Bigbank AS hagi A. P. vastu põhivõla 27 670,70 euro, intressi 1536,90 euro, lepingu haldustasu 12,58 euro, viivise 4118,54 euro ja alates 19.10.2024 viivise saamiseks määras 19,90% aastas
Kostja: A. P. (XXX) Kohtuistung ja sellel osalenud menetlusosalised 25.03.2025, hageja esindaja Leana Land
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Bigbank AS hagi A. P. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. P.lt Bigbank AS kasuks põhivõlg 22 726,69 eurot, intress 297,17 eurot, viivis 2101,91 eurot ja alates 19.10.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
3.Välja mõista A. P.lt Bigbank AS kasuks menetluskuluna 1067,02 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.18.10.2024 esitas Bigbank AS Harju Maakohtusse hagi A. P. vastu põhivõla 27 670,70 euro, intressi 1536,90 euro, lepingu haldustasu 12,58 euro, viivise 4118,54 euro ja alates 19.10.2024 viivise saamiseks määras 19,90% aastas, mida ta täpsustas 07.11.2024.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC22024492 laenusummaga 28 770 eurot, intressi määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas ja krediidi kulukuse määraga 22,85% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 19,90% aastas.
4.Saadud laenusummast maksti laenude refinantseerimiseks välja kolmandatele isikutele kokku 18 725,88 eurot järgmiselt: SEB Pank AS 8902,52 eurot; Inbank Finance AS 4420,54 eurot; Inbank Finance AS 3333,84 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 524,87 eurot; Placet Group OÜ 1544,11 eurot.
5.Laenust 10 044,12 eurot maksti välja kostjale.
6.Kuna kostja oli viivituses 25.09.2023, 25.10.2023, 27.11.2023 osamaksete tasumisega, edastas 27.11.2023 hageja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja võimaldas võla tasuda 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 19.01.2024.
7.Kostja on kohustuste katteks teinud tagasimakseid kokku 5611,76 eurot, millest 4474,82 eurot arvestati intressi katteks, 1099,30 eurot krediidisumma katteks, 20 eurot lepingu haldustasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu katteks, 2,64 eurot viivise katteks.
8.Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja lepingu sõlmimise tasu 431,55 eurot krediidisumma väljamaksmisel krediidisummast.
9.Kostja poolt on tagastamata krediidisummaks 27 670,70 eurot (28 770 – 1099,30).
10.Hageja nõuab kostjalt intressi 1536,90 eurot. Kostjal on vastavalt maksegraafikule tasumata 25.09.2023 intressimakse osaliselt summas 98,45 eurot, 25.10.2023 intressimakse summas 460,48 eurot, 27.11.2023 intressimakse summas 504,76 eurot, 27.12.2023 intressimakse summas 458 eurot ning 1 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni 15,21 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 20.01.2024 määras 19,90% võlgnetavalt summalt aastas. 18.10.2024 seisuga on viivis 4118,54 eurot. Hageja palub välja mõista TsMS § 367 alusel alates 19.10.2024 viivis kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 19,90% aastas.
12.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 4.3 palub hageja kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal 25.08.2023 – 28.12.2023 tasumata lepingu haldustasu 12,58 eurot (arvestusega 2,50 eurot kuus).
13.Hageja leiab, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Laenu väljastamise aluseks on laenutaotlus ja kostja varalist seisu kontrolliti kostja arvelduskonto väljavõtte ja avalike registripäringute alusel (Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja rahvastikuregistrist). Kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid.
14.Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas kostja Osaühingus X alates 28.09.2015.
15.Kostja märkis laenutaotlusel, et tema sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1900 eurot. Hageja tuvastas kostja sissetuleku viimase kolme kuu põhjal (töötasu ja töövõimetushüvitis). Kostja keskmine sissetulek perioodil august – oktoober 2022 oli ca 920 eurot. Sellele lisandus peretoetus 158 eurot, kokku 1078 eurot kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid krediidikohustusi kokku summas 400 eurot kuus, mida kostja soovib refinantseerida.
3
16.Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal olid krediidikohustused Svea Finance AS, SEB Pank AS, Inbank Finance AS (kaks erinevat kohustust), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja Placet Group OÜ ees.
