Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

2-17-6714 Hageja kohtusse kostja vastu hagi 5000 euro varalise kahju ja mittevaralise kahju nõudes kohtu äranägemisel ja viivist VÕS § 113 lg 1 ja alusel alates hagi esitamisest 26.04.2017 seoses saadud vigastusega Noorus SPA-s 1. jaanuaril 2015. a.

Hagi faktilised asjaolud Hageja külastas Noorus SPA 01.01.2015 (lisa 2). Ujula kasutamisel tekkis kahjujuhtum, mille tagajärjel sai hageja kehavigastuse. Hageja oli ujulas ja tahtis pääseda väljas asuvasse ujula ossa. Kui hageja kerkis pinnale, siis osutus, et väljas asuva ujula osa on kaetud kaanega. Hageja lõi peaga kaane vastu ja murdis ninaluu. Seejuures väljas asuva ujula osa ei pidanud veel olema suletud. Ujulas ei olnud infot selle kohta, et väljas asuva ujula osa on suletud või seda ei saa kasutada. OÜ Noorus töötajad sulgesid väljas asuva ujula kaane enne tervisekeskuse sulgemist ja ette teatamata. Noorus SPA töötaja A aitas hagejale kohapeal verejooksu peatada. Samal päeval pöördus hageja haiglasse, kus talle oli osutatud esmaabi (lisa 3). Ajavahemikus 02.01.2015 – 09.01.2015 viibis hageja ametlikult töövõimetuslehel (lisa 4). Hagejal on parema silma glaukoom ja talle on vastunäidustatud pea põrutused ja löögid pea vastu (lisad 6 ja 7). Pärast kahjujuhtumit tõusis hagejal silmarõhk. Nina trauma tagajärjel võib hageja kaotada nägemise. 05.03.2015 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude (lisa 8). Oma nõudes hageja palus hüvitada talle õigusvastaselt tekitatud kahju 10 000 eurot. 13.04.2015 sai hageja kostjalt vastuse kahju hüvitamise nõudele (lisa 9). Vastuses leidis kostja, et kahjusumma 10 000 eurot ei ole mõistlikult ja objektiivselt hinnatud. 25.08.2015 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (lisa 10), milles põhjendas hagejale tekitatud kahju suurust ja palus seda hüvitada. Pärast hageja 25.08.2017 kirja kättesaamist helistas kostja esindaja otse hagejale ning pakkus kohtumist, et arutada kahju hüvitamise tingimusi. Kohtumisel olid arutatud erinevad kahju hüvitamise variandid. Kostja esindaja lubas edastada hageja ettepanekud kostja juhtkonnale ja anda hagejale vastuse. Pärast seda hageja isiklikult pika aja jooksul suhtles kostja esindajaga ja proovis saada kahju hüvitamist, kuid tulemuseta. Kostja esindaja lükkas alati edasi põhinõude lahendamise, leides tühje ettekäändeid. Hageja proovis lahendada vaidlust kohtuväliselt ja esitas kostjale tekitatud kahju hüvitamise nõude korduvalt, kuid tulemuseta. Kahjujuhtumi tagajärjel sai hageja nii varalise (s.o kulud ravimisele, saamatu jäänud töötasu jne.) kui mittevaralise kahju (s.o kehavigastamine ja tervisekahjustamine). Hageja on seisukohal, et kostja peab hüvitama hagejale varalist kahju 5 000,00 eurot ja mittevaralist kahju. Hageja on arvamusel, et mõistlik ja õiglane mittevaralise kahju suurus on vähemalt 5 000,00 eurot. Hagi põhjendused

2-17-6714 Kostja töötajad sulgesid väljas asuva ujula kaane ennetähtaegselt (s.o selle töötamise ajal) ja etteteatamata. Kostja töötajate tegevuse tagajärjel murdis hageja ninaluu ning selle tulemusena oli hagejal pika perioodi jooksul raskendatud nina kaudu hingamine. Kahjujuhtumi tagajärjel sai hageja nii varalise (s.o kulud ravimisele, saamatu jäänud töötasu jne.) kui mittevaralise kahju (s.o kehavigastamine ja tervisekahjustamine). Riigikohtu tsiviilkolleegium on üldist käibekohustust sisustanud kohustusena tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nimelt peab kahju hüvitamine toimuma VÕS § 127 lg 1 järgi täies ulatuses, st hageja tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks kehavigastuse kätte saanud. Hagejal on nõue kostja vastu kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellise nõude esitamise õigus annab hagejale VÕS § 130 lg 1. VÕS § 130 lg-st 1 tuleneb, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kahju suurus Varaline kahju. Hagejal olid murtud ninaluud, millega hagejale oli tekitatud kehavigastus ja tervisekahjustus. Hageja varalise kahju olulisus sõltub ennekõike ravikulude suurusest. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks tuleb võimalusel kõrvaldada nina traumast saadud tagajärjed, s.t hagejal tuleb teha nina plastiline operatsioon. Hageja on uurinud Eestis erinevates töötavates asutustes nina parandamisega seotud hindu. Nina plastilise operatsiooni keskmine hind on 2 500-3 500 eurot, s.o keskmiselt 3 000 eurot (lisa 11). Seejuures tuleb arvestada, et see on üksnes operatsiooni hind. Täiendavalt tuleb arvestada ka muude kuludega, s.o ravimite kulud, visiiditasud, sõidukulud, taastamisravimisega seotud kulud jne. Antud kuulude suurus on vähemalt 1000 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et hageja varalise kahju hulka kuulub ka tema poolt juba kantud kulud nina ravimisele, õigusabile ja ka saamata jäänud töötasu. Hageja ei tööta töölepingu alusel. Tal on oma (ehitusfirma OÜ Reacilvia ning seetõttu ei oma olulist tähendust see asjaolu, kui kaua viibis hageja ametlikult töövõimetuslehel. Pärast trauma saamist puudus hagejal pika aja vältel (pikemal perioodil kui kuni 09.01.2015) võimalus ehitustööde ja oma ehitusfirmaga tegeleda. Selle tulemusel oli kaotatud mitu olulist tööd. Trauma saamise tulemusel olid pikendatud tehtavate ehitustööde lõpptähtajad. Tööde tegemise hilinemine tõi hagejale ka teatud kulud (nt. leppetrahvid, viivised). Hageja hinna järgi on need kulud vähemalt 1 000

