Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-100240
Tsiviilasi
OSAÜHINGU KATUSE EKSPERT hagi Vorteko OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU KATUSE EKSPERT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 234,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OSAÜHING KATUSE EKSPERT (registrikood 10312309), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Kostja Vorteko OÜ (registrikood 11667990), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2017 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata OSAÜHINGU KATUSE EKSPERT põhivõla nõude 2926 eurot ja viivisenõude 1285,57 eurot Vorteko OÜ vastu ja teha uus otsus, millega hageja nõue kostja vastu rahuldada osaliselt ja mõista pärast tasaarvestamist kostja kahju hüvitamise nõudega kostjalt hageja kasuks välja 4211,57 eurot. Muuta otsust menetluskulude jaotuse osas.
3.2.Mõista välja Vorteko OÜ-lt OSAÜHINGU KATUSE EKSPERT kasuks põhinõue 2928,80 eurot ja viivisenõue 1285,57 eurot, s.o kokku 4211,57 eurot.
3.6.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta 37% ulatuses Vorteko OÜ kanda ja 63% ulatuses OSAÜHINGU KATUSE EKSPERT kanda. 1(15)
3.7.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus peale otsuse jõustumist käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OSAÜHING KATUSE EKSPERT (hageja) esitas 07.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vorteko OÜ (kostja) ja TT vastu võlgnevuse nõudes. 13.01.2016 määrusega tehti makseettepanek, millele esitati 25.01.2016 vastuväide. 01.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.09.2015 töövõtulepingu nr 21/2015, mille kohaselt kohustus hageja teostama eramu katuse soojustus- ja hüdroisolatsioonitööd aadressil Lepiku tee 9, Rae külas, Rae vallas hinnapakkumise ning RT jooniste 010 Katuseplaan (06.2013) ja 014 Välisseina ja katuse sõlm (05.2013) kohaselt. Pooled leppisid kokku tööde hinnas 16 020 eurot, millest 8 400 eurot tasus kostja ettemaksuna ning 7 620 eurot kohustus kostja tasuma pärast kõikide tööde aktsepteerimist ja aktile vastava arve esitamisest 7 päeva jooksul. Hageja teatas 21.10.2015 e-kirjaga, et tööd valmivad 22.10.2015 kell 16:00 ning edastas tellijale aktid 1 ja 2 ning arve summas 16 020 eurot. Kuna kostja oli varem tasunud 8400 eurot, siis jäi akti alusel tasuda 7620 eurot. Kostja on oma kirjavahetuses, sh 02.11.2015 e-kirjas, samuti hilisemas kirjavahetuses vastu vaielnud parapeti puralkattega ja nupuga ääreplekile ja paigaldusele summas 581 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti avaldas kostja soovi maha arvestada lisaks eelnimetatule 166 eurot (lisandub käibemaks) SBS ülespöörde lahti lõikamise ning parapetipleki eemalduse eest ning 175 eurot (lisandub käibemaks) SBS katte parapetile uuesti paigaldamise eest. Kokku soovis kostja aktist nr 2 maha arvestada 922 eurot (lisandub käibemaks). Hageja nimetatuga ei nõustunud. 02.11.2015 e-kirjas on kostja märkinud, et esitab aktile vastuväited üksnes osaliselt ning akt on aktsepteeritav summas 12 428 eurot. Kostja tasus pärast hageja pretensioonide esitamist 19.12.2015 täiendavalt tööde eest 6513,60 eurot. Hageja arvestas tasutud summast 3137,25 eurot viivisenõude perioodil 29.10.2015–15.12.2015 katteks; 867,75 eurot viivisenõude perioodil 16.12.2015–28.12.2016 katteks ning 650 eurot kahjuhüvitise katteks. Kostjal jäi tasuda 5761,40 eurot põhivõlgnevust. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 5761,40 eurot ning viivis perioodi 29.12.2015–20.03.2016 (s.o hagi esitamise seisuga) eest summas 5473,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Juhul kui kohus peab hageja nõudeid kas täielikult või osaliselt põhjendatuks, esitas kostja tingimuslikud tasaarvestuse avaldused: kahju hüvitamise
2(15)
nõude 1184,63 eurot tasaarvestamiseks hageja võimalike nõuetega (esmalt õigusabikulude, seejärel viivise ja viimasena põhivõla nõuetega); alternatiivselt kahju hüvitamise nõude 2291,03 eurot tasaarvestamiseks hageja võimalike nõuetega (esmalt õigusabikulude, seejärel viivise ja viimasena põhivõla nõuetega). Lepingus kokkulepitud viivis 0,5% lepingu hinnast on vastuolus heade kommetega. Juhul kui kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, taotleb kostja viivisenõude vähendamist mõistliku suuruseni. Kostja palub hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja leiab, et tööd ei vasta lepingutingimustele. Lepingu p 1 kohaselt kohustus töövõtja teostama tööd vastavalt lepingu lisaks 1 olevale hinnapakkumisele ning joonisele nr 010 ja joonisele nr 014. Kostja ei nõustu hageja väitega, et lepingule vastavad tööd valmisid 22.10.2015. Kostja teavitas hagejat juba tööde teostamise ajal ja täiendavalt 22.10.2015 ekirjaga, et tööd ei vasta lepingutingimustele, kuivõrd paigaldatud parapetiplekid ei ole kooskõlas joonisega nr 014 ning tööjoonis ei ole aktsepteeritav. Samuti esinesid töödes nende väidetava valmimise ajal omanikujärelevalve tegija 21.10.2015 aktis nimetatud muud puudused (vaegtööd, puuduv dokumentatsioon jmt), millest kostja hagejat teavitas. Hageja ei esitanud tööde väidetava valmimise ajaks ega ka hilisemalt kogu nõutavat dokumentatsiooni. Eestis kehtiva hea ehitustavana tuleb käsitleda „Ehituse töövõtulepingu üldtingimusi“ (ETÜ 2013), mis kohaldub pooltevahelisele lepingule. Asjaolu, et hageja lähtus parapetipleki paigaldamisel joonise nr 014 asemel enda koostatud tööjoonisest, on käsitletav muudatustööna ETÜ 2013 p 1.20 mõistes. Hageja väide, et kostja ei esitanud tööjoonisele õigeaegselt vastuväiteid, on ebaõige. Kuna tööjoonis edastati alles 16.10.2015, möödus ETÜ 2013 p-st 8.1.2 tulenev 5 tööpäevane tähtaeg 23.10.2015. Töid ei ole vastavalt lepingule vastu võetud. Maakohtu lahend
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas tehtud tööd vastavad lepingutingimustele ning kas ja millises osas on kostja tööd vastu võtnud või saab lugeda vastuvõetuks. Kohus leidis, et ETÜ 2013 rakendamise osas pooled kokku leppinud ei ole ja seetõttu nimetatud akt käesoleva vaidluse puhul kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei ole töid osaliselt 02.11.2015 e-kirjaga vastu võtnud. Tööde vastuvõtmine on võimalik kaudse tahteavaldusega, kuid sellele tuleb esitada rangeid nõudeid. Analüüsides poolte enne 02.11.2015 toimunud kirjavahetust, jõudis kohus järeldusele, et 02.11.2015 e-kirjaga tegi kostja hagejale ettepaneku tööde osaliseks vastuvõtmiseks ning nimetatud ettepanekut ei saa käsitleda tööde vastuvõtmisena selge tahteavaldusega. Kohus tuvastas hagejalt kostjale viivisenõude kohta arvete nr 937 ja 978 (kd I tl 35-36) ning 10.12.2015 koostatud nõudeavalduse kohustuse täitmise nõudes (kd I tl 37-40) esitamise. Hageja esitas 28.11.2015 e-kirjaga kostjale arve nr 980 summas 6513,60 eurot, selgitusega
