see esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja selleks puudus mõjuv põhjus. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kostjal oli kohustus sõlmida valgusteid hõlmav kindlustusleping, kuid tema sõlmitud lepingud ei hõlmanud valgusteid. Seetõttu ei ole tähtsust kostja väitel, et hageja jättis kindlustusandja vastu nõude maksma panemata. Maakohus pidi lahendama mh küsimuse sellest, kas hagejal oli õigus saada kindlustushüvitist. Kostja tegutses professionaalina ning teadmiste nappuse korral pidi kaasama vastava ala eksperdid (kindlustusmaakleri). Kostja väide, et kindlustusandja kinnitas kindlustuse sõlmimisel, et valgustid on kindlustatud, tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on uus väide ja kostja ei ole seda tõendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kinnisasjal asunud valgustite taastamisväärtuse. Hagi alusena esiletoodud asjaolude kohaselt tuleneb kostja vastutus sellest, et kostja sõlmis korteriomandite valitsejana korterelamu kaasomandi osa kindlustamiseks kindlustuslepingud, mis ei hõlmanud kogu kaasomandi osa, sh välisvalgusteid, ning valgustite lõhkumise järel ei saanud hageja (korteriomanikud) seetõttu kindlustushüvitist.
8.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et korteriomandite kaasomandi osa valitseja vastutab põhimõtteliselt oma kohustuste rikkumisega korteriomanikele tekitatud kahju eest.
2-16-8666 Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et korteriomanike ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe, sh võib lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule vastata valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest ka komisjonilepingu tunnustele. Samuti on Riigikohus märkinud, et valitseja võib vastutada tekitatud kahju eest VÕS § 115 alusel, kuid kahjuhüvitise väljamõistmiseks peab kohus selgitama, kas ja missugust lepingulist kohustust kostja rikkus ning kas hageja nõutud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgist, samuti hindama, kas hageja kahju oli lepingurikkumise tagajärjena lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kas kostja lepingurikkumine oli hageja kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15, p 11).
9.Praeguses asjas väidab hageja, et kostja vastutus tuleneb sellest, et ta rikkus valitseja kohustust kindlustada kaasomandi ese selliselt, et kindlustusega oleks kaetud ka elamu välisvalgustid. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kuigi KOS §-st 21 ei tulene otseselt valitsejale kohustust kindlustada kaasomandi eset, peab valitseja KOS § 21 lg 1 p 2 järgi rakendama mh kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks vajalikke abinõusid. Seejuures võib korteriomanik KOS § 15 lg 5 järgi nõuda, et korteriomanike kokkulepete ja otsuste puudumisel valitsetakse kaasomandit korteriomanike huvidest lähtudes ning mh peetakse korteriomanike huvidele vastavaks valitsemiseks KOS § 15 lg 6 p 3 järgi kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist. Riigikohus on viidatud sätteid tõlgendades leidnud, et korteriühistul või valitsejal on mh KOS § 15 lg 6 p 3 järgi kohustus korraldada korteriomanike kulul kaasomandi kindlustamine ning valitseja ülesande täitmata jätmine (tegevusetus) võib olla valitseja vastutuse aluseks (Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30).
10.Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja korraldas kaasomandi eseme valitsejana kaasomandi eseme kindlustamise ja sõlmis 28. augustil 2015 Vibu 5 hooneosa ja
18.septembril 2015 Vibu 3 hooneosa kohta eraldi kindlustuslepingud. Seega on kostja korraldanud kaasomandi eseme kindlustamise. Hageja heidab aga kostjale ette seda, et kostja sõlmitud lepingud ei hõlmanud kogu kaasomandi eset, sh välisvalgusteid. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et KOS § 15 lg 6 p-st 3 tulenev valitseja kaasomandi eseme kindlustamise kohustus hõlmab kogu kaasomandi eset, mistõttu on valitseja rikkunud oma kohustust mh siis, kui ta jätab osa kaasomandi esemest kindlustamata ja seetõttu tekib korteriomanikele kahju. Praeguses asjas ei ole aga hageja tõendanud, et kostja rikkus selles osas oma kohustust.
11.Hagimenetluses peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 I lause järgi tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma nõude alusena toonud esile kostja kohustuse rikkumise ning esitanud selle asjaolu tõendamiseks kohtule järgmised tõendid: - kostja 28. augustil 2015 sõlmitud kindlustuslepingu alusel väljastatud poliis nr 90/212002/28.08.2015 (tl 10–11); - kostja 18. septembril 2015 sõlmitud kindlustuslepingu alusel väljastatud poliis nr 91/212002/18.09.2015 (tl 12–13);
2-16-8666 -
kindlustusandja kahjukäsitleja 9. novembri 2015. a e-kiri selle kohta, et nende hinnangul ei ole kindlustuslepinguga hõlmatud lõhutud hoovivalgustid (tl 18); hageja ja kindlustusandja müügijuhi e-kirjavahetus selle kohta, et kindlustusvõtja soovi korral oleks saanud kindlustusandja pakkuda kindlustuslepingu sõlmimist tingimustel, mis hõlmab mh välisvalgusteid (tl 37–39); kindlustusandja pakkumus nr 1/519460/27.11.2015, mis hõlmab mh välisvalgusteid.