17.Kostja selgitas, et teeb regulaarseid kandeid eraisikutele N. K. (emale) ja A. K. (pojale), tegemist ei ole krediidikohustusega.
18.Olemasolevatest kohustustest refinantseeriti kõik kohustused peale kohustuse Svea Finance AS ees. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr CL-EEC-22024492 sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku summas 585,05 eurot (sh kohustus Svea Finance AS ees).
19.Kostja teatas, et tal on kaks ülalpeetavat ning ta elab koos vanematega. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust summas 1078 eurot kuus (neto), moodustas võlgniku igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 54,27%, kostjale jäi pärast krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada veel vähemalt 492,95 eurot. Kostja vastuväited
20.Kostja kohtule ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
22.Kohus tuvastas asja lahendamiseks, et:
22.1.Pooled sõlmisid 02.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22024492 laenusummaga 28 770 eurot, intressi määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas ja krediidi kulukuse määraga 22,85% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 19,90% aastas (dtl 13-14, 17-19). Lepingule kohalduvad hageja krediidilepingute üldtingimused (15-16). SEB Pank AS kohustuse refinantseerimiseks sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1 (dtl 31).
22.2.Saadud laenusummast maksti laenude refinantseerimiseks välja kolmandatele isikutele kokku 18 725,88 eurot järgmiselt: SEB Pank AS 8902,52 eurot; Inbank Finance AS 4420,54 eurot; Inbank Finance AS 3333,84 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 524,87 eurot; Placet Group OÜ 1544,11 eurot. Laenust 10 044,12 eurot maksti välja kostjale (dtl 13-14, 24-29).
22.3.Kostja on lepingu järgi teinud tagasimakseid kokku 5611,76 eurot (dtl 20-21).
22.4.Kuna kostja jäi viivitusse 25.09.2023, 25.10.2023, 27.11.2023 osamaksete tasumisega, edastas 27.11.2023 hageja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja võimaldas võla tasuda 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul (dtl 32). Kostja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 19.01.2024 (dtl 33).
22.5.Laenu saamiseks esitas kostja laenutaotluse (dtl 34-37), arvelduskonto väljavõtte (dtl 39-90). Kostja andmeid on kontrollitud avalikest andmebaasidest (dtl 91-96).
23.Asja lahendamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas hageja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
24.Krediidi kulukuse määrast
24.1.Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 14-15).
24.2.02.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22024492 järgi on krediidi kulukuse määr 22,85% aastas (dtl 11).
24.3.Eesti Panga andmetel oli 31.05.2022 seisuga (viimati uuendatud 22.06.2022) maksimaalne krediidi kulukuse määr 48,9% (16,3x3). Kostjaga sõlmitud lepingus on see 22,85% aastas. Antud juhul seetõttu lepingu tühisuse alus puudub.
4
25.Krediidivõime hindamisest
25.1.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098 p 17).
25.2.Kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995 p 12.1.). Seetõttu kontrollib kohus, kas hageja viis läbi kostja krediidivõimelisuse kontrolli.
25.3.Hageja tõi hagis välja, et omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel (dtl 34-37, 39-90, 91-96).
25.4.Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661 p 55).
25.5.Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098 p 18): tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
25.6.Hageja väidetel viis ta kostja esitatud kontoväljavõtte (perioodi 01.07-29.11.2022 kohta) ja teiste kogutud andmete alusel läbi põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi. Hageja selgitas 07.11.2024 menetlusdokumendis, et hindas kostja sissetulekuid kolme kuu põhjal (august, september, oktoober 2022).