3(15)
„Katusetööd, leping 21/2015” tasumise tähtajaga 01.12.2015 (kd I tl 100). Kostja teatas 30.11.2015 e-kirjaga hagejale, et on valmis arve tasuma kohe summas 5428 + km, kui hageja esitab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (kd I tl 101). Hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei esitanud ning esitas 28.12.2015 hoiatuskirja. Kostja 19.12.2016 summa 6513,60 euro tasumist saab käsitleda kaudse tahteavaldusega osaliselt tööde vastuvõtmiseks. Kostja 19.12.2015 e-kirja kohaselt ei ole hageja esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning lisab arve nr 980 juurde ning aktsepteeritud tööd tasub summas 6513,60 eurot (kd I tl 102). Kostja korrigeeris hageja 23.10.2015 esitatud akti, mille kohaselt aktsepteeris summat 6513,60 eurot, millest on hagejat esmalt teavitatud 02.11.2015 (kd I tl 103). Hageja on ise tekitanud olukorra, et kostjal ei olnud võimalik lepingulisi kohustusi varem täita. Kostja palus korduvalt hagejal esitada tööde vastuvõtmise-üleandmise akt ning arve 6513,60 euro tasumiseks. Kostja on teavitanud hagejat puudustest. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt 6513,60 euro tasumine ja akti korrigeerimine ja summa 6513,60 euro aktsepteerimine käsitletav tööde osalise vastuvõtmisena. Samuti puudub nimetatud summas teostatud tööde osas vaidlus selles, et summas 6513,60 eurot teostatud tööd ei vastaks lepingutingimustele. Kohus ei nõustunud kostjaga, et leping osalist tööde vastuvõtmise korda ette ei näe. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21). Kohus analüüsis, kas kostja keeldus tööde vastuvõtmisest summas 1106,40 eurot põhjendatult ning kas kostjal oli õigus keelduda nimetatud summa maksmisest. Lepingu lisa 1 hinnapakkumise kohaselt on parapeti puralkattega ja nupuga ääreplekk, riba 250 mm + paigalduse kokkulepitud hinnaks 581 eurot + km (kd I tl 29). Hageja ei tõendanud asjaolu, et parapeti paigaldus vastab lepingule ja joonisele nr 014. Hageja edastas kostjale 16.10.2015 RT teostusjoonise millele on käsikirjaliselt märgitud rida täpsustusi (kd I tl 42). Hageja ei ole tõendanud, et selleks oli kostja nõusolek olemas või kostja oleks hiljem nimetatud muudatused heaks kiitnud. Nimetatud muudatuste näol on tegemist lepingu muutmisega ja kuna kostja nõusolek selleks puudus, siis on muudatus kostjaga kooskõlastamata ja ei vasta lepingutingimustele. Tööjoonisega on joonist nr 014 muudetud. Ehitistehniliste andmete kandmine joonisele on käsitletav joonise muudatusena. Hagejal oli kohustus kontrollida jooniste nõuetekohasust ning puuduste korral kostjat neist koheselt informeerida. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus keelduda osaliselt tööde vastuvõtmisest oluliste puuduste tõttu. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et Katusemeistrite Koda OÜ hinnapakkumise kohaselt on kostja nõudnud pärast hageja poolt töö tegemist mitte 0,5 vaid 0,6 mm paksusega ääreplekke. Nimetatu ei võta hagejalt ära kohustust teostada tööd vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja poolt kokkulepitud hinna alandamise ning kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kostja arvestas maha lepingu summast 922 eurot + km. Kostja arvestas maha tööde hinna parapeti puralkattega ja nupuga äärepleki, riba 250 mm + paigalduse summas 581 eurot, osalise eemaldamise tasu 166 eurot ja uuesti paigaldamise tasu 175 eurot (kd I tl 163). Samuti on hageja kulude mahaarvestamist aktsepteerinud, kuna hageja väljastas 28.11.2015 kostjale arve nr 980 summas 6513,60 eurot. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja nimetatud arve hiljem tühistas.
4(15)
Kohus leidis, et hageja poolt dokumentatsiooni üleandmata jätmise näol ei ole tegemist puudustega. VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja tugineb ETÜ 2013 p-le 10.2.3.5, kuid käesoleval juhul ei kohaldu ETÜ 2013. Töövõtulepingute p 2 kohaselt iga tasumisega viivitatud päeva eest on töövõtjal õigus saada hilinemisega tasutud makselt viivist 0,5 % lepingu hinnast. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas, et tööd tuleb lugeda kostja poolt kaudse tahteavaldusega vastuvõetuks alates 19.12.2015, siis ei ole kostja olnud viivituses põhivõla tasumisega. Kuigi viivisenõuet käsitleda ei tule, kuna kostja ei olnud tasumisega viivituses, on lepingu p-s 2 sätestatud viivisenõue kohustus maksta viivist 0,5% kogu lepingu hinnast, tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. VÕS §-d 101 ja 113 võimaldab kohustuse rikkumise korral viivist nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, mitte ka juba tähtaegselt tasutud summalt. Arvestades hageja nõude põhjendamatust, ei saa pidada hageja kohtueelse õigusabi kasutamist võlgnevuse sissenõudmiseks üleüldse vajalikuks. Kõike eelnevat arvestades tuleb 6513,60 eurot lugeda tähtaegselt tasutud põhivõla katteks ja selles tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus lahend, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 637 lg-t 4 ning TsÜS § 68 lg-eid 2 ja 3, jätnud põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 69 lg 1, rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1, leides, et kostja 02.11.2015 e-kiri ei ole käsitletav tööde vastuvõtmisena. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et tegemist ei olnud mitte tööde vastuvõtmisega, vaid kostja ettepanekuga tööde osaliseks vastuvõtmiseks. Kohtu järeldus on otseses vastuolus tõendist endast tulenevaga. Tellija on töövõtjale sõnaselgelt kirjutanud, millises osas jäävad tööd vastu võtmata, ja ära nimetanud konkreetsed tööd, mida ta maha arvestab, seega on tellija teinud selge tahteavalduse ülejäänud tööde vastuvõtmiseks. Lisaks on tellija sõnaselgelt kirjutanud, et esitatud akt on aktsepteeritav summas 12 428 eurot + käibemaks. Kohtu arutlus tööde vastuvõtmise ettepanekust jääb arusaamatuks, sest tööde vastuvõtmine on tellija ühepoolne tehing, milleks tellija ei vaja teise poole nõusolekut ega tahteavaldust. Tähtsust ei oma asjaolu, et samas e-kirjas nõudis kostja ka uue akti ja arve esitamist. Kostjal ei olnud mingit takistust tööde eest tasumiseks hageja esitatud akti ja arve alusel. Kompromissi otsides väljastas hageja 28.11.2015 kostjale tema poolt soovitud summale arve. Kostja seda ei tasunud, vaid maksis tema poolt aktsepteeritava summa alles siis, kui hageja esindaja pöördus nõuetega kostja poole. Tähtsust ei oma, mille üle arutasid pooled enne tööde vastuvõtmist. Kohtuotsus on vastuoluline. Olukorras, kus kostja on töid summas 12 428 eurot aktsepteerinud ning kohus tuvastab sellise tahteavalduse, ei saa rääkida tööde mitte vastuvõtmisest. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 638 nii osas, milles kohus leidis, et see on üldse kohaldatav ning ka osas, milles kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta andis pärast arve nr 1 esitamist 21.10.2015 täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Hageja saatis kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti 21.10.2015 e-kirjaga, seega oli hageja kostjale esitanud tööd vastuvõtmiseks VÕS § 638 kohaselt. Oma 02.11.2015 e-kirjaga võttis kostja tööd summas 12 428 eurot +