2-17-6714 eurot. Eeltoodu alusel on hageja seisukoht, et temale tekitatud varalise kahju suurus on vähemalt 5 000 eurot. Mittevaraline kahju Õnnetusjuhtum tekitas hagejale väga tõsise kehavigastuse ja tervisekahjustuse, mille taastumine oli valulik ning vähendas oluliselt hageja elukvaliteeti. Hagejal olid murtud nina luud. Igale mõistlikule inimesele on selge, et see trauma on tõsine kehavigastus, mis on kindlasti seotud füüsilise valu ja erinevate ilmsete ebamugavustega (s.o ravimine, ravimisega seotud valud, ravimisele kulutatud aeg, rahalised kulud ravimisele, kannatanu rikutud välimus jne.). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esine-misega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13). Kahjujuhtum toimus 01.01.2015, s.o pidupäeval. Selle juhtumiga oli nii hagejal kui ka tema sugulastel ja sõpradel rikutud see päev ja võimalikud tulevikud plaanid edasise ajaveetmisele. 01.01.2015 oli hageja haiglas kuni 24:00 ning järgmise päeva (s.o 02.01.2015) hommikul oli juba eriarsti vastuvõtul (lisa 3). Kahjujuhtumi tõttu olid hagejal rikutud tööplaanid ja võimalus osaleda tööprotsessis pika aja jooksul. Hagejal on parema silma glaukoom ja talle on vastunäidustatud pea põrutused ja löögid pea vastu. Pärast kahjujuhtumit tõusis hagejal silmarõhk. Selle tulemusel hagejal tekkis potentsiaalne oht nägemise kaotamiseks. Sellepärast nina trauma saamine tekitas hagejale tõsise ärevuse, mis oli seotud oma tervise võimaliku halvenemise hirmuga. Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju suurus ei saa käesoleval juhul olla väiksem kui 5 000 eurot. TsMS § 366 alusel võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Lähtudes eeltoodust taotleb hageja välja mõista kostjalt enda kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Kostja leiab, et hagi on täies ulatuses alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Üldised põhjendused Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostjal on tekkinud kohustus hüvitada kostjale varaline ja või

2-17-6714 mittevaraline kahju. Nagu ka hageja oma hagis viitab, sätestab VÕS § 115 lg 1, et juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja põhjendab alljärgnevalt, et vaatamata asjaolule, et hagejal tekkis kostja ruumides kehavigastus, ei vastuta kostja hagejale tekkinud võimaliku varalise ja mittevaralise kahju eest. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, 15.12.2016 tehtud lahendi, milles viidatud kohtuasjas oli kostjaks samuti Noorus OÜ, kellelt klient nõudis põrandal libastumise tõttu tekkinud tervisekahjustusega seotud kahju hüvitamist. Eelviidatud lahendi p-s 10 leidis Riigikohus, et praeguse olukorraga sarnases olukorras, kus hageja tasus kostjale võimaluse eest kasutada kostja veekeskust, et sellist teenust osutatakse üldjuhul käsunduslepingu alusel VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Riigikohus leidis eelviidatud lahendis, et kannatanu saab nõuda nõuetele mittevastava teenusega (eeldusel, et see on tuvastatud) tekitatud kahju hüvitamist eelkõige lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel. Siinsel juhul ongi hageja esitanud oma varalise kahju hüvitamise nõuded lepingulise kahju hüvitamist reguleerivate VÕS sätete alusel. Seega esitab kostja ka oma vastuväited eelkõige lepingulise kahju hüvitamise sätete alusel. Ülalviidatud Riigikohtu lahendi p-s 12 leidis Riigikohus, et kui käsundisaaja (siin: kostja) rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3), ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15; 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27). Käsunduslepingut reguleeriva VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja (siin: kostja) käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnusta5

