Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Kaupo Paal, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
21.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9125
Tsiviilasi
Osaühingu Nikomex ja NA hagi korteriühistu Uus Rannuka vastu korteriühistu Uus Rannuka 12.03.2016 üldkoosoleku otsuse punkti nr 4 tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Nikomex ja NA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Osaühing Nikomex (registrikood 10448635, asukoht Niine 11, 10414 Tallinn) Hageja II: NA (isikukood XXXXXXXXXXX. elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Tatjana Kalin Kostja: korteriühistu Uus Rannuka (registrikood 80018623, aadress Rannuka tee 3, Lohusalu küla, Keila vald, 76709 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud 03.10.2017 otsusega jättis Harju Maakohus Osaühingu Nikomex (hageja I) ja NA (hageja II) hagiavalduse korteriühistu Uus Rannuka (kostja) vastu rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Otsus jõustus 03.11.2017.
04.09.2017 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 2028 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutas esindaja kostjale õigusabi kokku 13 tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, Samuti kinnitas kostja kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejad esitasid 18.09.2017 kostja menetluskuludele vastuväited. Hagejad leidsid, et kostja esitatud kulud on teatavas osas põhjendamatud, ei ole vastavuses vajaliku ulatusega ega vasta töö keerukusele ja mahule. Hagejad palusid kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada hagejate põhjendusi ning vähendada kostja esindaja kulusid vähemalt 8 tunni ulatuses. Hagejad olid seisukohal, et kostja põhjendatud õigusabikulud on 5 tundi. Esimese astme kohtu määrus 14.11.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskuludena esindaja tasu 1497,60 eurot. Kohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid 2028 euro ulatuses. Kostja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: tutvumine materjalidega, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendiga nõupidamine – 2,5 tundi; kompromissläbirääkimised kliendi ja hagejate esindajaga – 2 tundi; kostja täiendavate seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine – 2,2 tundi; tutvumine 10.03.2017 kohtunõudega, sellega seotud õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamine kliendiga – 0,4 tundi; 10.03.2017 kohtunõude kohta selgitustaotluse koostamine ja kohtule esitamine, vastuse esitamine – 2,6 tundi; täiendavad nõupidamised kliendiga – 0,7 tundi; kohtule 12.05.2017 päringu saatmine – 0,1 tundi; tutvumine 16.05.2017 kohtunõudega, kliendile algdokumentide esitamise kaaskirja koostamine – 0,2 tundi; taotluse koostamine algdokumentidega tutvumise tähtaja määramiseks, taotluse esitamine kohtule – 0,3 tundi; tutvumine kohtukirjadega, hagejate seisukohtadega, üldkoosoleku materjalidega, Harju Maakohtu 21.08.2017 määrusega, õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamised kliendiga – 1,2 tundi; täiendavate seisukohtade koostamine – 0,8 tundi. Järgnevalt hindas kohus kostja esindaja poolt osutatud õigusteenuse põhjendatust ja vajalikkust. Kostja kulu 2,5 tunni ulatuses tutvumiseks materjalidega, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga nõupidamiseks pidas kohus põhjendatuks. Kostja võttis endale lepingulise esindaja menetluse kestel (tl 88). Kohtu hinnangul on nimetatud teenused vajalikud õigusliku positsiooni kujundamiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks ning samuti ei saa 2,5 tundi pidada ülepaisutatud kuluks. Esmaste toimingute tegemine menetluses võib kohtu hinnangul olla ajakulukam. Kostja väljatoodud kulu
tundi kompromissläbirääkimistele kliendi ja hageja esindajaga on kohtu hinnangul põhjendatud üksnes 0,5 tunni ulatuses arvestades kohtule esitatud hagejate esindaja ja kostja esindaja vahelise kirjavahetusega (tl 93-95). Kostja väljatoodud kulu 2,2 tundi kostja täiendavate seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks pidas kohus põhjendatuks. Kostja on 25.11.2016 esitanud täiendavad seisukohad (tl 89-91). Kohtu hinnangul on menetlusdokumendi koostamiseks märgitud aeg mõistlik ja põhjendatud arvestades esitatud täiendavate seisukohtadega. Kostja kulu 0,4 tundi tutvumiseks 10.03.2017 kohtunõudega, sellega seotud õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamine kliendiga on kohtu hinnangul põhjendatud.
