Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Hageja palub kostjalt välja mõista 470 €, viivist perioodi 26.01.17-26.06.17 18,20 € ja edaspidi viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile (lk 29, 36) Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. LS § 33 lg 2 ps 8 sätestatu on juhi üldkohustus, mida tuleb tõlgendada koos LS § 17 lg 5 p 6 kuna mõlemad sõidukid liikusid tagurpidi. Hageja ei ole tõendanud, et ainult Nissani juht liikus ning hageja juhitud sõiduk seisis koha peal. Hageja liikumist kinnitab ka ta enda väide hagiavalduse ps 7, mille kohaselt Nissani juht oleks talle otsa sõitnud ka juhul, kui ta olekski seisnud selles kohas. LS § 17 lg 5 p 6 sätestatu kohaldub ühesuguselt nii hagejale kui ka liikluskindlustusjuhtumis osalenud sõiduki Nissan juhile ning on tõendatud, et mõlema juhi liiklusseadusest tulenevad rikkumised tõid kaasa kindlustusjuhtumi. Seetõttu on põhjendatud hüvitise vähendamine poole võrra, arvestades, et kahju tekkis osaliselt hageja kui kahjustatud isikust tulenevatest asjaoludest. LS § 17 lg 5 p 5 reguleerib otse liikuvate sõidukite omavahelisi õigusi ja kohustusi, arvestades, et sama lõike p 6 reguleerib spetsiifiliselt tagurdavate sõidukite tee andmise kohustust. Tagurdamisel tuleb veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Hageja pole tõendanud, milliseid liiklusseaduse sätteid ta on täitnud, et tagada liiklemise ohutus ja õigustatus, arvestades, et ükski hagis nimetatud säte hageja väidete kohaselt teda ei kohusta. Õige pole, et parkimiskohalt tagurpidi liikumist alustaval juhil on igakordne teeandmiskohustus, kuid parklas tagurpidi sõitval sõidukil see puudub. Hageja sõiduki ja sõiduki Nissan kahjustused on sarnased ning nende põhjal ei saa väita, et hageja oleks üles näidanud üles suuremat hoolsust ja ettevaatlikust kui sõiduki Nissan juht. Liiklusavarii ja kahju tekkis kahe suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu; mootorsõiduki valdaja vastutab sõltumata oma süüst liikluskahju eest. Ei ole õige, et vabal teel tagurdamine on õiguspärane ja ohutu ning parkimiskohalt liikuma asumisel selle ohutuses mitteveendumine on õigusvastane. Seega vastutavad mõlemad juhid kahju tekitamise eest ühte moodi ja kostjal oli õigust hüvitist 50% ulatuses vähendada. Mõlemad juhid rikkusid LS § 17 lg 5 p 6 tulenevat kohustust: nii Nissani juht kui ka Passati juht rikkusid nõudeid ja põhjustasid liiklusõnnetuse. Ei ole õige, et sama õnnetus oleks juhtunud kui hageja sõiduk oleks liikunud edaspidi. LS §33 lg 2 p 8 järgi peab iga juht veenduma, et see oleks ohutu. Hagi ei saa rahuldada VÕS § 1041 alusel, kuna hageja ei ole täitnud kostja kohustust. Kostja pole rikastunud. Hagejal pole nõuet kostja vastu. Hagi ei kuulu rahuldamisele ka VÕS § 1043 järgi, sest hageja ei ole tõendanud teo objektiivset koosseisu, millest saaks järeldada, et kostjale on tekkinud kohustus kahju täielikult hüvitada. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  XX.XX.XX toimus Tallinnas XXXX asuvas parklas liiklusavarii, mille käigus sai kahjustada VW Passat CC reg.m XXXX, seda juhtis XXXX,  liiklusavarii toimus VW Passat CC reg.m XXXX ja Nissan Note reg.m XXXX liiklemise tagajärjel,  Nissan Note reg.m XXXX väljus parkimiskohalt ja tagurdas VW Passatile tagumise vasaku nurga pihta,  Nissan Note reg.m XXXX juhi tsiviilvastutus on kindlustatud kostja juures,  VW Passat CC reg.m XXXX omanik oli kahju juhtumi ajal Swedbank Liising AS,

    

hageja on sõiduki VW Passat CC reg.m XXXX rentnik, kostja on hüvitanud 50% ulatuses VW Passat CC reg.m XXXX kahjustustest tekkinud kahju Swedbank Liising AS-le, hageja on hüvitanud 50% ulatuses VW Passat CC reg.m XXXX kahjustustest tekkinud kahju ehk 470 €, mis on osa sõiduki remondikuludest, hageja nõue muutus sissenõutavaks 26.01.17, seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 II lause järgi on perioodi eest 26.01.17-26.07.17 470lt € on 18,20 €.