2-17-6714 tud kutseoskuste tasemel. Kostja selgitab ja põhjendab alljärgnevalt, et ta on täitnud oma käsunduslepingust tulenevad kohustusi hageja ees käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning oma majandustegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Hagejal kostja ruumides kehavigastuse tekkimisega seotud asjaolud Hagi vastusele lisatud kostja juures spaa-instruktorina töötava A K seletuskirjast nähtuvad peamised asjaolud, mille tõttu tekkis hagejal hagis kirjeldatud tervisekahjustus. A K täitis tervisekahjustuse kaasatoonud sündmuste ajal kostja veekeskuse ruumides oma tööülesandeid, mille hulka kuulus enne oma vahetuse lõppu veekeskuses ringkäigu tegemine ning tagada olukord, et kl 22:00 saaks kõik veekeskuse sissepääsud lukustada. Ringkäigu eesmärk oli tagada, et veekeskuse sulgemise ajaks oleksid kõik kliendid lahkunud ning vabastanud kõik veekeskuse saunad, basseinid, duši- ja riietusruumid. Kõnealusel päeval (01.01.2015) kestis A. K vahetus kl 12:00 kuni 22:00 ehk vahetus lõppes veekeskuse sulgemisega kl 22. A K alustas oma ringkäiku kl 21:50. Ringkäigu ajal, kui kätte oli jõudnud juba veekeskeskuse sulgemise aeg, avastas instruktor, et saunas viibib veel üks perekond. A. K jaoks oli olukord ebatavaline ja murettekitav, kuna tavapäraselt on tema viimase ringkäigu alguseks (vahetult enne veekeskuse sulgemist) olnud kõik saunad vabastatud ning viimased kliendid on veel dushi all või juba väljapääsu juures. A. K, märganud saunas kliente, avas sauna ukse ja informeeris neid, et spaa suletakse ning palus klientidel valmistuda lahkumiseks. Selle peale sai A. K ebaviisaka vastuse. Tal paluti uks sulgeda ja kliente enam mitte häirida. Kliendid kinnitasid ühtlasi, et nad on teadlikud keskuse sulgemisest ja lubasid peatselt lahkuda. Kostja märgib, et sauna vabastamise palvele järgnenud sõnavahetust klientidega A. K oma siinsele vastusele lisatud seletuskirjas ei kirjelda, kuid ta andis sellest suuliselt ülevaate oma vahetule juhile spaa- ja veekeskuse juhile O T, kui viimane palus tal selgitada detailselt kõnealuse intsidendiga seotud asjaolusid. Nii A. K kui O. T on valmis andma eelkirjeldatud sündmuste kohta tunnistusi. Saanud kinnituse, et kliendid on lahkumas, jätkas A. K oma ringkäiku ning nägi mõne aja pärast, olles selleks ajaks jõudnud veekeskuse teise otsa, et üks saunas viibinud klientidest (kelleks osutus hageja) liigub kiirsammul välibasseini poole. Oluline on märkida, et kuivõrd veekeskus oli juba suletud ja ühtegi klienti ei oleks enam tohtinud basseinis ega basseinide läheduses viibida, siis oli välibassein selleks ajaks juba kaetud plastkattega (katte eesmärk on kasutusvälisel ajal basseinivee külmumise vältimine ja võõrkehade vette sattumise ärahoidmine). Siin selgitab kostja, et veekeskuse välibasseini pääseb siseruumis asuva basseini kaudu, milleks tuleb läbida siseja välibasseini ühendav vaheala, nn „tunnel“. Seejuures oli kattega kaetud ainult välibassein. Märgates kiiresti basseini poole suunduvat klienti (hagejat), jooksis A. K tema suunas, et klienti kaetud välibasseini eest hoiatada, kuid olles sel hetkel veekeskuse teises otsas, ei jõudnud ta hagejat peatada, ning viimane hüppas basseini. Hageja vigastus tekkis, kui ta läbis sise- ja välibasseini ühendava tunneli ning tõusnud välibasseinis pinnale, lõi oma näo vastu välibasseini katet. A. K, märgates juhtunut, osutas hagejale viivitamatult esmaabi. Sellega täitis kostja oma kohustuse, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele" §-st 5 lg 1, mille kohaselt ujula ja veekeskuse kasutajatele osutatakse vajadusel abi, sealhulgas õnnetusjuhtumite korral esmaabi. Kostjapoolne käsunduslepingust tulenevate kohustuste ning üldise käibe- ja hoolsuskohus6