5(15)
käibemaks sõnaselgelt vastu. Seetõttu vastuvõetud ulatuses puudub vajadus analüüsida täiendavate tähtaegade andmist. Teiseks vahetasid pooled arvukalt pretensioone ja etteheiteid, sh 04.11.2015 esitas töövõtja tellija uuesti pretensiooni, milles nõudis tööde eest tasumist. Seetõttu ei saa rääkida sellest, nagu poleks töövõtja andnud täiendavaid tähtaegu. VÕS §-ga 638 ei ole kooskõlas kohtu käsitlus, et pärast osale aktis kajastatud töödele vastuväidete saamist tellijalt tuleb töövõtjal akt ning selle alusel esitatud arve ümber teha. Kohus on kohtuotsuse punktis 38 õigesti märkinud, et kostja on tööd osaliselt vastu võtnud (hageja ei nõustu üksnes vastuvõtmise ajaga), samuti et tööde tervikuna vastuvõtmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Samas on kohus ebaõigesti järeldanud, et raha maksmine tööde eest oli tööde osaline vastuvõtmine. Hageja hinnangul ei ole käesoleval ajal tööde valmimise tähtaeg asjas tähtis, kuivõrd sellest ei sõltu nõude sissenõutavus. Nõude sissenõutavus sõltub üksnes sellest, millal kostja tööd vastu võttis (või tuleb vastu võtnuks lugeda). Kohus on jätnud kohtuotsuses täielikult hindamata mitmed tõendid, millest on üheselt nähtuv, et tööde tähtaeg (16.10.2015) oli poolte kokkuleppel edasi lükatud. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et töid summas 1106,40 eurot ei tule vastu võetuks lugeda (otsuse p 41). Ebaõige on järeldus, et hageja ei ole tööde nõuetele vastavust tõendanud. Kohus on ehitustööde nõuetekohasuse hindamisel jätnud täielikult tähelepanuta hageja 18.05.2016 vastusele lisatud fotod, mis tõendavad tööde nõuetele vastavust. Kostja heidab hagejale ette, et hoonel esineb kohti, kus parapeti ääreplekk ei kata hoone katuse puitkonstruktsiooni. Hageja esitatud fotod tõendavad, et plekk katab puitkonstruktsiooni pealt ja küljelt, st töö oli tehtud vastavalt joonisele. Hageja esitas menetluses vastuväite kostja vastuväidetele ning selgitas, et kostja esitatud fotodel, mille alusel kostja heitis ette puitkonstruktsiooni mittekatmist, ei ole joonisel 014 kajastatud sõlmlahendus. Menetluses ega ka poolte kohtueelses suhtluses läbivalt ei ole kostja kordagi tuginenud väitele, nagu oleks töövõtja tööd teostamata jätnud. Kostja on teinud etteheiteid töövõtja tööde kvaliteedile. Tellija on oma 20.02.2017 seisukohas omaks võtnud, et kohtule esitatud fotodel kujutatud lahendused ei olegi lahendatud joonisega 014. Kohus pidas võimalikuks hagejale ette heita liiga kitsa parapeti äärepleki paigaldamist, kui joonis nr 014 ei sisalda parapeti äärepleki osas ühtegi mõõtu ega määratlegi, kui lai peaks paigaldatav plekk olema ning pleki mõõtude osas on ühene kokkulepe lepingule lisatud hinnapakkumises. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei teostanud teistsuguseid töid, kui oli sõnaselgelt kokku lepitud. Ka kostja tasaarvestav nõue tugineb just nimelt 300 mm plekiriba paigaldamisele. Puudused, millele kostja tugineb, ei hõlma mitte katuse konstruktsiooni töid, vaid puitosasid, mille katmine pidi toimuma fassaaditööde käigus, sh ei ole neid ka kaetud kostja poolt tänaseks tellitud laiema plekiribaga. Fassaaditööd ei kuulunud hageja töömahtu. Kostja on tänaseks teinud hageja töö ümber kogu parapetipleki ulatuses, kuid tegelikult on täna hoonel olev uus lahendus äravahetamiseni sarnane hageja lahendusega. Hageja tööde lõpetamise hetkeks ei olnud fassaaditööd tehtud ja hageja paigaldatud parapetipleki all oli 100 mm paksuse fassaadisoojustuse, krohvi ja vastupleki paigalduseks jäetud 200 mm ruumi laiuses ja 100 mm ruumi kõrguses fassaadisoojustuse paigaldamiseks meie pleki alla ülekattega 70 mm ja rohkem. Seega kõik võimalused fassaadi ja äärepleki liite normide kohaseks tegemiseks olid kostjal olemas ka peale parapeti äärepleki paigaldust. Pärast tööde teostamist on selgunud, et tellijale ei meeldi visuaalselt tema tellitud katuse parapeti äärepleki vertikaalosa kõrgus ja lahendus. See aga ei vabasta tellijat tööde eest tasumise kohustusest.
6(15)
Ehitustehniliste andmete kandmine joonisele ei ole projektdokumentatsiooni muutmine. Joonis 014 ei ole tööjoonis, sest puuduvad pleki mark, paksus, kõrgus, muud mõõdud ja igasugune selgitus. Tööjoonise koostamist ei saa aga ehitajale ette heita, kui tellija enese projektdokumentatsioon on puudulik. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3. Pooled on kokku leppinud, et parapeti äärepleki paigaldamisel kasutatakse 250 mm laiust plekiriba. Samuti leppisid pooled kokku, et järgitakse joonist 014. Samas on menetluses tuvastatud, et kohad, milles kostja hagejale etteheiteid teeb, ei ole nimetatud joonisega üldse hõlmatud. Seega ei olnud nimetatud osas pooled joonisega kokku leppinud, kuidas sõlmede katmine lahendatakse, vaid hageja oli kohustatud järgima hinnapakkumist ning paigaldama kostja tellitud materjali. Seega VÕS § 641 lg 3 kohaldamiseks töövõtja kahjuks oleks pidanud kohus eelnevalt ka tuvastama, millised kokkulepped poolte vahel üldse olid ning kas parapetilahendused, mille kostja oli lahendanud, olid joonisega 014 üldse hõlmatud. Kohus on ka ebaõigesti tuvastanud, et lepingus sisalduv viivisekokkulepe on vastuolus heade kommetega. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 ja 113, jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 5. Kohus on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 101 ja 113 ei ole nimetatud osas imperatiivsed sätted ning poolte kokkulepe viivise arvestamise osas on seadusega kooskõlas. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega kohus jättis osaliselt hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Seoses sellega tuleb ümber jaotada menetluskulud. Maakohus tuvastas õigesti ehituse töövõtulepingu sõlmimise, selle objekti, tasu kokkuleppe, tasu osalise tasumise I makse osas, tööde valmimisest teatamise hageja poolt, aktide 1 ja 2 esitamise, arve esitamise ja selle maksetähtaja ning kostja poolt arve osalise tasumise. Maakohus leidis põhjendatult, et lepingule ei kohaldu ETÜ 2013 sätted, kuna pooled ei ole selles kokku leppinud. Õige on ka maakohtu seisukoht, et kostja on osaliselt tööd vastu võtnud 6513,60 euro ulatuses ja vastuvõetuks ei saa lugeda töid 1106,40 euro ulatuses.