Kuna nende asjaolude üle vaidlus puudus, ei ole vajalik anda hinnangut poolte poolt esitatud tõenditele (teade liiklusõnnetusest, fotod, kostja otsustus, garantiikiri, lepitusmenetluse algatamise avaldus, lepitusettepanek, otsus, Moller Auto Mustamäe tellimus, maksekviitung). VW Passat CC reg.m XXXX (edaspidi Passat) juhi seletuskirjaga on tõendatud, et tema sõitis tagurpidi parkimiskohtade vahelisel teel (XXXX asuvas parklas), kui talle sõitis Nissan Note reg.m XXXX (edaspidi Nissan) otsa (lk 9 pöördel). Seega on asjas tõendatud, et Passat sõitis ka tagurpidi ning avarii tekkis mõlema sõiduki tagurpidi liikumise tagajärjel. Nii pole õige hageja väide, et Passati juht seisis, kui talle tagurdas otsa Nissan. Seega tuleb käesoleva juhul arvestada, et liiklusavarii ning kahju tekkis kahe sõiduauto kui suurema ohu allikast lähtuva ohu realiseerumise tagajärjel ehk mõlema suurema ohu allika liikumise tagajärjel. Seega vastutavad nende sõidukite juhid VÕS § 1056 lg 1 ja § 1057 lg 1 I lause järgi tekitatud sõidukite kahju eest. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tuleneval asjaolul või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaoldu või oht soodustasid kahju tekkimist. LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist on juht kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Eeltoodu alusel on õige hageja väide, et Nissani juht pidi enne parkimiskohalt sõidu alustamist LS § 33 lg 2 p 8 alusel veenduma, et see on ohutu. Samas ei ole õige hageja väide, et Passat, mis samuti parkimiskohtade vahelisel teel tagurdas, oleks olnud Nissani, mis parkimiskohast välja tagurdas, suhtes eesõigusega sõiduk seetõttu, et Passat asus Nissani suhtes nn paremal käel LS § 17 lg 5 p 5 tähenduses. LS § 17 lg 5 p 5 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Samas sätestab mainitud paragrahvi sama lõike p 6, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile ning LS § 49 lg 1 sätestatab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seega on LS § 49 lg 1 p 1 ja § 17 lg 5 p 6 sätestatud eraldi liiklemise kord, millisel juhul kohtu hinnangul ei ole tagurpidi rööbasteta sõidukitel teineteise suhtes § 17 lg 5 p 5 tulenevat eesõigust. Kohtu hinnangul on see olemuslikult ka arusaadav, sest esiteks toimub sõitmine siiski edaspidises suunas, mitte vastupidi. Lisaks tõstab tagurpidi sõitmine ohu realiseerumise tõenäosust juba ainuüksi juhi vaatevälja piiratuse tõttu, mida küll aitavad peeglid, kuid mis kõik kokku ole võrreldavad juhi vaateväljaga edaspidi sõites. Seda, et tagurpidi sõitmine sõidukiga tõstab ohu realiseerumist, kinnitavad ka seadusest tulenevad tagurpidi sõidul abi kasutamise reeglistik (LKS § 49 lg 1 viimane osa), vastavad piirangud (LS 49 lg 2) ja keelud (LS § 66 p 5, § 67 lg 5 p 1 ). Seega oli mõlemal juhil LS § 49 lg 1 p 1 ja § 17 lg 5 p 6 järgi ühesugune võrdne kohustus tagurpidi sõites, kuid mida nad eirasid. Antud juhul tõstsid ka mõlemad juhid oma sõidukitega, Nissani juht parkimiskohalt tagurdades välja sõites ja Passati juht parkimiskohtade vahelisel teel lihtsalt tagurpidi sõites, oluliselt nendest sõidukitest kui