2-17-6714 tuse täitmine Hageja sai vigastuse ajal, mil keskus oli juba suletud ja ainsana oli saunas hageja oma perega. Oluline on märkida, et kostja veekeskuse sulgemise aeg on klientidele avalikult ja mitmel erineval viisil teatavaks tehtud, sh on vastav teave hästinähtavalt keskuse sisse- ja väljapääsude ustel, Noorus Spa Hotelli veebilehel (https://www.noorusspahotel.com/three-apples-spa/veekeskus/). Lisaks olid veekeskuse lahtioleku ajad (sh sulgemise aeg kl 22:00) näidatud veekeskuse infoletis nähtavalt paigutatud hinnakirja päises ning veekeskuse kasutamise eeskirjades. Vastavalt veekeskuse kasutamise eeskirjadele peab veekeskuse külastaja hiljemalt kella 22:00-ks riietuma, tagastama käepaela, maksma baariteenuse ja lahkuma spaa tsoonist (lisa 2). Seega ei olnud sauna ega basseini kasutamine veekeskuse sulgemise ajal kooskõlas ega lubatud veekeskuse kasutamise eeskirjadega (mida tuleb lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu osaks). Samuti tuletatakse veekeskuse sulgemisaja lähenedes seda klientidele korduvalt meelde veekeskuse sisemise helisüsteemi kaudu. Sisemine helisüsteem (kõlarid) on paigaldatud ja helitugevus seadistatud veekeskuses selliselt, et edastatav teave jõuaks kõikides veekeskuse ruumides (sh saunades) viibivate klientideni ja kliendid saaksid erinevaid teenuseid kasutades sellega arvestada - lahkuda õigeaegselt saunadest, basseinidest ja muudest ruumidest, käia duši all ja riietuda. Seega ajal, mil spaa-instruktor A K alustas oma viimast ringkäiku enne keskuse sul-gemist, oli kõiki veekeskuse kliente veekeskuse sulgemisest juba korduvalt teavitatud. Inspektori tööülesandeks oli üksnes üle kontrollida, et kõik kliendid on keskuse sulgemisega arvestanud, ta-gada ruumide faktiline vabastamine sulgemise ajaks ja anda vajadusel klientidele vastavaid korraldusi. Veekeskuse välibassein, kus hagejal tekkis peale keskuse sulgemist kehavigastus, kaetakse igapäevaselt kattega alles keskuse sulgemisel, pärast seda, kui vastaval päeval viimast ringkäiku tegev keskuse töötaja on veendunud, et kõik kliendid on teadlikud keskuse sulgemisest ja aru saanud vajadusest kõik ruumid (sh saunad ja basseinid) viivitamatult vabastada. Siinsel juhul oli 01.01.2015 viimast ringkäiku tegev A. K saanud viimasena sauna jäänud klientidelt piisava kinnituse, et nad on juba lahkumas ning eeldas seetõttu mõistlikult, et kliendid enam basseini, rääkimata välibasseinist, kasutama ei hakka. A. K paigaldas välibasseinile katte alles peale seda, kui ta oli veendunud (sh uskudes heauskselt hageja ja tema kaaslaste kinnitust peatse lahkumise kohta), et välibasseini kasutavaid ega kasutada soovivaid kliente veekeskuses enam ei ole. Eeltoodust nähtub, et hageja eiras kostja töötaja põhjendatud korraldusi sauna ja veekeskuse ruumide õigeaegseks vabastamiseks, ei arvestanud veekeskuse sulgemisega, ning hüppas veekeskuse sulgemise tõttu kaetud basseini, mis tõi kaasa hagejal kehavigastuse tekkimise. Kahjuks arenesid kostja töötaja jaoks ebatavalised ja ootamatud sündmused, sh kliendi poolt töötaja mõistlikke korralduste eiramine veekeskuse sulgemise ajal, sellise kiirusega, mis ei võimaldanud kostja töötajal asjakohast reageerimist ega kehavigastuse ärahoidmist. Kostja töötaja täitis oma tööülesandeid piisava hoolega ja korrektselt, seega ei saa kindlasti väita, et kostja ei näidanud üles nõuetekohast, käibes vajalikku hoolt hagejale veekeskuse teenuse osutamisel. Eeltoodud asjaolude ja põhjenduste valguses on kostja seisukohal, et ta on täitnud oma käsunduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ega ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud. Seega on täitmata VÕS § 101 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kohustuslik eeldus - selleks, et isikul tekiks kahju hüvitamise kohustus, peab see isik olema oma lepingulisi kohustusi rikkunud. See eeltingimus on antud juhul täitmata. Isegi kui antud juhul oleks kostja käsunduslepingut rikkunud (millega kostja ei nõustu), siis vaatamata sellele, et hagejale kui käsundiandjale tekkis kahju kostja ruumides viibimise ajal, ei oleks see kahju praegusel juhul hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

