Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.10.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-9125
Tsiviilasi
Osaühingu Xxxx ja Xxxx hagi KÜ Xxxxvastu KÜ Xxxx12.03.2016 üldkoosoleku otsuse punkti nr 4 tühisuse tuvastamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 Osaühing Xxxx (registrikood xxxx, aadress Xxxx) Hageja 2 Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post [email protected]) Kostja Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, aadress xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik (epost [email protected] ) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Korteriühistule
Xxxx22.05.2017
esitatud
järgnevad
originaaldokumendid: 1) Korteriühistu
Xxxx12.03.2013
üldkoosolekul
osalenute
nimekiri
(s.h
volitused); 2) Korteriühistu Xxxx12.03.2016 üldkoosolekul koostatud protokolli mustand. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.06.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on 19.11.1997 kantud Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste registrisse Korteriühistu Xxxx(kostja). Osaühing Xxxx (hageja I) ja Xxxx(hageja II) on korteriühistu liikmed. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistuosakonna väljavõtte ärakirjale on hageja I korteriomandi aadressil Xxxx, omanik. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistuosakonna väljavõtte ärakirjale korteriomand aadressil Xxxx kuulub ühisomanikele - Xxxxja Xxxx. 20.02.2016 said hagejad üldkoosoleku kokkukutsumise teate kätte e-posti teel, et 12.märtsil 2016.а. kell 11.00 toimub KÜ Xxxxüldkoosolek päevakorraga: 1.Elamu renoveerimistööde nimekirja kinnitamine. 2.Renoveerimiseks laenu taotlemise piirsumma, laenu perioodi, remondifondi suuruse, osakapitali suuruse ja muude pangapoolt nõutavate tingimuste kinnitamine. 3.Omafinantseeringu kinnitamine. 4.Majandusaasta aruande kinnitamine. 5.Jooksvad küsimused/sisekorra eeskirjad/. Vastavalt KÜS § 15 lg 2 korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Hagejad ei ole saanud kätte kostja eelmise aasta aruannet ja bilanssi aegsasti enne koosolekut, samuti on hulk teisi kostja liikmeid kes antud dokumenti ei ole kätte saanud vastavalt KÜS ülaltoodud nõuetele. Vaatamata sellele 12.03.2016.а. toimus KÜ Xxxxüldkoosolek.
Hagejad tulid antud üldkoosolekule eesmärgiga selgitada üldkoosolekul viibijatele, et see on kokku kutsutud KÜS sätete rikkumisega, kuna KÜ Xxxxjuhatus ei andnud igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne arutelu tutvumiseks 2015 aasta aruande koos bilansiga (KÜS § 15 lg 2). Seega ei saanud ühistu liikmed eelnevalt tutvuda 2015 aasta aruande ja bilansiga. Hagejad isiklikult ütlesid üldkoosoleku alguses, et antud üldkoosoleku otsus p.4 on tühine. Hagejate vastuväide oli protokollitud ning hagejad allkirjastasid protokolli, mis koostati üldkoosoleku käigus. Vaatamata sellele antud üldkoosolek toimus ning 2015 majandusaasta aruanne on kinnitatud. Hagejad juhivad tähelepanu sellele, et märtsi lõpus 2016.a. hagejad said KÜ Xxxxjuhatuse poolt 12.03.2016.a. üldkoosoleku protokolli ilma hageja I vastuväiteta. Hagejale I jääb arusaamatuks mille alusel hageja I poolt suulises vormis esitatud vastuväide oli protokollitud käsikirjas koostatud protokollis, aga ei olnud kajastatud KÜ Xxxxjuhatuse poolt esitatud trükitud protokollis. Seoses sellega tekib põhjendatud kahtlus, et esitatud trükitud protokoll on kehtiv ja protokolli sisu vastab käsikirjas koostatud protokollile. Vastavalt MTÜS § 241 lg 1 üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hagejad on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on ilmne, et 12.03.2016.a. KÜ Xxxxüldkoosoleku päevakorrapunkti 4 raames vastuvõetud otsus on tühine, sest oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tuginedes eeltoodule palusid hagejad tuvastada KÜ Xxxx12.03.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti 4 all vastu võetud otsuse tühisus. Kostja vastus Kostja leiab oma vastuses, et hagiavaldus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Kostja on edastanud vastavalt KÜS § 15 lõikes 2 sätestatud korrale ja tähtaega järgides kõikidele korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastaaruande ja bilansi projekti enne arutelu tutvumiseks. Igale korteriühistu liikmele on paberkandjal kõnealune dokument kätte toimetatud juhatuse poolt ja võetud korteriomanikelt ka allkiri selle kohta. Paraku ei ole kinnitanud majandusaasta aruande ja bilansi projekti kättesaamist hagejad. Kostja on täitnud üldkoosoleku kokkukutsumisel kõiki seaduses ja korteriühistu põhikirjas ettenähtud tingimusi ja üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole. Hagejate väited on paljasõnalised ja alusetud ning kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hagejate väidetud kokkukutsumise korra rikkumine ning millist MÜTS § 20 sätet rikutud on, et tuvastada hagejate soovil üldkoosoleku otsuse tühisus MTÜS § 241 lõike 1 alusel. Korteriühistu Xxxx12.03.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastuväite on esitanud üksnes hageja II ja sedagi enne päevakorrapunkti arutamist koosoleku alguses. Kuivõrd hageja I ei ole
vastuväidet üldkoosolekul esitanud, seega saab asuda seisukohale, et hagejal I puudub antud juhul alus nõuda kõnealuse otsuse õigustühisuse tuvastamist. Lisaks nähtub üldkoosoleku protokollist, et koosolekul on osalenud hageja II üksinda ja seda vaatamata asjaolust, et kinnistusregistri andmetel ei ole ta korteriomandi ainuomanik ehk korteriühistu liige ainuisikuliselt, kes saaks üksi esindada korteriühistu liiget üldkoosolekul. Teine korteriomandi kaasomanik Xxxx koosolekul ei osalenud, niisamuti ei ole hageja II esitanud teise kaasomaniku esindamiseks volikirja üldkoosolekul osalemiseks. Kuivõrd hageja II osales üldkoosolekul üksinda ja seega ei esindanud kõiki omanikke, ei saa tema üldkoosolekul esitatud vastuväiteid ja koosolekul antud hääli/vastuhääli pidada õiguspärasteks. Viimati nimetatud vastuväitest kostja loobus 17.03.2017 esitatud dokumendis (tlk 104). Kohtu põhjendused
pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole.
nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Tegemist on ühistu liikmetele informatsiooni andmise kohustusega. Kohus on seisukohal, et korteriühistu liikmel peab olema võimalik eelmise aasta majandusaasta aruandega tutvuda vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist, et otsustada, kas hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt või vastu. Samas ei kujuta KÜS §-s 15 lg 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine endast üldkoosolekule kutsumise korra rikkumist (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 32-1-63-05 p 11). KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine võib vaidlusaluses asjas olla aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Hagejad ei ole kohtule esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning seega ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks hinnata, kas kostja on rikkunud märgitud kohustust või mitte. Kohus selgitab muuhulgas täiendavalt, et nimetatud rikkumine ei muudaks vaidlustatud otsust tühiseks. Tegemist ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, vaid seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku otsusega MTÜS § 24 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. Vastuolu seadusega ei muuda otsust automaatselt tühiseks vaid võimaldab selle kehtetuks tunnistamist juhul, kui see rikub oluliselt puudutatud isiku õigusi.
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.