Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja AS INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn, e-post [email protected]) lepinguline esindaja Elar Tamme e-post [email protected]
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
14.11.2017 Hageja XXX Kostja esindaja Elar Tamme
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi AS-i INGES KINDLUSTUS vastu kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.05.03.2016 kella 00.30 paiku toimus Tallinnas Vilmsi 48/50 juures liiklusõnnetus, milles osalesid hageja juhitud sõiduk Volkswagen Passat, registrimärgiga XXX(edaspidi VW) ja sõiduk Suzuki Ignis registrimärgiga XXX (edaspidi Suzuki) (tl 36).
2-16-12453
2.Sõiduki Suzuki Ignis registrimärgiga XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures, sõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud ERGO-s kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel. ERGO hüvitas kostjale 50% Suzuki sõidukile põhjustatud kahjudest (tl 8-9).
3.30.05.2016 tegi kostja otsuse ja keeldus hagejale kahju hüvitamast, kuna hageja tunnistas 05.03.2016 liiklusõnnetuse põhjustajaks end (tl 42-43).
4.Hageja esitas Eesti Liikluskindlustuse Fondile (edaspidi ELKF) avalduse kostja otsuse tühistamiseks. 29.07.2016 lõpetas ELKF lepitusmenetluse kuna osapooled ei jõudnud kokkuleppele (tl 5-7). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub tunnistada hageja tegevus liiklusseaduse nõuetega mitte vastuolus olevaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis summas 6289,55 eurot ja menetluskulud sh riigilõiv ja õigusabikulu 650 eurot.
6.Hageja märgib, et: ei nõustu sellega, et kostja tunnistas oma 30.05.2016 otsusega ta süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises; pärast Vilmsi 48 maja juures reisija väljumist otsustas ümber pöörata, et liikuda kesklinna. Enne manöövri alustamist veendus, et Lubja tänava poolt tulev sõiduk on u 400 m kaugusel ja ületab lubatud kiirust, mistõttu jättis hageja oma manöövri pooleli, kuid enne seda jõudis pöörata vasakule kuni vastassuuna tee äärekivini, seejärel tagumise käiguga pöördus tagasi oma sõidurajale, kus peatus perpendikulaarselt kõnniteega selliselt, et sõidusuund, millisel liikus auto, jääks vabaks; umbes 5 sekundit pärast peatumist toimus kokkupõrge paremalt poolt, turvapadjad avanesid, misjärel oli vaateväli piiratud; liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Suzuki juht, kes sõitis välja vastassuuna vööndisse ja otsustas mööduda autost tagant, rikkus LS §5 lg 3 p 1 ja 2; Suzuki juht kutsus politsei, kes leidis, et Suzuki juhil oli õigus liigelda ükskõik millisel sõidureal ja teha manöövreid ja et liiklusõnnetuses on süüdi hageja; pärast politsei juttu nõustus hageja alla kirjutama teatele liiklusõnnetusest (edaspidi LÕ) süü tunnistamisega, kuid suuliselt ütles, et ei tunnista end süüdi, vaid annab allkirja seepärast, et vältida avariigrupi mitte kompetentse teenistuja otsuse vastuvõtmist; telefonikõnes kostja kahjukäsitlejaga kirjeldas hageja juhtunu situatsiooni ja ütles, et ta ei tunnista end süüdi; hageja allkirjastades liiklusõnnetuse teadet, arvestas kahjukäsitlejate suurte kogemustega teha õigeid otsuseid süüdlase kindlakstegemisel; tavakodanikud võivad liiklusõnnetuse toimepanemise korral LÕ teate vormistamisel sündmuskohal valesti hinnata kummagi poole süü määra; hageja pöördus ELKF, kus lõpetati lepitusmenetlus kuna ei saavutatud kostjaga kokkulepet, kuid lepitaja oli seisukohal, et hageja avaldus on põhjendatud.