2-17-6714 lg 2). VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostjal puudus kohustus osutada hagejale kokkulepitud teenust pärast veekeskuse sulgemist ja selgelt edastatud teavet ja meeldetuletust ruumide vabastamiseks. Kostja ei pidanud seega hagejale teenuse osutamisel arvestama, et hageja eirab kostja mõistlikke korraldusi veekeskuse ruumid vabastada, soovides kostja teenuseid kasutada peale keskuse sulgemist (st teenuse osutamiseks mitteettenähtud ajal). Veekeskuse lahtiolekuaegasid, millest kostja oli hagejale erineval viisil korduvalt teada andnud ja millega hageja oli veekeskuse teenuseid kasutama hakates ja nende eest tasudes nõustunud, tuleb lugeda käsunduslepingu oluliseks tingimuseks. Kostjal oli kohustus osutada hagejale kokkulepitud teenuseid üksnes veekeskuse lahtioleku aegadel, arvestades seejuures ajaga, mis kulub tavapäraselt klientidel ruumide vabastamiseks. Teisisõnu – klientidel ei ole lubatud kasutada veekeskuse teenuseid, sh basseini mitte kl 22-ni, vaid keskuse sulgemiseks algavad ettevalmistused juba varem, et kliendid jõuaksid sulgemise ajaks kl 22 veekeskuse ruumidest lahkuda (mis oli ka klientide kohustus vastavalt eespoolviidatud veekeskuse kasutamise eeskirjadele). Kostja jaoks oli üllatuslik ja ootamatu hageja soov kasutada välibasseini peale keskuse sulgemist, ning seda eriti peale hageja enda kinnitust, et ta on veekeskuse sulgemisest teadlik ja lubadusest viivitamatult lahkuda. Seega ei vastuta kostja sellise kahju tekkimise eest, mis tekkis hageja enda järelemõtlematu tegevuse tõttu, ning hageja poolt käsunduslepingu tingimusi rikkudes (kostja teenuste kasutamine teenuste osutamiseks mittekokkulepitud ajal, ning sellest kostjat ette teavitamata). Välibasseini katmine peale veekeskuse sulgemist ja klientidele teenuste osutamise lõpetamist ei saa kindlasti käsitleda kostjapoolne käsunduslepingu tingimuste rikkumisena, mis tooks kaasa kostja kohustuse hüvitada hagejale kui kostja kliendile tekkinud kahju. Kui hageja, olles saanud kostja töötajalt meeldetuletuse keskuse sulgemise kohta, oleks küsinud kostja töötajalt, kas ta jõuab veel enne lahkumist basseini kasutada, oleks kostja töötaja seda kindlasti keelanud, kuivõrd tavapäraselt on viimasena sauna jäänud klientidel aega üksnes lühiaegseks dušikasutamiseks ning riietumiseks. Nagu eespool kirjeldatud asjaoludest nähtub, siis hageja ei teavitanud kostjat oma kavatsusest keskuse sulgemise ajal või peale seda basseini kasutada, rääkimata välibasseini kasutamisest. Isegi, kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud (millega kostja ei nõustu), siis ei peaks kostja ikkagi hagejale tekkinud kahju hüvitama, kuna eeltoodud põhjendustel ei olnud hagejale tekkinud kahju rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), samuti ei toonud kahju tekkimist kaasa kostja tahtlik, kahju tekitamisele suunatud tegevus või raske hooletus. Kuivõrd kostja ei ole hageja suhtes käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis ei ole täidetud ka seadusest (VÕS § 127 lg 4) tulenev kahju hüvitamise kohustuslik eeltingimus, mille kohaselt peab isikul kahju hüvitamise kohustuste tekkimiseks olema temapoolse (lepingu) rikkumise ja kahju vahel olema põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud juhul võimalik kohaldada ka isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamist reguleerivat VÕS §-i 130, kuivõrd viidatud sätte kohaldamise eelduseks on isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu (vastuses toodud põhjendustel ei nõustu kostja sellise kohustuse olemasoluga). Kuivõrd VÕS §-is 130 kirjeldatud kahju hüvitamise kohustust siinsel juhul ei eksisteeri, siis ei

2-17-6714 saa kostjal olla ka kohustust hüvitada kahjustatud isikule kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kostja on ja vastuses eespool toodud põhjendustel ja kirjeldatud asjaolude valguses seisukohal, et ta täitis veekeskuse operaatorina piisava hoolsusega oma üldist käibekohustust. Muuhulgas teavitas kostja hagejat korduvalt veekeskuse sulgemisest (lisaks oli vastav info avaldatud internetis), ning sai klientidelt kinnituse nende viivitamatu lahkumise kohta veekeskusest. Seega tegi kostja kõik mõistlikult vajaliku selleks, et vältida - eeldusel, et kliendid käituvad mõistlikult, häid kombeid järgides ja tavapäraselt (arvestades veekeskuse kasutamise tingimusi, sh lahtiolekuaegu) mis tahes ohu tekkimist veekeskuse klientide elule ja tervisele. Välibasseini katmine toimus seoses veekeskuse sulgemisega ning kostja töötaja põhjendatud veendumusel, et basseini kasutamine klientide poolt on selleks päevaks lõppenud. Kostja ei saanud ette näha, et hageja jookseb peale veekeskuse sulgemist ootamatult basseini ja liigub sealt kiiresti edasi juba suletud välibasseini. Hageja rikkus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid Lisaks eelnevale on hageja oma käitumisega kostja hinnangul rikkunud ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Arvestades vastuses kirjeldatud asjaolusid, ei saa olla kahtlust, et hageja, kes palus veekeskuse sulgemisest meeldetuletaval kostja töötajal (ehk käsunduslepingu alusel teenuse osutamise aja lõppemisest teavitaval töötajal) „end rahule jätta“ ja vaatamata lubadusele saunast ja veekeskusest lahkuda, jooksis selle asemel basseini ja sealt edasi juba kaetud välibasseini, rikkus sellega VÕS § 6 lg-st 1 tulenevat kohustust käituda kostja kui lepingu teise poole suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei saa vastutada kahju eest, mille tõi kaasa hageja eelkirjeldatud pahauskne käitumine. Eeltoodud põhjendustel oleks antud juhul hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu ka selliste seadusesätete, või ka tavast või käsunduslepingust tuleneva kohaldamine, mis võimaldaks nõuda kostjalt hagejale tekkinud kahju hüvitamist. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragahvi lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades vastuses kirjeldatud asjaolusid on ilmne, et hageja eelkirjeldatud käitumine ei olnud kindlasti selline käitumine, mida veekeskuse tavapärased heausksed kliendid ja veekeskuse normaalset tööd korraldavad kostja töötajad loeksid tavaliselt mõistlikuks. Käsunduslepingu alusel veekeskuse teenuse osutamine toimus kostja poolt kindlal kokkulepitud ajavahemikul, arvestades veekeskuse õigeaegseks sulgemiseks vajaliku klientide teavitusega. Kostja ja kostjaga sarnaste veekeskuste tegevuses juurdunud tavade ja praktika kohaselt arvestavad kliendid teenuste kasutamisel heauskselt veekeskuse kasutustingimustega, lahtiolekuaegadega ning enne sulgemist edastatud meeldetuletustega, et jõuda sulgemise ajaks veekeskuse ruumidest lahkuda.