Kliendiga suhtlemist menetluses ei saa pidada ebavajalikuks kuluks ning 0,4 tundi on kohtu hinnangul nimetatud teenusele usutav. Kostja kulu 2,6 tundi 10.03.2017 kohtunõude kohta selgitustaotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning vastuse esitamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kostja esitas 17.03.2017 kohtule vastuse 10.03.2017 kohtunõudele (tl 103-105). Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahuga on kohtu hinnangul dokumendi koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kostja kulu 0,7 tundi täiendavateks nõupidamisteks kliendiga pidas kohus põhjendatuks, leides, et kliendiga suhtlemine ning nõupidamine on õigusliku positsiooni kujundamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja väljatoodud kulu 0,1 tundi kohtule 12.05.2017 päringu saatmiseks. Kostja on teinud kohtule päringu seoses 10.03.2017 kohtukirjaga (tl 107). Kohtu hinnangul on päringu saatmine põhjendatud ajakulu ning 0,1 tundi sellele usutav. Kostja väljatoodud kulu 0,2 tundi tutvumiseks 16.05.2017 kohtunõudega, kliendile algdokumentide esitamise kaaskirja koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus edastas kostja esindajale 16.05.2017 selgituse kohtu nõudele. Kohtu hinnangul on kostjal tekkinud menetluskulu põhjendatud, kuivõrd nõude selgitusega tutvumine on vajalik toiming menetluse edasiseks jätkamiseks. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja kulu 0,3 tunni ulatuses taotluse koostamiseks algdokumentidega tutvumise tähtaja määramiseks ja taotluse esitamiseks kohtule. Kostja esitas 25.05.2017 taotluse tähtaja määramiseks (tl 118). Kohtu hinnangul on dokumendi koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,3 tundi arvestades esitatud taotluse sisuga. Kostja väljatoodud kulu 1,2 tundi - tutvumine kohtukirjadega, hagejate seisukohtadega, üldkoosoleku materjalidega, Harju Maakohtu 21.08.2017 määrusega, õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamised kliendiga - on kohtu hinnangul põhjendatud. Tsiviilasja materjalidega tutvumine ning nõupidamine on vajalik tegevus lõpliku positsiooni kujundamiseks. Samuti on 1,2 tundi nimetatud teenusele kohtu hinnangul mõistlik ja usutav. Kostja väljatoodud kulu Täiendavate seisukohtade koostamine, 0,8 tundi - on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kostja esitas 04.09.2017 täiendavad seisukohad (tl 130-131). Kohtu hinnangul on dokumendi koostamise mõistikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahuga. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 9,6 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 130 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 1248 eurot, millele lisandub käibemaks 249,60 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes ülaltoodule leidis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejatelt tuleb solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1497,60 eurot, s.o esindaja tasu koos käibemaksuga. Määruskaebus 29.11.2017 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad osaliselt tühistada Harju Maakohtu 14.11.2017 määruse ja teha uue määruse, millega vähendada maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja esindaja kulusid vähemalt 4,6 tunni ulatuses. Hagejate hinnangul on maakohus määruse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja jõudnud ebaõigetele järeldustele, mis on toonud kaasa ebaõige määruse. Hagejate arvates kostja esindaja kulud on teatavas osas põhjendamatud ega ole vastavuses vajaliku ulatusega ega vasta töö keerukusele ega mahule. Hagejad ei pea põhjendatud ega vajalikuks tutvumisele materjalidega (hagiavaldus ja kostja vastus), õigusliku positsiooni kujundamisele, nõupidamistele kliendiga 2.5 tundi, kompromissiga seonduvale nõupidamisele kliendiga ja läbirääkimistele hagejate esindajaga 0,5 tundi ega kostja täiendavate seisukohtade