6.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses, mis tähendus on tööde vastuvõtmise seisukohalt kostja 02.11.2015 e-kirjal. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei teostanud ega andnud üle töid 7620 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu) lepingus ette nähtud tähtajaks 16.10.2015, kuid teatas 21.10.2015 e-kirjaga tööde valmimisest 22.10.2015 kell 16:00 ning edastas kostjale aktid nr 1 ja 2 ning arve 16 020 euro tasumiseks tähtajaga 29.10.2015. Apellant on iseenesest õigesti märkinud, et maakohus on jätnud tähelepanuta poolte kokkuleppe tööde tähtaja edasilükkamiseks. Samas ei ole maakohus tuginenud hageja poolt tööde teostamisega hilinemisele, mistõttu ei ole nimetatud maakohtu minetus toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Asja lahendamisel ei oma tööde valmimise tähtaegsus tähendust, kuna kostja ei ole nimetatud vastuväidetele oma menetluslikus tasaarvestuse avalduses tuginenud. Pooled vaidlevad eelkõige parapetipleki tööde nõuetekohasuse üle.
7(15)
7.Hageja on seisukohal, et kostja on tehtud tööd 12 428 euro (lisandub käibemaks) ulatuses akti nr 2 alusel vastu võtnud. Kostja leiab, et kostja töid 02.11.2015 e-kirjaga osaliselt vastu ei võtnud ning hageja ei andnud kostjale mõistlikku tähtaega selleks (VÕS § 638 tähenduses). Maakohtu põhjendustest on võimalik aru saada, et töö ei ole vastu võetud, kuna tellija ei allkirjastanud akti ja puudub ka tellija kaudne tahteavaldus tööde vastuvõtmiseks.
8.02.11.2015 e-kirjas kirjutas kostja hagejale järgmist: „Reedesel objekti ülevaatusel vaatasime töö koos üle, vastuvõetavaks ei osutunud parapeti plekkide paigaldus. Sellest on ka eelnevalt teile teatatud. Esitatud akt on aktsepteeritav summas 12 428 eurot + käibemaks, see tähendab esitatud aktis on maha arvestatud summad: 581 eur + käibemaks (parapeti purallkattega ääreplekk), 166 eur + käibemaks (SBS ülespöörde lahti lõikamise ja parapetipleki eemaldus), 175 eur + käibemaks (SBS katte parapetile uuesti paigaldamine). Palun esitada akt ülalnimetatud summas koos sellega esitatud arvega. Jään ootama käesolevalt korrigeeritud aktile vastavat arvet. Arveldamine toimub lepinguga ettenähtud korras.“ Seega nähtub kirjast kostja tahteavaldus võtta vastu tööd 12 428 euro + km ulatuses ja jätta vastuvõtmata tööd, mis seonduvad parapetipleki paigaldamisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kirjas puudub tahteavaldus tööde vastuvõtmiseks ja kiri on tõlgendatav kostja pakkumisena tööd vastu võtta. Maakohtu poolt tuvastatud tööde vastuvõtmist kajastav poolte eelnev kirjavahetus (21.20.2015, 22.10.2015, 27.10.2015, 29.10.2015 e-kirjad) kajastab poolte erimeelsusi seoses parapetipleki paigalduse nõuetekohasusega, kuid ei oma tähendust 02.11.2015 e-kirja tõlgendamisel, millest tuleneb üheselt, et kostja on muud tööd vastu võtnud. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et 02.11.2015 e-kirjaga tegi kostja hagejale ettepaneku tööde osaliseks vastuvõtmiseks ning nimetatud ettepanekut ei saa käsitleda tööde vastuvõtmise selge tahteavaldusena.
9.Kostja saatis 02.11.2015 e-kirja kohaselt hageja poolt koostatud akti tagasi ja taotles selle parandamist ning ka vastava arve korrigeerimist. Arvestades, et poolte vahel olid erimeelsused parapetipleki paigaldamise tööde nõuetekohasuse osas, keeldus kostja sisuliselt tema arvates puudustega tehtud tööde eest tasumast.
10.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et VÕS §-s 638 sätestatuga ei ole kooskõlas maakohtu käsitlus, et pärast aktis kajastatud töödele vastuväidete saamist tellijalt tuleb töövõtjal akt ning selle alusel esitatud arve ümber teha. Akti parandamise ja uue arve esitamise nõude alust kostjale ei tulene ka lepingust. Nagu maakohus tuvastas, leppisid pooled lepingu p-s 3 kokku selles, et juhul, kui tööde vastuvõtmisel ilmneb puudusi tööde kvaliteedis, esitab kostja need kirjalikult hagejale ja määrab hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning kui töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on kostjal õigus vastavalt alandada lepingu hinda. Maakohus tuvastas õigesti, et tööde omanikujärelevalvet teostanud isik kirjeldas tööde esinevaid puudusi ja märkis ära puuduvad ehitusdokumendid 21.10.2015 e-kirja manuses saadetud dokumendis (I kd, tl 87-89). Nimetatud e-kirjas kostja hagejale puuduste kõrvaldamiseks konkreetset tähtaega ei anna, kuid selles sisaldub lause: „Andke teada, kui puudused töödes on likvideeritud ja võib tulla ülevaatusele.“ Üks päev hiljem on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles viitab samuti eelmainitud puudustele ja selles sisaldub konkreetne tähtaeg tegevuskava esitamiseks puuduste kõrvaldamiseks: „Ootan töövõtja poolseid selgitusi järelevalve märkustele ja tegevuskava puuduste likvideerimiseks hiljemalt 23.10. kell 12:00.“
11.Kohtule ei ole teada, mida hageja nimetatud e-kirjale vastas. 27.10.2015 kostja e-kirja (I kd, tl 91-92) kohaselt on kostja hagejale teatanud järgmist: „Tuletan ka meelde, et ehitasime parapeti puitkonstruktsiooni vastavalt sinu poolt antud nõuannetele ja skeemile. Seoses sellega oled kursis ja oleksid pidanud plekkide tellimisel arvestama nende mõõtudega. Kahjuks sa seda
8(15)
ei teinud. Seega ei ole teostatud plekilahendus meile sobiv ja kuulub väljavahetamisele. Kuna teie käitumine ja eirav suhtumine minu kui tellija kui ka OMJ korraldustele on näidanud seda, et teie ei ole nõus seda tegema, siis pean kahjuks tellima selleks tööks teise töövõtja. Sellisel juhul olen sunnitud lahutama antud tööde maksumuse teie lepinguhinnast.“ 29.11.2015 on kostja veelkord saatnud hagejale e-kirja, milles on teatanud: „pakun teile võimalust viia oma töö nõuetekohaseks 11.11. kella 17:00ks. Pärast nimetatud parandustööde teostamist ja vastuvõtmist saame arveldada lepingu kohase jäägi.“ Nimetatud kahest e-kirjast nähtub, et kostja andis hagejale tähtaja tööde vastavusse viimiseks 11.11.2015, kuigi juba 27.10.2015 ekirjast nähtuvalt oli kostjale kirja saatmisel selge, et hageja töid parandada ei kavatse, sest peab neid nõuetekohaseks. Hageja ei ole väitnud, et nimetatud tähtaeg olnuks ebamõistlik. Hageja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et töö ei vajanud parandamist ning ta oli esitanud ka kõik vajalikud dokumendid.