2-17-6714 Kostja vastuväited kahju suuruse arvestusele Juhul, kui kohus nõustub hagejaga, et kostjal on hagis toodud põhjendustel kahju hüvitamise kohustus (millega kostja eeltoodud põhjendustel ei nõustu), siis ei nõustu kostja hagis näidatud kahju suuruse arvestusega. Hagis toodud kahju suuruse arvestus on üldsõnaline ja puudub kahju suuruse kujunemise üksikasjalik arvutus. Samuti ei ole hagis näidatud ega tõendatud vältimatuid kulutusi, mis selgitaksid hagejal tekkinud väidetava kahju suurust ega nende vältimatute kulutuste seost hageja konkreetse tervisekahjustusega. Hagis on üksnes loetletud seaduse sõnastust aluseks võttes erinevad kahju liigid, kuid jäetud selgitamata ja tõendamata nende täpne suurus konkreetsel, hagis nimetatud juhul. Hageja viitab hagis vajadusele teha plastiline operatsioon ning selle protseduuri ligikaudsetele hindadele. Seejuures on hageja jätnud täielikult põhjendamata, miks antud juhul plastiline operatsioon on üldse vältimatult vajalik ja hagejale tema vigastuse iseloomust tulenevalt näidustatud. Lisaks sellele on hagis näitamata, kas ja milline osa hagejal tekkinud kahjust on juba kaetud Haigekassa poolt. Kahjuhüvitise suuruse määramisel kindlustusega arvestamist nõuab ka seadus (vt VÕS § 139 lg 4, § 140 lg 1). Seega ei ole välistatud, sh arvestades hageja varasema pahauskse käitumisega, et hageja soovib kostja arvel - kostjalt saadava täiendava kahjuhüvitise abil - alusetult rikastuda. Kostja vastuväited mittevaralise kahju nõudele VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb /../ isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest /../, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hagi vastuses eespool toodud põhjendustel ei nõustu kostja, et siinsel juhul oleks kostjal tekkinud kahju hüvitamise kohustus, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi hageja suhtes, sh lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega puudub ka alus hagejale hüvitiseks mõistliku rahasumma maksmiseks. Lisaks sellele ei olnud kostja hinnangul käsunduslepingust tulenev kostja kohustus veekeskuse teenuse osutamisel suunatud eelkõige mittevaralise huvi järgimisele (mis on mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise üks eeldus tulenevalt VÕS § 134 lg-st 1). Isegi juhul, kui kostja lepinguline kohustus oleks olnud osaliselt suunatud hageja mittevaralise huvi järgimisele (hagejal kehavigastuse tekkimise vältimine), siis antud juhul tekkis hageja vigastus tema enda tegevuse tulemusena peale teenuse osutamise lõppu ning seda olukorras, kus hageja pidi talle teenuste osutamise lõppemisest teadlik olema ning pärast seda, kui veekeskuse sulgemisest (teenuse osutamise lõpetamisest) oli hagejale korduvalt teada antud. Oluline on ka märkida, et VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