koostamisele kulunud aega kokku 4,2 tundi. Hagejad on seisukohal, et antud ajakulust on põhjendatud ja vajalik vähemalt 1,2 tunni võrra lühem aeg, seega 3 tundi. Samuti ei pea hagejad põhjendatud ega vajalikuks täiendavatele nõupidamistele kliendiga kulunud aega kokku 0,7 tundi, leides, et antud kulud ei ole otseselt seotud menetlustegevusega. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja väljatoodud kulu - tutvumine 16.05.2017 kohtunõudega, kliendile algdokumentide esitamise kaaskirja koostamine - on põhjendatud 0,2 tunni ulatuses. Hagejad märgivad, et kui lepinguline esindaja soovib midagi täpsustada lähtudes kohtu poolt esitatud nõudest, siis ta on kohustatud tegema, aga antud kulud ei ole põhjendatud kindlaksmääramisel. Hagejad ei ole nõus kohtu seisukohaga, et taotluse koostamine algdokumentidega tutvumise tähtaja määramiseks ja taotluse esitamine kohtule on põhjendatud 0,3 tunni ulatuses. Kohus ise määrab tähtaja lähtudes TsMS sätetest ning antud kulud ei ole põhjendatud. Samuti ei ole hagejad nõus kohtu seisukohaga, et tutvumine kohtukirjadega, hagejate seisukohtadega, üldkoosoleku materjalidega, Harju Maakohtu 21.08.2017 määrusega, õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamised kliendiga on põhjendatud 1,2 tunni ulatuses ning täiendavate seisukohtade koostamine 0,5 tunni ulatuses. Hagejad juhivad tähelepanu, et menetluse käigus olid kostja poolt juba esitatud seisukohad ning puudub vajadus antud seisukohtade koos lisadega esitamiseks, kuna antud dokumendid ei ole seotud hagi esemega. Käesolev kohtuvaidlus ei ole olnud sisult niivõrd keeruline, kõrge keerukusastmega ega mahukas, mis põhjustaks ja õigustaks töötundide hulka kokku 9,6 tundi. Hagejate hinnangul on teatud toimingute ajalised kestused ning vastavad kulud liialdatud ega vasta töö keerukusele ega mahule. Hagejate arvates on põhjendatud õigusabikulud 5 tundi. Vastus määruskaebusele Kostja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustavad hagejad maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 5 tundi ületavas osas. Kaebuses on hagejad toonud esile kostja esindaja poolt õigusabi osutamisel tehtud toimingud, millede kulu ei pea hagejad asja keerukusele ega tehtud töö mahule vastavaks. Vastuseks määruskaebuse väidetele peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle
maakohtust erinevalt. Määruskaebuses ei pea hagejad põhjendatud ega vajalikuks täiendavatele nõupidamistele kliendiga kulunud aega kokku 0,7 tundi, leides, et antud kulud ei ole otseselt seotud menetlustegevusega. Ringkonnakohus hagejate eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Lepingulise esindaja suhtlemine ning nõupidamine kliendiga on vajalik õigusliku positsiooni kujundamiseks konkreetses asjas ning seega on tegemist põhjendatud ajakuluga. Põhjendamatu on ka hagejate seisukoht, et kui lepinguline esindaja soovib kohtu nõudest lähtuvalt midagi täpsustada, on ta kohustatud seda tegema, kuid antud kulud ei ole põhjendatud. Puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks kohtu nõudel tehtud toiminguid lugema vajalikeks ning nende ajakulu vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks. Seega ei saa erinevalt kaebuses väidetust pidada kolleegiumi hinnangul põhjendamatuks kostja esindaja kulu 16.05.2017 kohtunõudega tutvumisele ja sellega seotud toimingute tegemisele. Nõustuda ei saa ka määruskaebuses osundatuga, mille kohaselt ei ole kostja 04.09.2017 täiendavad seisukohad (tl 130-131) seotud hagi esemega. Kostja 04.09.2017 esitatud täiendavate seisukohtade sisust nähtub üheselt, et tegemist on käesolevat vaidlust puudutavate kostja seisukohtadega. Ka ei anna kaebuses esiletoodu, et kohus määrab ise menetlustoimingute tegemise tähtaja, alust hinnata erinevalt ajakulu kostja taotluse koostamisele algdokumentidega tutvumiseks tähtaja määramiseks. Arvestades, et kohus määras 16.05.2017 nõudes kostjale tähtaja algdokumentide esitamiseks, on kostja igati põhjendatult taotlenud kohtu nõudel esitatud algdokumentidega tutvumiseks hagejatele tähtaja määramist. Kostja vastavate kulude põhjendatust kinnitab ka see, et kohus pidas hagejatele originaaldokumentidega tutvumiseks tähtaja määramist vajalikuks (tl 120). Eelnevalt kolleegiumi poolt käsitlemata, ent määruskaebuses vaidlustatud kostja esindaja õigusabitoimingute osas ei ole hagejad esitanud põhjendusi, miks vastavad toimingud ja nende ajakulu ei ole maakohtu poolt määratud ulatuses põhjendatud. Üksnes asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohtu seisukohtadega nende toimingute ajakulu hindamisel, ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ega põhjendatuses. Erinevalt kaebuses osundatust ei saa maakohtule menetlusnormide rikkumist ega ebaõigetele järeldustele jõudmist kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ette heita. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et kaebuses esiletoodu ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja menetluskulude rahalise suuruse vähendamiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.