12.Kolleegiumi hinnangul on kindlustuspoliisidega tõendatud, et kostja sõlmis kindlustuslepingud Vibu tn 5 ja 3 asuva korterelamu kindlustamiseks. Kindlustatud esemeks ja kindlustuskaitse variandiks oli mõlemas lepingus hoone karp, laiendatud kinnisvarakindlustus. Vibu tn 5 asuva hoone kindlustussumma oli 4 800 000 eurot ja kindlustusmakse 1374 eurot 57 senti aastas. Vibu tn 3 asuva hoone kindlustussumma oli 4 600 000 eurot ja kindlustusmakse 1319 eurot 57 senti. Mõlemas lepingus oli märgitud, et lepingu dokumendiks on mh kindlustusliigi tingimused, milleks nende lepingute puhul olid Seesami kinnisvarakindlustuse tingimused 1/2011, ning kindlustusandja palus kindlustustingimustega tutvuda internetilehel www.seesam.ee või Seesami kontorites. Kuigi hageja ei ole esitanud asjas tõendina lepingu osaks olevaid Seesami kinnisvarakindlustuse tingimusi 1/2011 (tingimused 1/2011), ei ole hageja väitnud, et need ei oleks tüüptingimustena saanud kindlustuslepingute osaks VÕS § 37 tähenduses. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et need tingimused on lepingu osaks, sest kindlustuspoliisidel on neile viidatud ja nende sisust oli võimalik teada saada (tingimused on arvutivõrgus kättesaadavad: https://www.seesam.ee/doc/Kinnisvarakindlustuse_tingimused_1_2011_(01.01.2011)_EST.pd f ). Kostja on esitanud kohtule ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2011 (tl 65–68). Kuna nimetatud tingimustele ei ole kindlustuspoliisidel viidatud, ei ole need tingimused lepingu osaks, mistõttu jätab kolleegium need asja lahendades tähelepanuta.
13.Seesami kinnisvarakindlustuse tingimuste 1/2011 p 2 järgi on kindlustatud esemeks poliisil nimetatud kindlustuskohas asuv vara ning alljärgnevalt on selles punktis täpsustatud, kuidas on hoone, sh hoone karp ja muu vara kindlustuskaitsega hõlmatud. Poliisidel on kindlustuskohaks märgitud Vibu tn 5 ja 3 asuvad korterelamud ning kindlustatud eseme ja kindlustuskaitse variandina märgitud hoone karp, laiendatud kinnisvarakindlustus. Tingimuste 1/2011 p-s 2.1.1 on täpsustab, et hoone on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud katuse, siseruumi ja välispiiretega terviklik asi ning selle olulised osad. Hoone olulised osad on p 2.1.2 järgi eelkõige hoone põhikonstruktsioonid, siseja välisviimistlus, hoone sisesed kütte-, külmutus-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, side- ja valvesüsteemid, liftid ja liikuvad trepid ning muud hoone funktsiooni täiendavad süsteemid ja seadmed, samuti nende süsteemide ja seadmete juurde kuuluvad juhtmed, torustikud, kanalid ning mahutid. Koos hoonega loetakse p 2.1.3 järgi kindlustatuks ka sinna juurde kuuluvad hoone välised statsionaarsed kanalisatsiooni-, veevarustus-, õli-, gaasi-, kütte- ja aurutorustikud ning elektrijuhtmestik kuni hoonega seotud krundi piirini, kuid mitte kaugemale kui üldkasutatava ühenduskohani. P 2.1.4 järgi ei ole aga kindlustatud: 1) hoone välisküljele paigaldatud markiisid ja reklaamsildid, mis on kindlustatud vaid siis, kui need on eraldi märgitud poliisile, 2) vaivundament, 3) maatükk, 4) hoone valdaja või kasutaja poolt hoonesse rajatud konstruktsioonid või paigaldatud seadmed ka siis, kui need on hoonega püsivalt ühendatud ja 5) hoones ainult kutse- või majandustegevuseks kasutatavad seadmed ning nende juurde kuuluvad ehitised, juhtmed, torustikud, kanalid, mahutid vms.