2-17-6714 Seega juhul, kui kostja oleks toime pannud rikkumise ja tal oleks hageja ees kahju hüvitamise kohustus (millega kostja ei nõustu), tuleks muuhulgas arvestada sellega, kuidas kostja kahjustatud isikusse pärast rikkumist suhtus. Nagu ka vastuses eespool märgitud, osutas kostja töötaja A. K, vigastada saanud hagejale viivitamatult esmaabi. Lisaks pakkus kostja hagejale võimalust kompromissi sõlmimiseks (vt ka hagi lisa 17). Oluline on ka märkida, et vahetult peale õnnetust pakkus kostja hagejale ebameeldiva vahejuhtumi tõttu tasuta teenuseid (sh hotelli- ja veekeskuse teenuseid). Hageja ei teinud mõistlikku ja kostjale vastuvõetavat kompromissettepanekut (arvestades kõikide asjaoludega), ning keeldus samuti pakutud tasuta teenustest. Hageja teatas kostja juhtkonnale, et ta soovib üksnes raha (algselt 10 000 eurot, hiljem vähendades nõuet 5000 euroni) ning ähvardas nõude mittetäitmisel kohtusse pöörduda. Lisaks eelnevale - pärast seda, kui hageja oli kostjat teavitanud, et hagejaga seotud ettevõte tegeleb aiakujundusega ning samuti joogatundide andmisega - pakkus kostja hagejale koostöövõimalusi hagejaga seotud äriühinguga. Kostja palus teha hagejal vastava hinnapakkumise võimalike teenuste kohta, mida kostja saaks oma tegevuses kasutada. Läbirääkimised seoses võimaliku koostööga jooksid aga kostjast mitteolenevatel põhjustel ummikusse – hageja loobus algselt jutuks olnud koostööplaanist ja asus kostjalt uuesti üksnes raha nõudma. Kostja tegi hagejale eelnimetatud ettepanekuid kompromissiks, pakkus tasuta teenuseid ja koostööd eesmärgiga lahendada ebameeldiv olukord ja säilitada häid suhteid kliendiga, kuid kostja ei võtnud seejuures siiski omaks kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. Seoses hagis esitatud mittevaralise nõudega soovib kostja täiendavalt märkida, et hageja räägib hagis endale vastu seoses hagejal juba enne vigastust esinenud silmahaigusega - glaukoomiga. Hagi p-s 2.2.2. märgib hageja, põhjendades mittevaralise kahju nõudmist, et pärast kahjujuhtumit (kõnealust õnnetust ja ninaluumurdu kostja veekeskuses) tõusis hagejal silmarõhk. Samuti märgib hageja, et talle on glaukoomi tõttu vastunäidustatud peapõrutused ja löögid pea vastu. Samas on hagile lisatud Ida-Viru Keskhaigla ülemarsti Aime Keisi kiri (hagi lisa 15), milles arst teatab vastusena hageja esindajale, et ninaluumurd sellele haigusele (glaukoomile) otseselt ei mõju, küll aga aheneb selliste haigete vaateväli (mis segab auto juhtimist), kuid glaukoomiga patsientide eluviis on muus osas tavaline. Sellest võib järeldada, et glaukoomi-haigetel ei ole otseselt keelatud tegeleda tegevustega, millega võivad kaasneda peapõrutused. Pea piirkonna löökide ja põrutuste vältimise vajadust ei ole mainitud ka hagis lingina lisatud infomaterjalis. Arst selgitab oma kirjas täiendavalt, et glaukoomiga isikutel ei ole soovitav käia kuumas saunas. Seega käitus hageja sauna minnes vastuolus arsti soovitustega. Mittenõustumine viivisenõudega Kuivõrd kostja ei nõustu kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimisega ning hagis on piisavalt põhjendamata nõutava kahjuhüvitise suuruse arvestus ja kujunemine, siis ei nõustu kostja ka hageja nõudega mõista kostjalt välja seaduses sätestatud viivis (hagi p 2.2.3). 10

Hageja enda osa kahju tekkimisel VÕS § 139 lg 1 sätestab, et juhul kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