25.7.Kohus tuvastas, et kostjale on kantud töövõimetushüvitisena 01.02.2022 summa 585,91 eurot, 16.08.2022 summa 50,95 eurot ja 30.08.2022 summa 713,28 eurot, kokku 1350,14 eurot. Kostjale on kantud töövõimetushüvitisena 15.09.2022 summa 58,22 eurot, 27.09.2022 summa 145,57 eurot, kokku 203,79 eurot. Kohus tuvastas,
5 et kostjale on 15.08.2022 kantud töötasu 211,38 eurot, 15.09.2022 töötasu 233,09 eurot, 14.10.2022 summa 761,77 eurot. Seega oli kostja keskmine igakuine sissetulek nende andmete põhjal 920 eurot nagu on ka hageja välja toonud. Kostjale on makstud igakuiselt peretoetust 158,36 eurot. Taotluse järgi on kostjal kaks ülalpeetavat ja ta elab koos vanematega. Istungil selgitas hageja, et kuna kostja märkis, et ta elab koos vanematega, siis sellest tulenevalt hageja hindas, et ei ole üürikulusid. Kostja taotluses seda ei märkinud. Lisaks nähtusid pangakonto väljavõttelt kulud Teliale 38 eurot, Eesti Energiale 43-44 eurot ning igakuiselt oli näha, et hageja tasus AS Kovek-le keskmiselt 9 eurot. Hageja selgitas istungil, et arvestas kogu kostja sissetulekust maha kõik kohustused, misjärel jäi kostjale raha 492,95 eurot, millega ta pidi katma kolme inimese transpordikulud ja majapidamiskulud. Eraldi ei ole hageja neid arvestanud. Hageja selgitas istungil, et kostja jäi viivitusse juba esimese maksega ja ei ole maksnud ühtegi makset tähtaegselt. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimustele, et kostjalt ta ei täpsustatud, mis põhjusel näitas kostja laenutaotlusel oma sissetulekut suuremana.
25.8.Kohtu hinnangul kostja kohta kogutud ja kostja poolt esitatud teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja keskmine kolme kuu sissetulek oli 920 eurot, millest suurema osa moodustas töövõimetushüvitis. Kostjal oli kuus erinevat laenukohustust, millest viis ta hagejaga sõlmitud lepinguga refinantseeris. Lisaks võimaldas hageja kostjale täiendavat laenu 10 044,12 eurot. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostjalt ei ole välja selgitatud, mis põhjusel ta laenud refinantseeris, st kas selle põhjuseks oli juba tekkinud võlgnevus laenuandjate ees. Peale lepingu sõlmimist hagejaga olid kostja igakuiseid finantskohustused kokku summas 585,05 eurot (sh kohustus Svea Finance AS ees), millele lisandusid kolme inimese igakuised ülalpidamiskulud, sh transpordikulud jm majapidamiskulud. Kohus leiab, et selle teabe põhjal oleks hageja pidanud kostjale laenu andmisest keelduma, sest kostja ei olnud võimeline seda tegelikkuses tagasi maksma. Kostja võimetust täita laenuandja kohustusi kinnitab selgelt ka asjaolu, et kostja jäi viivitusse juba esimese maksega ja ei ole maksnud ühtegi makset tähtaegselt. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu. Kohus leiab, et kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks igal juhul tekkima kahtlus, et uus laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta. Avalikest registritest andmete kogumine ei too kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Nendest andmetest ei ole võimalik järeldada, et kostja oli krediidivõimeline.
25.9.Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on saanud laenu 28 770 eurot (sisaldab lepingu sõlmimise tasu 431,55 eurot) ja on teinud tagasimakseid 5611,76 eurot. Kohus leiab, et hagejal on tekkinud õigus kostjalt põhivõlgnevuse 22 726,69 euro saamiseks.
25.10.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Intressinõue eeldab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas.
6
25.11.Kohus leiab, et perioodi 25.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 19.01.2024 eest on hagejal õigus saada intressi summas 297,17 eurot (arvestatuna 22 726,69 eurolt).
25.12.Hagejal on õigus nõuda viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras perioodi 20.01.2024 kuni 18.10.2024 eest summas 2101,91 eurot. Hageja on taotlenud alates 19.10.2024 edasise viivise välja mõistmist kooskõlas TsMS § 367. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
25.13.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu puudub hagejal õigus nõuda haldustasu 12,58 eurot.
26.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi 72% ulatuses ja jätab hagi rahuldamata 28% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 72% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 28% ulatuses.
26.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.3.Hagis toodud taotluse järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 1400 eurot ja kulud õigusabile 100 eurot, summa sisaldab käibemaksu 22% summas 18,03 eurot.
26.4.Riigilõiv on hageja põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 kohaselt.
26.5.Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-1816519/61 juhise, kuidas kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte: „TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt RKTKo 19.04.2006, 32-1-24-06, p 12; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16).
26.6.Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta summas 81,97 eurot.
26.7.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1481,97 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 72% ehk summa 1067,02 eurot.
26.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.