12.Nimetatust järeldub, et kostja võttis osaliselt tööd vastu 02.11.2015 e-kirjaga ning samas kirjas teatas kostja ka seda, millises osas keeldub ta töid vastu võtmast ning arvestab tööde hinnast maha summa, mis kulub tööde ümbertegemiseks (kokku 1106,40 eurot). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljastas kostjale 28.11.2015 arve tema poolt soovitud summale 6513,60 eurot ja kostja tasus aktsepteeritud osa 19.12.2015. Poolte vahel on vaidlus, et kas kostja tasus arve tähtaegselt. Hageja leiab, et arve tasumine ei toimunud tähtaegselt, kuna sellise tähtajaga arve esitas hageja üksnes kompromissi otsides ja tegelikult tasus kostja arve alles peale seda, kui hageja esindaja vastava nõudega kostja poole pöördus. Seega tuleb järgnevalt tuvastada, millal pidi kostja vastuvõetud tööde eest tasuma ehk millal muutus tasunõue vaidlustamata osas 6513 eurot sissenõutavaks. II
13.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on käesolevas vaidluses ebaõigesti hinnanud ehitustööde nõuetekohasust. Maakohus on selgitanud õigesti pooltele tõendamiskoormust ja viidanud oma 02.01.2017 määruses (I kd, tl 187), et tööde nõuetekohasust tööde tellija poolt vastuvõtmata jätmisel peab tõendama töövõtja. Apellant leiab apellatsioonkaebuses, et tööde nõuetekohasust tõendavad 18.05.2016 vastusele lisatud fotod. Hageja on soovinud fotodega tõendada, et plekk katab puitkonstruktsiooni pealt ja küljelt, st töö oli tehtud vastavalt joonisele 014. Maakohus on jätnud nimetatud tõenditele hinnangu andmata, mis on menetlusõiguse rikkumine, kuid mille ringkonnakohus saab parandada. Vaidlust ei olnud poolte vahel, et katusetööd tuli vastavalt vaidlusaluse lepingu p-le 1 teha mh vastavalt joonisele 014 välisseina ja katuse sõlm (kostja poolt esitatud I kd, tl 53, hageja poolt esitatud I kd, tl 85 ja hageja poolt lisatud märkustega I kd, tl 42). Pooled on eri meelt selles, kas tööd vastavad joonisele 014. Poolte vahel on sisuliselt vaidlus selles, kas parapetiplekk pidanuks olema 50 mm pikem kui hageja selle teostas. Hageja poolt esitatud fotode (I kd, tl 141-143) järgi pole nimetatu tuvastatav.
14.Lisaks tugineb hageja asjaolule, et teostas tööd vastavalt hinnapakkumisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma joonise 014 ega ka hinnapakkumise hindamine vaidluse lahendamisel määravat tähendust, sest hageja spetsialistina ei saa tugineda tööde nõuetekohasusele (joonisele või hinnapakkumisele vastavusele), kui tööd olid küll nendele vastavad, kuid ei täida oma eesmärki. Samal põhjusel ei oma vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, kas kolmas isik (tööde ümbertegija) teostas tööd vastavalt joonisele 014 ja hageja hinnapakkumises toodud materjalidega või mitte. Nõustuda saab apellatsioonkaebuse väitega, et ehitustehniliste andmete kandmine joonisele ei ole käsitletav projektdokumentatsiooni muutmisena, kuid maakohtu vastupidine põhjendamatu järeldus ei ole avaldanud mõju asja lõpplahendile.
9(15)
15.Asja materjalidest tulenevalt nähtub, et kostja põhiline etteheide hagejale on tööde mittevastavus joonisele 014, kuid lisaks ka see, et tööd tehti vastavalt hageja nõuannetele ja skeemile ning seoses sellega oleks hageja pidanud arvestama plekkide tellimisel hageja enda poolt arvestatud mõõtudega. Kostja on esitanud asjas omanikujärelevalvet teostanud isiku kirja koos manusega (I kd, tl 87-89) hagejale, milles on loetletud puudujäägid töös: parapetipleki ülekate seinale on ebapiisav, ei kata ära parapeti puitkonstruktsiooni – teostatu ei vasta RT joonisele nr 014, kus on selgelt näha, et parapetiplekk peab ära katma kaldeprussid, putukavõrgu ja vastupidi; paigaldamata on parapetiserva immutatud liist, parapetiplekk on paigaldatud prussidele liiga vastu – selliselt ei ole korrektselt võimalik paigaldada vastuplekki ja putukavõrku. Samuti ei ole võimalik seina paigaldada konsoolsel hoone osal projektis ettenähtud TEMPS-i plaati. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et töödel vastavaid puuduseid ei esinenud ja tööd vastasid nende eesmärgile. Seetõttu ei ole võimalik kohtul tuvastada, et need olid nõuetekohased. Vastavat asjaolu oleks saanud tõendada asja tundva isiku arvamusega või kohtu poolt määratud ekspertiisiga, kuid hageja ei ole vastavat taotlust esitanud.
16.Kuivõrd hageja ei ole oma väiteid tööde nõuetekohasusest tõendanud, ei olnud maakohtul vaja anda hinnangut ka sellele, kas hageja kontrollis eeltöid või mitte. Nimetatud osa maakohtu otsuse põhjendustest tuleb otsusest välja jätta.
17.19.10.2015 arve kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 29.10.2015. Seega muutus põhinõue 6513,60 eurot sissenõutavaks 30.10.2015. Vaidluse asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et hageja pikendas tasumise tähtaega, sest järgnevate nõudekirjadega on hageja juba nõudnud ka lisanduva viivise tasumist. III
18.04.11.2015 nõudeavaldusest nähtub, et hageja nõudis kostjalt 7620 (põhivõlg)+467,25 (viivis)= 8087,25 euro tasumist 09.11.2015. Ühtlasi selgitas hageja, et arvestab tasumisel laekunud summad esmalt viivise ja seejärel põhivõla katteks. Hagiavalduses on hageja selgitanud, et on arvestanud laekunud summad esmalt viivise, seejärel kahjuhüvitise ja viimasena põhivõla katteks (VÕS § 88 lg 8 alusel). Seejärel on hageja saatnud kostjale ilma kuupäevata nõudeavalduse (I kd, tl 96-97), milles on nõudnud 7620 (põhivõlg) + 1268,25 (viivis) = 8888,25 euro tasumist 19.11.2015.
