Weldman OÜ hagi Rikona Keevitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Weldman OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 987,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Weldman OÜ (registrikood: 11994541), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kostja (vastustaja): Rikona Keevitus OÜ (registrikood: 12021830), lepinguline esindaja Margus Rebane
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.04.2017 otsus muutmata ja Weldman OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta Weldman OÜ kanda.
3.Mõista välja Weldman OÜ-lt apellatsioonimenetluse kulu 500 eurot Rikona Keevitus OÜ kasuks.
Weldman OÜ-l tuleb tasuda Rikona Keevitus OÜ-le viivist Weldman OÜ poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus 1(8)
menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Weldman OÜ (hageja) esitas 25.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rikona Keevitus OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 31.08.2016 määrusega tehti kostjale makseettepanek, millele kostja esitas 07.09.2016 vastuväite. 16.09.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.02.2014 töövõtulepingu nr 200114-1, mille esemeks oli a) ettevõtte ettevalmistamine sertifitseerimiseks vastavalt EN 1090 EXC2 ja EN ISO 38342 standarditele ja b) keevitustööde koordineerimine vastavalt EN 1090 ja EN ISO 3834 standarditele ja neis viidatud teistele rakenduvatele nõuetele. Hageja lõpetas töövõtulepingu punktis a) nimetatud tööd ja andis kostjale üle elektroonilise seadme, s.o mälupulga, kus peal oli vajalik dokumentatsioon. 19.02.2014 esitas hageja kostjale arve 4200 euro tasumiseks maksetähtajaga 26.02.2014. Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest esitatud arvet tasunud. Pooled pidasid 2014. aasta suve jooksul läbirääkimisi ning otsustasid lepingu lõpetada. Hageja ei pidanud tegema lepingu p-s b nimetatud töid, kuna kostja jättis esimese osa eest maksmata. Hageja edastas poolte kokkuleppel 30.09.2014 lepingu lõpetamise teate. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 4200 eurot ja viivised 787,92 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja teostanud tema poolt väidetud töid. Hageja on edastanud kostjale üksnes poolikud internetist välja trükitud blanketid, kuid kogu sisuline CE sertifitseerimise jaoks vajalik töö on hageja poolt teostamata. Sellele on kostja koheselt pärast hageja poolt arve esitamist hageja tähelepanu juhtinud. Hageja ei ole teostanud töid nõuetekohaselt ning ta ei ole nõuetekohast tööd kostjale üle andnud, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda töö eest tasu. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohtu lahend
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1450 eurot. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes ja viitas VÕS § 636 lg-le 1, § 637 lg-tele 3 ja 4, §-le 638. Töövõtulepingu p 4.2. ja lisa nr 1 alusel tuvastas maakohus, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 10 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest, millele pidi eelnema hageja poolt kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni ettevalmistamine ja selle juurutamine ning nende vastuvõtmine kostja poolt.
2(8)
Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, kas ja millise dokumentatsiooni ta kostjale mälupulgal üle andis, mistõttu ei ole võimalik hinnata hageja väidet, et töövõtulepingu p-s 2.1.1. kokku lepitud tööd valmisid ja anti kostjale üle. Hageja seadusliku esindaja AJ vande all antud seletusest ei nähtu, missuguseid konkreetseid dokumente ja millal hageja ette valmistas ning kostjale üle andis. Poolte kirjavahetus, mis peaks hageja väitel kinnitama 17.02.2014 töövõtulepingu järgi koostatud dokumentide vastuvõtmist kostja poolt (tl 31-33, 115-118), on vastuolus hageja teiste väidetega. Nimelt on hageja pidanud ise loogiliseks, et töö vajas täiendamist, sest iga ettevõtte jaoks tuleb dokumentides viia sisse muudatusi. Vaidlust ei ole, et kostja teatas 17.02.2014 kirjas hagejale, et saadud dokumendid vajavad kohendamist ning kostja ei saa aru, kus milliseid dokumente tuleb kasutada. Hageja ei esitanud tõendeid kostjale koostatud dokumentatsiooni kohta, mistõttu ei ole võimalik järeldada väidetava lepingutingimustele vastava töö üleandmist. Veenev ei ole hageja väide, et üle antud dokumentatsioon, millele on viidatud kostja 17.02.2014 kirjas, oligi töövõtulepingujärgne töö, mille kostja on vastu võtnud. Hageja meeldetuletusele arve tasumiseks, saatis kostja 06.03.2014 veel kord kirja (tl 103-104, 115), et üleantud dokumentatsioon ettevõttele ei sobi ja see peab olema adapteeritud kostja ettevõtte tingimustele, nimelt, kuidas dokumendid peavad olema rakendatud ja mida tuleb tootmises täiendada, et vastata CE sertifitseerimisele. Hageja väide, et kostja 06.03.2014 kirjas sisalduvad etteheited võisid olla suunatud pigem dokumentide juurutamise kohta, ei luba järeldada, et dokumentatsioon iseenesest oli koostatud nõuetekohaselt. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta on kostjale üle andnud töövõtulepingu p-s
2.1.1.kokku lepitud EN 1090 ja EN ISO 3834 standardite seeria nõuetele vastava kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni. Samas vastavalt töövõtulepingu punktile 4.2. peab hageja tõendama üheaegselt mitte ainult töövõtulepingu p. 2.1.1. järgi töö üleandmist, vaid kostjale peab samaaegselt olema üle antud ka töövõtulepingu p. 2.1.2. kohaselt töö, mis seisnes p-s 2.1.1. väljatöötatud dokumentide juurutamises kostja ettevõttes. Sellisel juhul saaks kohus tuvastada, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et tema koostatud dokumentatsioon vastaks EN 1090 ja EN ISO 3834 standardite seeria nõuetele, ettevalmistamaks kostja ettevõtet sertifitseerimiseks. Seetõttu ei ole veenev hageja väide, et dokumentatsioon juurutati hageja poolt kostja ettevõttes. Pooled ei vaidle, et töövõtulepingu järgi koostatud dokumentatsiooni juurutamise eesmärgiks on konkreetsete dokumentide kohandamine ettevõtte jaoks ja ettevõtte tootmiskorralduse viimine vastavusse standardite nõuetega. Pooled on ühel meelel, et juurutamise käigus tutvustatakse standardite nõudeid ja dokumente ning nõustatakse ja koolitatakse ettevõttes inimesi vastavaid dokumente kasutama ning ettevõtte tegevust vastavalt standarditele korraldama. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on dokumentatsiooni üleandmisel 17.02.2014 kostja esindajale selgitanud dokumentatsiooni struktuuri ja koostisosi. Kohus analüüsis poolte kirjavahetust ja poolte seaduslike esindajate vande all antud seletusi ja leidis, et hageja väited spetsialistide käikudest kostja juurde ja dokumentide juurutamist kostja ettevõttes on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, missuguseid konkreetseid soovitusi ta on andnud kostjale, mistõttu kohtul puudub võimalus hinnata, kas soovitusi saab pidada dokumentide juurutamiseks kostja
3(8)
ettevõttes töövõtulepingu mõistes. Ettevõtte töö- ja tootmiskorralduse vastavusse viimine oleks käesoleval juhul olnud kostja enda otsustada ja ellu viia, sest töövõtulepingu punktis 2.1.2. on pooled kokku leppinud, et hageja kohustuseks on kostja ettevõtte töö- ja tootmiskorralduse viimine vastavusse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni nõuetega. Hageja ei tõendanud, et ta on juurutanud kostja ettevõttes kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni, mis on väljatöötatud vastavalt EN 1090 ja EN ISO 3834 standardite seeria nõuetele. Hageja poolt koostatud dokumente ja nende dokumentide juurutamist saaks lugeda kostjale üleantuks, tuginedes poolte kirjavahetusele 17.02.2014, sest seal teatab kostja selgesõnaliselt, et hageja poolt koostatud dokumente kostja ettevõttes kasutada ei saa. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjale üleandmiseks esitatud töö oli lepingukohane, siis ei ole hageja tõendanud, et kostja keeldus alusetult töid vastu võtmast. Seega ei ole ka tõendatud, et hagejal oleks õigus nõuda töövõtulepingu p 4.2. järgi tasu sh osalist tasu vaid dokumentide väljatöötamise eest töövõtulepingu lisas 1 ettenähtud 3500 eurot ilma käibemaksuta. Ei ole mõistlik arvata, et kui hageja oleks jätnud osa tööst s.o. juurutamise tegemata, võiks töövõtja tasu muutuda sissenõutavaks osaliselt. Seega on hageja etteheited kostjale, et kostja oleks pidanud üle vaatama osaliselt üleandmisele kuuluva töö ja teatama hagejale lepingutingimustele mittevastavusest, alusetud. Vastupidisel juhul võiks arvata, et kostja oleks nõustunud nende sisuga. Kuna hageja ei ole tõendanud töö üleandmist, siis ei ole põhjust rääkida ka väidetava töö mittevastavusest lepingutingimustele. Kuna hageja ei ole tõendanud, et hageja tasunõue töövõtulepingu alusel oleks muutunud sissenõutavaks, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks rikkunud oma kohustust tasuda hagejale töövõtulepingu järgi tasu või selle tasumisega viivitanud. Ülejäänud poolte väited ja tõendid jättis kohus nende asjakohatuse tõttu hindamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid lepingus kokkulepitud töö üleandmise kohta kostjale, töö ülevaatamiseks võimaluse andmise kohta, kostja tagasiside puudumise kohta kuni 06.03.2014. Kostja seadusliku esindaja OA 06.03.2014 saadetud kirjas ei sisaldunud viiteid, millistele EN 1090 ja/või EN ISO 3834 nõuetele kostjale üleantud asi ei vastanud, ei olnud ka mittevastavus(t)e täpset kirjeldust. Kostja seadusliku esindaja OA vande all antud ütlused viitavad sellele, et kostja ei informeerinud hagejat mittevastavustest kokkulepitud omadustele vastavalt VÕS § 644 lg-tele 1 ja 2. 06.03.2014 kirjas ei ole väidetud, et dokumendid ei vasta standarditele ehk kokkulepitud omadustele. Kirja sisu ei tähenda asja mittevastavust VÕS § 641 lg 2 tähenduses ning hagejal puudus alus võimaliku mittevastavuse identifitseerimiseks ja selle kõrvaldamiseks. Tekib küsimus, millisele standardile üleantud asi ei vastanud, millises ulatuses jne. Kostja oli kohustatud oma sõnade tõendamiseks esitama e-kirja, kus ta teavitab ning selgitab, millised puudused on ning millisele standardile millised punktid ei vasta. Sellist kirja esitatud ei ole. Kostja esindaja OA vande all antud ütlused ei võimalda ka järeldada, et kostja ettevõtte insener SB oleks informeerinud hagejat mittevastavustest. Hageja ei ole saanud SB-lt kirju
4(8)
dokumentide mittevastavuse kohta. Kostja ei vastanud hageja saadetud 31.03.2014 ja 15.04.2014 meeldetuletustele maksmata arve nr 022 kohta. Dokumentatsiooni üleandmise fakti kinnitab poolte kirjavahetus ja vande all antud seletused. Kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et on saanud dokumendid kätte. 17.02.2014 on toimunud asja üleandmine (mitte vastuvõtmine) kostjale. Antud väide ei ole vastuolus kohtuotsuses viidatud hageja teise väitega. Hageja seisukohta tuleb mõista järgmises kontekstis: dokumentide valmimise protsessi ajal vajaduse korral viiakse sisse muudatused, arvestades konkreetse ettevõtte iseärasusi; peale dokumentide üleandmist ülevaatamiseks tellijale muudatused viiakse sisse mittevastavuste avastamise ja sellest teatamise korral. Hageja ei saanud 17.02.2014 mingeid teateid ega kirju. Kostja ei ole käesoleva ajani esitanud mingeid teateid või pretensioone, et