suurema ohu allikatest realiseeruvat ohtu ühte moodi võrdselt. Seega vastutavad nad ka võrdselt sõidukite kahjustuste tõttu tekkinud kahjude eest. Eeltoodu alusel oli kostjal õigus vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel Passati kahjustustest tekkinud kahju hüvitist lähtuvalt Passati juhi käitumisest 50%. Asjaolu, et Nissani juht tunnistas enda vastutavaks liiklusavarii tekitamises, ei tähenda, et vastutav poleks liiklusavariis osalenud Passati sõiduki juht VÕS § 1056 lg 2, § 1057 lg 1 I lause järgi, ja kelle vastutuse kohus just eelnevalt tuvastas. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kui Passat oleks liikunud edaspidi, siis oleks olukord olnud sarnane, sest siis ei oleks olnud mõlemal juhil vajalik tagurdamisreegleid (vt eespool viidatud normid) järgida. Nimelt ei välistaks hageja toodud kirjeldus juhtide nn võrdset vastutust kahju tekitamise eest tulenevalt riskivastutuse (VÕS § 1056, 1057) regulatsioonist. Lisaks ei tähenda hageja väidetu, et juhtum oleks üldse aset leidnud. Mis puudutab hageja väidet, et kostja vastutus tuleneb hageja ees VÕS § 1043 järgi (eeldades hageja väidete õigust), siis see pole õige. LKindlS § 12 I lause järgi kohustub liikluskindlustuslepinguga üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Seega on kostjal kui kindlustusandjal kohustus hüvitada liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju kahjustatud isikule, kes antud juhul oli Passati omanik ehk Swedbank Liising AS, mitte hageja. Eeltoodu alusel puudub hageja ja kostja vahel deliktiõiguslik koosseis ning kostjal LkindS § 12 tulenev vaidlusalusest juhtumist tekkinud Passati vigastustest tingitud kahjude hüvitamise kohustus hagejale. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja jättis alusetult hüvitamast Passati vigastustest tekkinud nn ülejäänud kahju 470 €, kuid mille kohustus kostjal on ning kuna hageja on ise selles ulatuses kahju hüvitanud ja täitnud kostja kohustuse kahjustatud isiku ees, milleks hagejal puudus tegelikult kohustus, siis on tal nõudeõigus kostja vastu 470 € ulatuses. Märgitu võimaldab esitada kohtu hinnangul hagejal käesolevat nõuet kostja VÕS § 1041 järgi. Kuna kohus tuvastas, et mõlema juhi vastutus oli sõidukitest lähtuva ohu realiseerumise eest võrdne ehk et mõlemad juhid vastutavad võrdselt Passati vigastustest tekkinud kahju eest ja et kostja vähendas õigesti kahju hüvitist 50%, siis ei ole hagejal alust ka nõuda kostjalt 470 € hüvitamist. Kohtu hinganul pole tegemist VÕS 51. peatükis sätestatud käsundita asjaajamisest tekkinud nõudeõigusega kostja vastu, kuna tegemist pole kostja eeldatava tahtega, mida tahtis hageja soodustada. Hageja soodustas kahjustatud isikut AS Swedank Liising, kellele ta hüvitas osa Passati vigastustest tekkinud kahju. Mis puudutab hageja poolt kohtule esitatud lepitusmenetluse algatamise avaldusse, lepitusettepanekusse ja otsusesse, siis on see lepitaja nägemus vaidlusest, kuid pole kohtule siduv. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1, 2 jäävad hageja menetluskulud hageja kanda ja kohus nende suurust seetõttu ei määra. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kostja menetluskulude hüvitamist pole taotlenud ega kulusid esitanud. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad need tema enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.