19.30.11.2015 on kostja hagejale saatnud e-kirja (I kd, tl 101), milles on möönnud arve esitamist kostja poolt aktsepteeritud summale, kuid esitanud täiendavaid nõudmisi arvele: „Vorteko OÜ jaoks on arve aktsepteeritav, kui arve kirjelduses on viidatud tööde üleandmise aktile (arve aktsepteerimisel vajaliku vastava akti kohta oleme viidanud juba varasemalt Janar Enoki 02.11.2015 e-kirjas). Tööde üleandmise akti tekstis Vorteko OÜ-le piisab lausest: „Tööd on teostatud lepingu alusel ja mahus 12 428 eurot + käibemaks, milles varem on tasutud 7000 eurot + käibemaks ja jääb tasuda 5428 eurot + käibemaks. Akti koostamise kuupäev ei saa olla varasem kui 26.10.2015 ehk tööde lõpetamisele järgnev esimene tööpäev.“ Seega nähtub kostja kirjast, et kostja oli nõus tasuma arve, kui hageja esitab kostjale viimase poolt nõutud akti.
20.28.12.2015 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles viitab hagejapoolse nõudekirja saatmisele 15.12.2015. 15.12.2015 e-kirja ei ole pooled kohtule esitanud, kuid selle sisu tuleneb 28.12.2015 e-kirjast, mille kohaselt hageja andis võlgnikule veel uue tähtajaga arve nr 980 tasumiseks 28.11.2015. 28.11.2015 on hageja saatnud kostjale järgmise sisuga e-kirja: „Saadame teile soovitud arve maksetähtajaga 01.12.2015.“ Arvega nr 980 (I kd, tl 100) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et see muutus sissenõutavaks 01.12.2015 ja see oli esitatud
10(15)
katusetöödele 6513,60 euro ulatuses. Hageja on esile toonud, et vähendatud ulatuses arve esitati kompromissiläbirääkimiste pidamise käigus, mistõttu saab vähendatud ulatuses ja uue tähtajaga arve esitamisest järeldada seda, et hageja andis kostjale tähtaja kostja poolt aktsepteeritud ulatuses nõude tasumiseks 01.12.2015 ja loobus ülejäänud nõudest juhul, kui kostja arve tähtaegselt tasub. Vaidlus puudub, et nimetatud tähtajaks kostja võlgnevust 28.11.2015 ei tasunud.
21.10.12.2015 hageja esindaja nõudeavaldusest kostjale (I kd, tl 37-40) nähtub, et hageja saatis kostjale nõudeavalduse, milles andis tähtaja töövõtulepingust tuleneva rahalise kohustuse 6513,60 + 1106,40 eurot täitmiseks 7 päeva jooksul arvates nõudeavalduse saamisest. Arvestades, et kiri saadeti e-postiga ja jõudis samal päeval kohale, oli tähtaeg eeldatavasti 18.12.2015. Samuti esitas hageja viivise nõude 2803,50 eurot ja sissenõude kulude hüvitamise nõude 650 eurot samaks kuupäevaks. Kokku nõudis hageja kostjalt 11 073,50 euro tasumist 7 päeva jooksul nõudeavalduse saamisest. Kirja punktis 6.3. on hageja märkinud; „Senised katsed tellijaga kompromissi saavutada ei ole kahjuks õnnestunud. Töövõtja poolt kompromissina tehtud 28.11.2015 arve kuulub tühistamisele, kuivõrd loodetud kokkulepet selles osas, et tellija tasuks ilma täiendavaid õiguskaitse meetmeid rakendamata kasvõi akti vaidlustamata osa, ei ole õnnestunud saavutada. Tellija kohustused kuuluvad täitmisele 22.10.2015 arve nr 969 alusel.“
22.Maakohus on jätnud hindamata, mis tähendus hageja tahteavaldustel võlgnevuse sissenõutavaks muutumise tähtajale oli. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tähendust asjaolul, et kostja hiljem arve tühistas. Arve 28.11.2015 saatmise kaaskiri (I kd, tl 99) ei kajasta asjaolusid, et hageja loobuks 1106,40 euro nõudest, varasemalt esitatud viiviste ja sissenõude tasu loobumise nõudest, samuti täiendava tähtaja andmist kostja poolt vaidlustamata jäetud summa tasumiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et arve nr 980 tasumise tähtaeg oli 01.12.2015 (I kd, tl 100), kuid maakohus jättis hindamata asjaolu, et arve oli esitatud kostjale kompromissiläbirääkimiste pidamisel ja tingimuslikult. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja hageja tingimuslikku nõuet 28.11.2015 ei täitnud, on hagejal õigus nõuda viivist arvates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 30.10.2015. Maakohus tuvastas, et kostja tasus arve 19.12.2015, seega hilines kostja tasumisega 44 päeva. IV
23.Puudub vaidlus, et hageja võis VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 alusel arvestada nimetatud summa laekumisel selle esmalt viivise, seejärel kahjuhüvitise ja viimasena põhivõla katteks. Hageja on selgitanud hagiavalduses, et arvestas kostja poolt tasutud summa esmalt kahjunõude (kohtueelsed õigusabikulud summas 650 eurot), seejärel viivise ning viimasena põhivõla katteks. 28.12.2015 hageja kirjast (I kd, tl 44) kostjale nähtub, et hageja arvestas hageja arvelduskontole 19.12.2015 tasutud võlasummast 6513,60 eurot esmalt viivise 3137 ja õigusabikulude 650 eurot katteks. Selles mõttes on hageja hagis toodud asjaolud ja 28.12.2015 toodud väited vastuolulised. Arvestades, et seadusest tulenevalt oli hagejal õigus arvestada täitmine esmalt kulutuste ja seejärel viiviste katteks ja hageja on hagis nimetatule tuginenud, lähtub ringkonnakohus nimetatud arvestuskäigust. Lõppkokkuvõttes ei ole sellel põhimõttelist tähendust, kuna kostja poolt makstud summa katab nii kulutused kui viivise.
24.Pooled vaidlevad nii kohtueelsete õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatud suuruse üle kui ka viivise võimaliku suuruse üle.
25.Kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel tuleb esmalt hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks kannatanu saanud
11(15)
oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesolevas menetluses ei saa eitada õigusabi vajalikkust, sest kostja ei tasunud ka enda poolt aktsepteeritavat summat, pooltel on vaidlus tööde nõuetekohasuse, erinevate tasaarvestuste ja muude asjaolude üle ning vaidlus pole lihtne. Seetõttu tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses käesoleval juhtumil pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aitades teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt nt RKTKo 3-2-1-138-10, p 29).