2-17-6714 VÕS § 139 lg 3 sätestab, et isiku /../ tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Eeltoodud asjaolude ja põhjenduste valguses on ilmne, et isegi juhul, kui kostjal oleks kahju hüvitamise kohustus (millega kostja ei nõustu), siis tuleks kahju hüvitise määramisel arvestada sellega, et kahju tekkimisel on suur osa hagejal endal, täpsemalt hageja pahausksel ja ebamõistlikul käitumisel kostja suhtes (vt ka eespool asjaolude kirjeldust seoses hageja poolt kostja töötaja korralduste ja veekeskuse lahtiolekuaja eiramisega, basseini kasutamisega veekeskuse sulgemise ajal ning hageja jämedalt ebaviisaka käitumisega kostja töötaja suhtes). Kokkuvõte Vastuses eespool viidatud seadusesätetest ja õigusteoreetilistest seisukohtadest järeldub piisava selgusega, et kostja ei ole hageja suhtes oma lepingulisi kohustusi rikkunud, millega on täitmata kahju hüvitamise kohustuse tekkimise peamine eeltingimus (VÕS § 115 lg1, § 127 lg 3). Isegi kui kostjal oleks hageja ees kahju hüvitamise kohustus, ei nähtu hagist, kui suur on täpselt hagejal tekkinud varaline kahju. Hageja on endal kahju tekkimises suur osa, millega tuleks kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada (juhul, kui kohus leiab, et kostja vastutab hagejal kahju tekkimise eest).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi varakahju osas tuleb hagi jätta rahuldamata ja mittevarakahju osas tuleb hagi rahuldada osaliselt. Juhtunu asjaolude üle on poolte vahel vaidlus selles, kas veekeskus oli õnnetuse juhtumise ajal suletud või mitte ja sellest tulenevalt, kas hagejal pidi olema õnnetusjuhtumi ajal võimalus välibasseini kasutada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on tegemist käsunduslepingust tuleneva suhtega. Kostja ei tunnista hageja nõutud varakahju ega ka mittevarakahju. Kohus leiab, et kostja ei täitnud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et veekeskus, sealhulgas väliujula, oli avatud kella 22-ni. See tähendab, et sama ajani pidid olema külastajatele tagatud ka kõik pakutavad teenused, sealhulgas ka välibassein. Vastasel juhul oleks pidanud olema nähtaval kohal vastavasisuline informatsioon. Kohtuistungil vaatas kohus koos pooltega valvekaamera salvestatud videolõiku toimunust. Salvestusel oleva kellaaja kohaselt toimus õnnetusjuhtum kella 21.50 ajal. Seega kattis kostja välibasseini ajal, mil veekeskus oli avatud ja ka välibassein pidi olema kasutatav. Vaidlust ei ole selles, et kostja töötaja külastas sulgemiseelsel ringkäigul veekeskuse saunas olevat seltskonda, kuhu kuulus ka hageja ja teatas veekeskuse peatsest sulgemisest. Küll aga ei teatanud ta sellest, et katab kohe välibasseini ja hoiatanud saunaseltskonda, et välibasseini sel õhtul enam kasutada ei saa. Samas aga nähtub valvekaamera videolõigult kostja igakülgne abi hagejale pärast õnnetuse juhtumist.

Varaline kahju

2-17-6714 Hageja on põhjendanud varalist kahju kahe asjaoluga – ninaoperatsooni maksumusega ja ärikahjudena. Ninaoperatsiooni vajalikkust põhjendas hageja epikriisiga (tl 13). Ambulatoorse epikriisi (kinnitatud 12.01.20015 12:01) anamneesis on märgitud, et septum nasi min kõrverdunud, ninahingamine vaba. Operatsiooni ravi pole hetkel näidustatud. Sellest tulenevalt ei ole alust hagejal alust nõuda raha operatsiooni tegemiseks. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt taotletav plastilise operatsioon oleks vajalik. Plastilisi operatsioone tegeva äriühingu hinnapakkumine operatsiooni vajalikkust ei tõenda. Ärikahjude osas hageja tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et varakahju nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Mittevaraline kahju Hageja väitis, et õnnetuse tagajärjel ägenes tal kroonilise haigusena põetav glaukoom. Hageja esitas tõendina Ida-Viru Keskhaigla 08.05.2015 vastuse päringule (tl 15), milles hageja põetava glaukoomi osas (tl 15) märgib haigla, et hagejal on kõrgenenud silmasisene rõhk, ta vajab eluaegset ravi, kuid ninaluumurd otseselt sellele haigusele ei mõju. Glaukoomihaigete eluviis on tavaline, küll aga ei ole neil soovitatav käia kuumas saunas. Seega ei ole hageja väide, et õnnetuse tagajärjel tema silmarõhk tõusis, tõendatud. Hageja pole tõendanud, et ta silmarõhk üldse oleks tõusnud, rääkimata rõhu tõusust õnnetuse tagajärjel. Veelgi enam, silmarõhu tõusu võib põhjustada ka ettekirjutust eirav kuumas saunas viibimine. Eeltoodut kokku võttes ja õnnetuse asjaolusid ja õnnetusega seonduvat kogumis arvestades leiab kohus, et mittevaralise kahjuna tuleb kostjalt TsMS § 366 alusel välja mõista 400 eurot. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et õnnetusjuhtum põhjustas hagejale valu, ebamugavusi ja planeerimatuid asjaajamisi ning ajakulu, mida tuleb korvata. Samas arvestab kohus, et kostja tegi küll veekeskuses sulgemiseelse ringkäigu ja teatas hagejale veekeskuse peatsest sulgemisest, kuid kattis välibasseini enne sulgemisaja lõppu. Professionaalse teenusepakkujana oleks kostja pidanud ette nägema, et saunas viibiv seltskond võib enne keskuse sulgemist soovida veel külmas välisbasseinis kümmelda. Kostja ei veendunud enne väliujula sulgemist, et kõik veekeskuse külastajad on basseinide ja saunade alalt lahkunud. Samas suhtus kostja hagejasse hoolivalt, osutas talle pärast õnnetust esmaabi ja pakkus hiljem mitmeid kompromisse mittevaralise kahju korvamiseks ja vaidluse kohtueelseks lahendamiseks. Samuti pakkus hageja kostjale kompromissi ka kohtumenetluse käigus. Hageja kostja pakkumistega ei nõustunud. Hageja ei ole kostja käitumises esile toonud ühtegi asjaolu, mida ta pärast õnnetust jättis tema suhtes tegemata või oleks pidanud teisiti tegema.

Menetluskulud

2-17-6714 Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.