Menetlusosalised ja nende Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Anne-Liis esindajad Veski (e-post: [email protected]); Kostja: A. H (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Siiri Verrev (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
14. detsember 2017 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Kostja lepinguline esindaja Siiri Verrev.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.TCM Estonia OÜ esitas 28.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 599.32 euro saamiseks. Kohus tegi 09.08.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 31.08.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21. septembril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt 10.04.2017 sõlmisid A. H (kostja) ja TCM Estonia OÜ (hageja) võlatunnistuse, mille allkirjastamisega kinnitas kostja, et kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kokku summas 529.44 eurot.
3.Kokkulepitud tingimuste kohaselt moodustas intressi määraks 10% aastas ning võla tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,06% päevas tasumata võlasummalt. Kostja kohustus tagastama kohustuse igakuiselt tehes selleks makseid alates 10.05.2017 kokku summas 50.57 eurot, kuid hoolimata eeltoodust ei täitnud kostja omapoolset kohustust ega tasunud mitte ühtegi maksegraafiku järgset osamakset. Hageja on arvestanud viivist määras 0,06% päevas alates maksega viivitusse jäämisest, s.o alates 11.05.2017 kuni 20.09.2017 summas 41.93 eurot.
4.Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 8 lg 2, 30, 76 lg 1, 82 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1 palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku 571.31 eurot, menetluskulud kokku summas 395 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.20. oktoobril 2017 esitatud vastuses kostja leidis, et hageja on esitanud hagi ilma ühegi tõendita võla tekkimise ja kujunemise kohta ning seega hagis esitatud väited on tõendamata. Hagile on küll lisatud konstitutiivne võlatunnistus, kuid sellele lisatud maksegraafik on allkirjastamata ja kostja ei mäleta ka, et oleks vabatahtlikult ja täie teadvuse juures kirjutanud alla hagiga esitatud võlatunnistusele, mis väidetavalt on koostatud Tallinnas, 10.04.2017. Kostja ei ole Tallinnas väga pikka aega üldse käinudki.
6.Kostja ei tunnista hagi ja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid oma väidete kinnitamiseks, ei ole selge, millest on tekkinud esitatud nõue, kas see ikka on põhivõlgnevus, millelt võib arvestada viiviseid või sisaldab see endas juba midagi muud kui algset nõuet. Kostjale on ka ebaselge, kust tekkis tal võlgnevus firma ees, mille kohta ta mitte midagi ei tea ega ka mingeid suhteid (s.h varalisi) enda teada ei oma. Kostja on seisukohal, et kohus ei saa puudulike tõendite alusel hageja nõudeid rahuldada.
7.Hageja toetub oma nõude esitamisel VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt leping on täitmiseks kohustuslik, samas ainukeses lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel tõendavas võlatunnistuses märgib punktis 7, et sellega sõlmitud kokkulepe loetakse sõlmituks VÕS § 20 alusel esimese osamakse sooritamisel. Kostja ei ole esimest osamakset sooritanud, seega ei ole poolte vahel ka kokkulepet sõlmitud ja hagejal ei ole alust nõuda selle täitmist, seda enam, et osamakse suurust määratleval dokumendil puudub kostja allkiri.
8.Lähtudes eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja teatas, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 2 (4)
2-17-115989
HAGEJA SEISUKOHT
9.31. oktoobril 2017 esitatud seisukohas hageja leidis, et 10.04.2017 sõlmisid A. H ja TCM Estonia OÜ võlatunnistuse, mille allkirjastamisega kinnitas A. H, et kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kokku summas 529.44 eurot. Kõnealune on kostja poolt allkirjastatud, seega on kostja olemasolevat kohustust tunnistanud. Seega on üllatavad kostja esindaja poolt esitatud vastuväited justkui kostja ei oleks võlatunnistusele üleüldse alla kirjutanud ega ole sellest teadlik. Kostja on antud küsimuses läbi rääkinud hageja esindajaga ning on planeerinud maksete tegemist, mistõttu vastuses esinevad väited tuleb lugeda ebaõigeteks.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil kostja esindaja teatas, et kostja endiselt hagi ei tunnista, sest ei ole arusaadav, kust tuleb nõutav summa 529.44 eurot. Ei ole tõendatud võlasuhte tekkimine. Hagejal oli võimalik esitada kirjalikult täiendavaid tõendeid. Esindaja selgitas, et kokkulepe loetakse sõlmituks VÕS § 20 alusel esimese osamakse sooritamisel. Kuna kostja ei ole esimest osamakset sooritanud, siis ei ole ka kokkulepet sõlmitud. Kostja esindaja teatas, et loobub menetluskulude esitamisest.
11.Hageja esindaja esitas 14.12.2017 taotluse asja läbi vaatamiseks istungil ilma hageja esindaja osavõtuta, kuivõrd esindaja osavõtt tooks kaasa ebaproportsionaalseid kulutusi. Esindaja teatas, et jääb kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
13.Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 10.04.2017 võlatunnistuse, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale kogusummas 529.44 eurot, mille lisandub aastaintress 10%, mis tuli tasuda võlatunnistuse lisas nr 1 maksegraafiku alusel (t. lk. 23, 24). Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 30 lg 1 tulenevalt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
14.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja on esitanud vaidleb hagile vastu põhjusel, et poolte vahel puudub võlatunnistus, kuivõrd võlatunnistuse punkti 7. kohaselt loetakse võlatunnistus sõlmituks osamakse sooritamisel VÕS § 20 alusel. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja on osamakse sooritanud ja sellega on andnud nõustumuse võlatunnistuse sõlmimiseks. Hageja 3 (4)
2-17-115989 ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Hageja kinnitab hagiavalduses, et kostja ei ole ühtegi maksegraafiku järgset osamakset tasunud. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel 10.04.2017 koostatud võlatunnistus kui leping ei ole kehtiv ja kostjal ei ole selle järgi kohustust tekkinud, sest kostja ei ole andnud lepingu kehtivaks lugemiseks vajalikku nõustumust VÕS § 20 tähenduses. Sellepärast tuleb hagi rahuldamata jätta.
15.Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 571.31 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kuigi kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja, on kostja teatanud, et loobub menetluskuluse esitamisest. Sellepärast jätab kohus kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata ja kostja ei saa enam menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist taotleda.
17.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.