dokumentatsioon ei vasta lepingutingimustele. Kostja 06.03.2014 saadetud kirjas oli üldsõnaline, selgesti määramata pretensioon ilma viideteta lepingu või standardite punktidele, millele hageja vastas samal päeval ja palus kostjat valmistada ette konkreetsed küsimused. Kostja konkreetseid küsimusi ei esitanud. Lauses “antud dokumentatsioon ei sobi tööks meie firmas. Seda on vaja adapteerida Tatpar Keevitus OÜ töötingimustele” käib jutt dokumentatsiooni mittesobivusest ettevõtte tingimustele (mitte kokkulepitud EN 1090 ja EN 3834 nõuetele). Järgmine lause kostja kirjast „samuti tahaks aru saada millised paberid ja kus peavad olema kasutatud“ ei määratle selgelt kostja pretensioone ja/või asja mittevastavust, puudub info, mis paberitest on jutt. Samast kirjast lauset “Samuti puudub ettekirjutus kuhu ja mida meil peab olema meie tootmisesse lisatud et vastata CE” ei saa lugeda mittevastavuse teatena, sest “vastavus CE” ei ole töövõtulepinguga nõutud. Hageja vastutus dokumentatsiooni juurutamisel on anda selgitused tootmiskorralduse kokkulepitud nõuetega vastavusse viimiseks, kuid kuna need tegevused on seotud ettevõtte personali vastutuste ja kohustuste ümberkorraldamisega ja finantskuludega (nt katsete korraldamine, seadmete ja vahendite ostmine, mõõtevahendite kalibreerimine jt), mille tegemiseks hagejal puuduvad volitused, siis otsustamine ja elluviimine on kostja ülesanded. Kostja on saanud kätte lepingus nimetatud dokumendid ega ole teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Seega ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on töövõtulepingus kokkulepitud töö üle andnud ja kostja töö vastu võtnud. Mingeid protseduurireegleid töö üleandmiseks või vastuvõtmiseks, näiteks vastava akti allkirjastamist, pooled lepingus kokku leppinud ei ole.
8.Töövõtja töövõtulepingust tulenev põhikohustus on kokkulepitud töö tegemine ehk lepingu eesmärgiks oleva tulemuse saavutamine (VÕS § 635 lg 1). VÕS § 638 kohaselt on töö valmimisega seotud töö vastuvõtmise kohustuse tekkimine tellijal, kui on kokku lepitud või kui
5(8)
see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö valmimisega (VÕS § 637) ja töö vastuvõtmisega seondub töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Kui tellija keeldub põhjendamatult tööd vastuvõtmast, loetakse töö siiski vastuvõetuks ning sellega kaasnevad samad tagajärjed, mis töö vastuvõtmisega (VÕS § 638). Töö vastuvõtmisega läheb tellijale üle tõendamiskoormis, et puudused töös, millest ta vastuvõtmisel ei teatanud, esinesid tööl juba vastuvõtmise hetkel. Töö valmimisel ja sellele järgneval vastuvõtmisel on keskne tähendus töövõtulepingust tulenevate töövõtja kohustuste täidetuks lugemisel ning tellija tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise suhtes.
9.Töö vastuvõtmine on käsitatav õigustoiminguna, mis eeldab tellija vastavat tahteavaldust. Eristatakse tehingulist vastuvõtmist tellijapoolse otsese või kaudse tahteavaldusega ja sellega võrdsustatud tuletatud vastuvõtmist ehk töö vastuvõetuks lugemist (VÕS § 638).
10.Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja sellega kaasnevaid ebaõigeid järeldusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuses kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud (TsMS § 232 lg 1) ja oma järeldusi asjakohaselt põhjendanud. Vaidluse asjaoludest tulenevalt pidas hageja oma tööd vastavas osas valminuks 17.02.2014 ja andis selle kostjale mälupulgal üle. Hageja ei eita, et kostjale pidi jääma võimalus tööga tutvuda ja vajalik võis olla dokumentide kohandamine vastavalt kostja vajadustele. Kuna hageja tugines asjaolule, et tegemist oli valminud ja nõuetekohase tööga, mille kostja otsese tahteavaldusega vastu võttis, pidi hageja vastavaid väiteid tõendama.