26.Järgnevalt tuleb hinnata, kas kannatanu kantud kulud olid mõistliku suurusega. Hageja tõi hagis esile, et kostja võlgade sissenõudmiseks tellis hageja juriidilist abi vandeadvokaadilt Siret Siilbekilt, kes edastas 10.12.2015 kostjale nõudeavalduse. Nimetatuga seoses tasus hageja advokaadile kahe arve alusel 650 eurot. Nimetatu tõendamiseks on hageja esitanud arved nr 150587 ja 150595 (I kd, tl 45-47), millest nähtub hagejale õigusabiteenuse osutamine konsultatsiooni ja kohtumise, nõupidamise ettevalmistuse eest seoses Vorteko OÜ vaidlusega 200 euro ulatuses ja pretensiooni koostamiseks 450 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Arvestades, et advokaadi poolt koostatud nõudeavaldus esitati 10.12.2015 (I kd, tl 37-40), selle sisu ja mahtu, vajadust ka eelnevaks kohtumiseks kliendiga ja asjaolude selgitamist, on avalduses märgitud kulu põhjendatud ja vajalik.
27.Eelnimetatud nõudeavalduses nõudis hageja sissenõudekulude tasumist seitsme päeva jooksul arvates avalduse kättesaamisest. Arvestades, et avaldus on saadetud elektronpostiga, toimetati see ilmselt kätte samal kuupäeval, nõude tasumise tähtaeg saabus 17.12.2015 ja see muutus sissenõutavaks 18.12.2015. Seega võis hageja arvestada 19.12.2015 tehtud kostja maksest esmalt maha 650 eurot kahjunõude katteks (VÕS § 88 lg 8 alusel). V
28.Edasi vaidlevad pooled, kas ja millises ulatuses sai hageja arvestada VÕS § 88 lg 8 alusel kostja poolt tasutud summa viivise katteks. Ka siin on oluline, millal muutus viivisenõue sissenõutavaks ja kui suur oli viivisenõue selle hetke seisuga, kui hageja selle tasutud summast kaetuks luges. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 30.10.2015 ja kostja tasus selle 19.12.2015, seega hilines kostja tasumisega 44 päeva. Seega 28.12.2015 sai hageja arvestada viivisenõude katteks viivise 44 päeva eest.
29.Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu p 2 kohaselt leppisid pooled kokku lepingu hinnas 13 350 eurot ja selles, et tasumisega viivitamisel on töövõtjal õigus saada hilinemisega tasutud makselt viivist 0,5% lepingu hinnast.
30.Viivis 0,5% moodustab 13 350-st 66,75 eurot päevas. Arvestades, et kostjal tuleb tasuda viivist 44 päeva, saab hageja nõue kuuluda rahuldamisele 66,75 x 44 = 2937 euro ulatuses. Seega oli hagejal õigus arvestada maha tasutud summast viivised 2937 eurot.
31.Pooled vaidlevad, kas maakohtu seisukoht, et pooltevaheline viivisekokkulepe on vastuolus heade kommetega, on põhjendatud. Maakohus käsitles nimetatud asjaolu, kuigi leidis, et kostja ei olnud põhivõla tasumisega viivituses. Maakohus leidis, et VÕS §-d 101 ja 113 võimaldavad kohustuse rikkumise eest nõuda viivist üksnes sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, mitte ka juba tähtaegselt tasutud summalt. Apellant on põhjendatult viidanud asjaolule, et tegemist on dispositiivsete sätetega ja neist kõrvalekaldumine on poolte kokkuleppel võimalik (VÕS § 5). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lepingu hinnalt (mitte täitmata kohustustelt) arvestatav viivis (ehk sisuliselt liiga kõrge viivis) olla heade kommete vastane. Tegemist on kõrvalkohustuse
12(15)
täitmist reguleeriva lepingupunktiga. Kõrvalkohustustega määratakse ära, kuidas toimub põhikohustuse täitmine, millised sooritused on vajalikud tehingu eesmärgi saavutamiseks ning kuidas tagatakse põhikohustuse täitmine. Viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast ja ei saa seetõttu võlgnikku kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-108-02, p 10), kuid viivise vähendamist saab nõuda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Vastava taotluse on kostja ka esitanud.
32.Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (RKTKo 3-2-1-66-05, p-d 16 ja 20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (RKTKo-d nr 3-2-1-66-05, p-d 18 ja 19, nr 3-2-1-87-10, p 12). VÕS § 162 lg 1 näitliku loetelu kohaselt tuleb leppetrahvi vähendamisel arvestada erinevaid asjaolusid. Riigikohus on leidnud, et viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna ainuüksi alust asjaolu, et hageja on ise nõustunud äärmiselt suure viivisemääraga laenulepingu sõlmimisega, ka juhul, kui viivisemäär ei ole suurem põhivõlast, kuid on objektiivselt äärmiselt suur summa (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1162-12, p 21).
33.Ringkonnakohus arvestab käesolevas asjas viivise vähendamise taotluse lahendamisel järgmisega. Hageja põhinõue on 6513,60 eurot ja viivis 2937 eurot, seega ei ületa viivise nõue põhinõuet, vaid jääb alla poole sellest. Tegemist ei ole ka äriühingu jaoks objektiivselt äärmiselt suure summaga. Poolte varalise seisu ja kindlustuse kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Eeltoodud põhjustel ei pea ringkonnakohus võimalikuks viiviste vähendamist. Seega oli hageja nõue põhjendatud 2937 euro ulatuses ja nimetatud summa võis hageja maha arvestada kostja poolt tasutud 6513,60 eurost (VÕS § 88 lg 8 alusel). Ülejäänud hageja viivisenõude osas võtab ringkonnakohus seisukoha allpool.
34.Kokku võis hageja arvestada maha tasutud summast 6513,60 – 650 – 2937 = 2926,60 eurot. Seega tuleb lugeda kostja poolt tasutuks põhivõlgnevus 3587 eurot ja võlgnevuse jäägiks jäi 2926 eurot. Nimetatud summa tasumisega on kostja viivituses käesoleva ajani. Arvestades viivise summat 66,75 eurot päevas, nõude sissenõutavaks muutumise aega 19.12.2015 ja kohtuotsuse kuulutamise päeva käesolevas asjas 21.12.2017, on hageja viivitanud 732 päeva, mis teeb viivise summaks 48 861 eurot. Hageja on hagis nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamise kuupäeva seisuga ja 5473,50 euro ulatuses.
35.Arvestades, et hageja on varasemalt arvestanud kostja poolt tasutud summadest 2937 eurot viivise katteks ja nõuab hagis täiendavat viivist 5473 euro ulatuses, on viivise suuruseks 8410 eurot ja see ületab 1896,40 euro võrra kohtu poolt õigustatuks peetud põhinõuet 6513,60 eurot. Ringkonnakohus vähendab hageja hagis nõutud viivisenõuet 1896,40 euro võrra. Ringkonnakohus vähendab hageja viivise nõuet lisaks otsuse p-s 38 toodud kaalutlustele ka põhjusel, et hageja pole põhivõlast suurema viivisenõude esitamisel tõendanud endale kahju tekkimist. Nimetatust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele osaliselt 2926 euro ja viivisenõue osaliselt 3576,60 euro ulatuses (VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel).