2-16-8666
Hoone karbi kindlustamisel ei ole p 2.1.5 järgi lisaks eeltoodule kindlustatud: 1) siseviimistlus, v.a üldkasutatavate ruumide siseviimistlus; 2) uksed ja aknad, v.a hoone välisuksed ja üldkasutatavate ruumide aknad ja uksed; 3) ruumi(de) valdaja ainukasutuses olevad veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem, auru- ja gaasitorustik ja 4) ruumi(de) valdaja ainukasutuses olevad elektri-, side- ja valvesüsteemid. Lisaks hoonele hõlmab kinnisvarakindlustus tingimuste p 2.2 järgi ka muud vara. Koos hoone või hoone karbiga on p 2.2.1 järgi kindlustatud esemeks hoonet teenindavad järgmised esemed: 1) hoone juurde kuuluvad ja krundil olevad rajatised, välja arvatud paadisillad, muulid, tiigid, skulptuurid, palli- ja mänguväljakud, parklad, õuealad, teed (nt kõnni-, sõiduja jalgrattateed), taimed ja vesi ning üle 10 m2 suurused auto, jäätmete või muud varjualused ja 2) kinnistu hooldamiseks vajalikud ja kindlustuskohas asuvad töövahendid ning hoone kütmiseks tarvilikud kütused. Seejuures on selle vara kindlustussumma p 2.2.2 järgi 2000 eurot kogu nimetatud vara kohta ja alakindlustust ei arvestata.
14.Kolleegium märgib, et tüüptingimusi tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi ja kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seejuures loetakse võlasuhtes VÕS § 7 järgi mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kolleegiumi hinnangul sai heas usus tegutsev valitseja mõista kinnisvarakindlustuse tingimusi 1/2011 selliselt, et kindlustusega on hõlmatud nii hoone kui ka selle olulised osad, samuti hoone juurde kuuluvad ja krundil olevad hoonet teenindavad rajatised, kui neid ei ole otseselt tingimuste 1/2011 p-des 2.1.4, 2.1.5 ja 2.2.1 või eraldi kokkuleppega kindlustatud esemete hulgast välistatud. Välisvalgusteid ei ole nimetatud punktides otseselt välistatud ning seda ei saa järeldada ka tingimusi VÕS § 39 lg-s 1 sätestatud tõlgendamispõhimõtete järgi tõlgendades. Hoone välisseintele projekti järgi paigutatud valgusteid saab mõistlik inimene ja professionaalne valitseja pidada kolleegiumi hinnangul hoone olulisteks osadeks, mis täiendavad hoone funktsiooni, samuti võivad seda olla eraldiseisvad valgustuspostid. Samas, isegi kui lugeda eraldiseisvad valgustid eraldi rajatiseks, saab mõistlik inimene pidada neid hoonet teenindavateks rajatisteks tingimuste p 2.1.1 tähenduses, mis on koos hoone või hoone karbiga kindlustatud, kui seda ei ole otseselt välistatud. Kuna tingimustes 1/2011 ei ole kindlustatud esemete hulgast välistatud hoone välisvalgusteid, sai mõistlik professionaalne valitseja samas olukorras eeldada, et välisvalgustid on kindlustuse esemeks.
15.Neil põhjendustel leiab kolleegium, et kostja ei ole kindlustuslepinguid sõlmides rikkunud oma kohustust kindlustada kaasomandi osa selliselt, et kindlustuskaitsega oleks hõlmatud ka välisvalgustid.
16.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kindlustusandja kahjukäsitleja hinnangul ei olnud välisvalgustid kindlustatud (tl 18), ega see, et kindlustusandja müügijuht on kinnitanud, et välisvalgusteid saab kindlustuskaitse alla lisada (tl 37–39) ning on teinud hagejale uue pakkumise, milles on erikokkuleppena märgitud, et lisaks tingimuste p-s 2.2.1.1 toodule on karbiga kindlustatud hoone küljes ja hoone krundil olevad välisvalgustid, mänguväljakud, hoone treppide käsipuud ja krundil paiknevad pingid (tl 40–42).
2-16-8666
Hageja on küll tõendanud, et kindlustusandja hinnangul ei olnud välisvalgustid kindlustuse esemeks, kuid kindlustusandja ühepoolne hinnang kindlustustingimustele ei tõenda seda, et kostja on rikkunud oma kohustust. Hageja on nõustunud kindlustusandja kahjukäsitleja otsusega ega ole seda vaidlustanud. Kolleegium märgib, kostja võis küll rikkuda oma kohustust kindlustada kinnisasjal paiknevaid neid rajatisi, mille kindlustuskaitse oli tingimuste 1/2011 järgi välistatud, kuid see ei ole praegust hagieset arvestades oluline. Mh juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kindlustusandja müügijuht on küll esitanud uue pakkumise, milles on selgelt välja toodud, et kindlustatud esemeteks on ka välisvalgustid, mänguväljakud, hoone treppide käsipuud ja krundil paiknevad pingid, kuid kindlustussumma ja kindlustusmakse suurust ei ole see asjaolu mõjutanud.
17.Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus kohustust kindlustada kaasomandi esemena välisvalgustid, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
18.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
19.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.