11.Vastuvõtmine sisaldab töö resultaadi füüsilist enda valdusesse võtmist ning tellija poolt töö heakskiitmist. Pooled ei vaidle, et kostja sai mälupulga oma valdusesse, kuid tõendamist ei leidnud sellel olevate tööde heakskiitmine otsese tahteavaldusega. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud ka kostja ettevõttes EN 1090 ja EN ISO standardite seeria nõuetele väljatöötatud kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni juurutamine. Seega saab lähtuda eeldusest, et hageja poolt komplekteeritud või koostatud dokumentide pakett anti kostjale üle ja nimetatut kinnitab poolte 06.03.2014 kirjavahetus (tl 31-32, tõlge 33-34). Põhjendamatu on aga apellatsioonkaebuse seisukoht, et nimetatud kirjavahetusega ning kostja seadusliku esindaja OA vande all antud seletusega saab lugeda tõendatuks, et üleantu vastas töövõtulepingu p-des 2.1.1. ja 2.1.2. kokkulepitule ja kostja kiitis selle heaks. Nimetatu ei tulene eeltoodud tõenditest. Maakohus leidis põhjendatult, et kirjavahetus ei kajasta tööde vastuvõtmist kostja poolt. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused olid vastuolus kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega, mistõttu hindas maakohus poolte seaduslike esindajate vande all antud seletusi nende koosmõjus teiste tõenditega ja leidis põhjendatult, et hageja ei tõendanud nõuetekohase töö üleandmist ega otsese tahteavaldusega vastuvõtmist kostja poolt.
12.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas tellija võttis töö vastu kaudse tahteavaldusega. Selliseks kaudseks tahteavalduseks saab pidada tellija käitumist, millest töövõtja võib hea usu põhimõttele ja tavadele tuginedes järeldada, et tellija peab tehtud tööd lepingu nõuetele vastavaks. Ringkonnakohtu hinnangul võib tööde vastuvõtmisele kui tellija kaudsele tahteavaldusele viidata vaidlusaluse dokumentatsiooni kasutusse võtmine tellija poolt ja selle eesmärgipärane kasutamine. Töö tehinguga vastuvõtmiseks tellija poolt dokumentatsiooni kasutama asutamise kaudu on oluline, et selles tegevuses sisalduks töö vastuvõtja tahe. Hageja on väitnud, et kostja on saanud tema poolt soovitud sertifikaadid, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kasutanud selleks konkreetseid kostja poolt antud dokumente või eeltööd. Kostja on nimetatut eitanud ning selgitanud, et tellis vajalikud tööd kolmandatelt isikutelt. Samuti puuduvad muud asjaolud, mis viitaksid tööde vastuvõtmisele. Asjaolu, et kostja enne hageja
6(8)
poolt arve esitamist pretensioone ei esitanud, ei saa käsitleda kaudse tahteavaldusena tööde vastuvõtmiseks. Seega pole hageja tõendanud, et tööd oleks vastu võetud kaudse tahteavaldusega.
13.Teatud juhtudel on võimalik lugeda ka tööd vastuvõetuks seaduse alusel. Tööde vastuvõtmisel on oluline tellija sellekohane tahe, mis võib väljenduda otsese tahteavaldusena või tuleneda ka tellija käitumise asjaoludest. Selle hindamiseks, kas tellijal on tekkinud kohustus vastavat tööde vastuvõtmise tahet väljendada või mitte, tuleb hinnata tööde faktilist ehk sisulist valmidust. Kui töö on valminud määral, mis toob kaasa tellijal kohustuse tekkimise töö vastu võtta ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja esitatud soovile ei täida, loetakse töö seaduse kohaselt vastuvõetuks (VÕS § 638 II lause). Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö valmimist nõutaval määral (töö vastavust), töövõtja poolt tellijale mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ning tellijale töö ülevaatamise võimaldamist. Töö vastuvõetuks lugemiseks piisab töö valmimisest, sellest tellijale teatamisest, töö ülevaatamise võimaldamisest ning vastuvõtmiseks vajaliku tähtaja möödumisest. Töö vastuvõetuks lugemine ei eelda tellija vastava tahte olemasolu ega selle avaldamist.