36.Kostja ei saanud tema poolt aktsepteeritud ulatuses keelduda arve tasumisest põhjusel, et hageja polnud talle andnud üle täitedokumentatsiooni. Kostja on ETÜ 2013 p-le 10.2.3.5. tuginedes väitnud, et õiguslikult ei ole tänaseni tööd seoses täitedokumentatsiooni üleandmata
13(15)
jätmisega üle antud. 20.04.2016 menetlusdokumendi p-s 2.2.7. on kostja toonud esile puuduvad dokumendid, milleks on kuus erinevat paigaldatud materjalide sertifikaati, kaetud tööde akt koos fotodega ning tuulutuskanalite teostusjoonis-plaan. Nagu ringkonnakohus märkis, ei kohaldu käesolevas vaidluses ETÜ 2013. Kuigi omanikujärelevalve 21.10.2015 kirjas kostjale on puuduolevale dokumentatsioonile viidatud, ei tulene poolte kirjavahetusest, et kostja oleks jätnud tööde eest tasumata põhjusel, et hageja ei esitanud kostjale hagis märgitud dokumentatsiooni. Arvestades, et hageja oli lepingu suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud, ei võinud kostja keelduda 6513,60 euro tasumisest, sest see ei olnud asjaolusid arvestades mõistlik ega vasta hea usu põhimõttele (VÕS § 111 lg 3). VI
37.Edasi käsitleb ringkonnakohus hageja ja kostja tasaarvestuste vastuväidetega seonduvat. Esmalt tugineb kostja asjaolule, et koos hagejale 6513,60 euro tasumisega tasaarvestas kostja lõppmakse osaliselt tellija kahjunõudega. Tasumise järgselt edastas tellija töövõtjale e-kirjaga parandatud akti nr 2 ning luges enda lepingus tulenevad kohustused täidetuks.
38.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et töövõtja poolt tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Tellija andis töövõtjale 29.10.2015 e-kirjaga täiendava tähtaja 11.11.2015 (VÕS § 114 lg 1 mõttes), kuid töövõtja puuduseid ei kõrvaldanud. Kostja on esile toonud, et ta lasi hiljem puudused kolmandal isikul kõrvaldada ja tal tekkis sellest täiendav kahju. Kostja eeldas, et puuduste kõrvaldamise kulu on 1106,40 eurot ja tasaarvestas nimetatud kahju hüvitamise nõude lõppmaksega 19.12.2015 e-kirjas, hilisemalt ka 10.11.2015 e-kirjas.
39.19.12.2015 e-kirjast ja sellele manusena lisatud tööde üleandmise aktist (I kd, tl 102-103) nähtuvalt on kostja kirjutanud hagejale: „Katuse Ekspert OÜ poolt esitatud mittekohase tööde üleandmise akti (23.10.15), vastava korrigeerimise järel, võtta aluseks, lisada Katuse Ekspert OÜ esitatud arve nr 980 juurde ning aktsepteeritud tööd tasuda summas 6513,60, millest on Katuse Ekspert OÜ-d teavitatud e-kirjaga juba 02.11.2015./.../ Ühtlasi loeb Vorteko OÜ oma lepingulised kohustused täidetuks ja seega lepingu lõpetatuks.“ Hageja esitatud aktis on teinud kostja järgmised muudatused: tõmmanud maha „parapeti purallkattega ja nupuga äärepleki, riba 250 mm + paigaldus“ rea, mille maksumus oli 581 eurot, lisanud samale reale täiendavalt „osaline eemaldamine 166 eurot ja uuesti paigaldamine 175 eurot“. Kokku moodustab nimetatu 922 eurot, koos käibemaksuga 922 + 184,40 = 1106,40 eurot.
40.Hageja on hagis (p 3.3.) omakorda tuginenud asjaolule, et tasaarvestas 1106,40 eurot 28.12.2015 kostja poolt tasutud summaga 6513,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei saanud tasaarvestada kostja poolt 19.12.2015 tasutud maksega töövõtja kohtueelsete õigusabikulude nõuet, kuivõrd hageja esitas vastava nõude esmakordselt 28.12.2015 (vt hagiavalduse p 5.3. tabel) ja selleks ajaks oli kostja tasaarvestanud juba oma kahjunõudega hageja tasunõude.
41.Lisaks on kostja esitanud tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse, kuivõrd töös esinevate puuduste kõrvaldamise kulud osutusid suuremaks tellija esialgsest arvestusest, minnes maksma 2291,03 eurot ja palunud 19.12.2015 tasaarvestuseks kasutatud kahjunõuet ületavas osas summas 1184,63 eurot tasaarvestada hageja rahuldamisele kuuluv nõue ja seda VÕS § 88 lg-s 8 toodud järjekorras nii, et esmalt kohtu-eelsed õigusabikulud, seejärel viivise ning viimasena põhivõla. Katusemeistrite OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl 121-122) nähtuvalt on ümbertegemise tööde koos materjaliga ja utiliseerimisega maksumuseks 2291,03 eurot. Töödeks on parapetiplekkide demontaaž, utiliseerimine, materjalid parapetiplekk, toorik, paigaldus, bit. rullmaterjal, puistega pealiskiht, rullmaterjali paigaldustööd, kinnitusvahendid, tihendusmass,
14(15)
gaas, transport. Nimetatud tõendiga loeb ringkonnakohus tõendatuks kostja väite parandustööde maksumuse kohta 2291,03 euro ulatuses.
42.Tasaarvestuse kui kujundusõiguse teostamiseks on lisaks vastava õiguse tekkimisele vajalik samuti õigustatud isiku poolt vastavasisulise tahteavalduse tegemine. Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja vastava tahteavalduse kätte sai. Kuigi tasaarvestuse avaldusele ei ole sätestatud sisunõudeid, peab tasaarvestuse avaldusest olema identifitseeritav vähemalt see, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, st määratletav peab olema nii aktiivnõue (kostja töövõtulepingust tulenev kahju nõue) kui liigitunnuste alusel passiivnõue (hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue). Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kostja 19.12.2015 elektronkirjast koos manusega hageja tahe tasaarvestada hageja esitatud nõuded kostja kahju hüvitise nõudega 1106,40 eurot. Kuivõrd tööd osutusid tegelikkuses kallimaks ja kostja esitas käesolevas menetluses menetlusliku tasaarvestuse nõude, tuleb hageja viivisenõue 3576,60 eurot tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega 2291,03 eurot ja tasaarvestuse tulemusel kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele viivis 1285,57 eurot (VÕS § 197 lg 1). VII
43.Hageja on taotlenud kostjalt põhivõla 5761,40 euro ja viivise 5473,50 euro, kokku 11 234,90 euro väljamõistmist. Hageja nõudest rahuldab ringkonnakohus peale tasaarvestamist põhinõude 2926 eurot ja viivisenõude 1285,57 eurot, kokku 4211,57 eurot. Hageja nõudest kuulub lõppkokkuvõttes rahuldamisele 37% ja rahuldamata jääb 63%.
44.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes 37% ulatuses kostja kanda ning 63% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).
45.Kuivõrd maakohus on otsustanud menetluskulude suuruse kindlaks määrata peale kohtuotsuse jõustumist, määrab maakohus need kindlaks ka apellatsioonimenetluse osas peale käesoleva lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.