14.Töö vastuvõtmise kohustuse tekkimise hindamisel tuleb tuvastada töö tegelik valmidus. Töö peab vastama lepingutingimustele. Seega tuli maakohtul töö valmidust sisuliselt hinnata, et tuvastada, kas töö saab lugeda vastuvõetuks. Maakohus on 23.11.2016 kohtuistungi protokolli (tl 93-96) kohaselt selgitanud hagejale tõendamiskoormist ning asjaolu, et oluline on hagejal välja tuua, mis tööd poolte vahel käesolevas asjas kokku lepiti ja üle anti. Kohus selgitas hagejale, et ta peab tõendama, mida ta tegi ja üle andis. Hageja ei esitanud dokumente, mis ta oli kostjale üle andnud ega väitnud ka, et nende esitamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Hageja ei selgitanud, milliseid ettepanekuid tegi ta dokumentide juurutamisel. Seega ei saanud kohus hinnata asjaolu, kas töö tegelikult valmis. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et hageja ei tõendanud oma väiteid.
15.Seni, kuni hageja ei tõendanud tööde tegelikku valmimist, ei pidanud kostja tõendama ka asjaolu, et tööl esinesid olulised puudused, mille tõttu ei olnud võimalik töid vastu võtta. Seetõttu on põhjendamatud apellatsioonkaebuse väited, et kostja seadusliku esindaja OA 06.03.2014 saadetud kirjas ei sisaldunud viiteid, millistele EN 1090 ja/või EN ISO 3834 nõuetele kostja üleantud asi ei vastanud. Kostja ei pidanud tõendama seda, et ta on hagejat mittevastavusest informeerinud, mittevastavust täpselt kirjeldanud ja sellest hagejat mõistliku aja jooksul, arvates tööde üleandmisest informeerinud. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust küsimus, kas hageja on saanud kirju kostja esindajalt SB-lt või vastuväiteid dokumentide mittevastavuse kohta ja asjaolu, et kostja ei vastanud meeldetuletustele hageja arve tasumise kohta. Küsimus, millisele standardile üleantu ei vastanud, millises ulatuses jne, ei ole eeltoodust tulenevalt samuti relevantne ja apellatsioonkaebuse vastupidised seisukohad on põhjendamatud. Maakohus on ilmselgelt eksinud e-kirja kuupäevas, sedastades, et 17.02.2014 kirjas teatas kostja hagejale, et saadud dokumendid vajavad kohendamist ning kostja ei saa aru, kus ja milliseid dokumente tuleb kasutada. Nimetatud e-kirja on kostja saatnud hagejale 06.03.2014. Maakohtu eksimus kuupäevas ei oma aga sisulist tähendust vaidluse lõpptulemusele, sest nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei pidanud kostja puudusi töös või nendest teatamist tõendama seni, kuna hageja ei olnud tõendanud tööde valmimist ja kostja poolt vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist. Samal põhjusel ei oma tähendust apellandi 06.03.2014 kirjale apellatsioonkaebuses antud interpretatsioon, et kirjas käib jutt dokumentatsiooni mittesobivusest ettevõtte tingimustele ja mitte sobimatusest üldisemalt. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, et viimati mainitud kirjas kajastatakse „vastavust CE-le“, mis ei olnud töövõtulepingu esemeks.
7(8)
16.Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väidet, et juurutamisel on hageja kohustus anda selgitusi tootmiskorralduse kokkulepitud nõuetega vastavusse viimiseks, kuid nende ettepanekute rakendamine ja elluviimine on kostja ülesanded. Maakohus on piisavas ulatuses ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole võimalik järeldada, et hageja on dokumentatsiooni juurutanud.
17.Kuna hageja ei tõendanud töö vastuvõtmist või seaduse alusel vastuvõetuks lugemist kostja poolt, ei ole võimalik väita, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja on selle tasu maksmata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Eeltoodu alusel jättis maakohus põhjendatult rahuldamata nii hageja põhi- kui kõrvalnõude (viivisenõude) ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
19.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb vastustajalt lepingulise esindaja kulude katteks 500 euro (ei sisalda käibemaksu) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on Harju Maakohtu otsusega tutvumine 0,5 tunni ulatuses, apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendiga arutelu 0,5 tunni ulatuses ja sellele vastuse koostamine nelja tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Vastustaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
20.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu, peab ringkonnakohus vastavatele toimingutele kulunud ajakulu viie tunni ulatuses põhjendatuks. Tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt apellatsioonimenetluse kuluna väljamõistmisele 500 eurot kostja kasuks. Vastustaja taotluse alusel märgib ringkonnakohus kohtuotsuses, et apellandil tuleb tasuda vastustajale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurus kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.