7.Kohtuistungil hageja selgitas, et ta kasutab sõidukit rendilepingu alusel taksona. Sõiduki remondi eest ta ei ole ise tasunud, tasus Tulika Rent OÜ. Hageja kinnitas, et ta ei ole kahju kandnud. Hageja kinnitas, et ta töötas 15 aastat liikluspolitseis ja menetles eriti raskeid liiklusavariisid. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2-16-12453
9.Kostja märgib, et:
hageja taksojuhina pärast kliendi sõidukist väljumist tagurdas Suzukile ette, misjärel toimus kokkupõrge; hageja selgituste kohaselt saabus sündmuskohale politsei ja liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistas end politsei juuresolekul plangil „Teade liiklusõnnetus“ vastutavaks hageja (tl 36), seega hageja tunnistas ainuisikuliselt oma vastutust; plangi „Teade liiklusõnnetusest“ tehtud joonise kohaselt toimus kokkupõrge hetkel kui Suzuki oli VW-st möödumas vastassuunavööndi kaudu ning VW oli tagurdanud ühelt sõidurajalt teisele; Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-64-02 punkti 2 kohaselt on hageja ise töötanud liikluspolitseis, millest johtuvalt peaks hageja olema hästi kursis nii liiklusõigusega kui ka liiklusasjade väärteomenetlusega, sh peaks olema nii võimeid kui ka julgust politsei otsuseid vaidlustada, millest johtuvalt ei saa hageja hilisemaid selgitusi enda vastutuse puudumise kohta pidada usaldusväärseks ja asjakohaseks; esmane avaldus esitati kostjale alles enam kui 2 kuud pärast liiklusõnnetust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et talle oleks üldse mingisugust kahju tekkinud. Hagi juurde lisatud maksekorralduste kohaselt on VW remondi eest tasunud Tulika Rent OÜ; hagi juurde lisatud FenderNet OÜ 05.04.2016 arve nr 113216 summas 895,83 eurot + käibemaks on hageja esitanud esmakordselt kostjale hagimenetluses. Nimetatud arve ei ole seostatav vaidlusaluse liiklusõnnetusega. Hageja esitas kostjale avalduse ning remondikalkulatsioonid pärast 18.05.2016 ning nende materjalide hulka ei olnud nimetatud 05.04.2016 (enam kui kuu vanust) arvet juurde lisatud. Eelnevast johtuvalt ei ole võimalik seda arvet seostada liikluskahjuga; Tulika Rent OÜ on käibemaksukohustuslane ettevõte. Vaidlusalust VW-d kasutati äritegevuses taksona, Tulika Rent OÜ-l on alus sõiduki remondiarvetelt tasutavat käibemaksu Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida, st käibemaksu osa ei kuulu LKindlS § 26 lg 5 ning VÕS § 139 alusel hüvitisekoosseisu; hageja leiab, et Suzuki juht on vastutav liikluskahju põhjustamise eest LS § 5 lg 3 p 1 ja 2 rikkumisega. LS § 5 sätestab kohaliku omavalitsuse tasandil rahvusliku liiklusohutuseprogrammi korraldamist ja elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning tegevuskavade kaudu. Suzuki juhi tegevust ei ole võimalik kuidagi seostada rahvusliku liiklusohutusprogrammiga. Rohkem etteheiteid liiklusnormide rikkumiste kohta ei ole hageja hagis esitanud; hageja on kindlustusandjale edastatud avalduses märkinud, et ta ei tunnista end süüdi liiklusõnnetuses, sest juhindus LS § 17 lg 5 p 3 ning leiab, et süüdi on auto Suzuki juht, kes rikkus LS § 45 lg 1 ja § 50 lg 1 p 1 nõudeid. Kostja leiab, et hageja väited Suzuki juhi rikkumiste kohta paljasõnalised ning ei põhine mitte ühelgi tõendil; LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale, st hageja pidi enne tagasipöördemanöövri alustamist andma teed vastu sõitvale Suzuki juhile. Faktiliselt hageja Suzuki juhile teed ei andnud. LS § 45 lg 1 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides. Vilmsi tänaval, sh õnnetuse asukohas asub tee mõttelisel telgjoonel katkendjoon, mis lubab teekattemärgise ületamist. Kui Suzuki juhile tekkis VW näol takistus, siis oli Suzuki juhil vastassuunavööndi kaudu takistusest möödumine igati õiguspärane tegevus. Seega ei ole viide LS § 45 lg 1 rikkumisele asjakohane; LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima suurimat lubatud sõidukiirust. Puuduvad igasugused tõendid Suzuki võimaliku kiiruse ületamise kohta; hageja väidab, et enne tagasipöörde alustamist nägi ta vastutulevat Suzukit ca 400 meetri kaugusel. Arvestades asukoha eripäradega ei pea võimalikuks, et õnnetuse asukohast on 400 meetri kaugusel teist sõidukit näha ning hinnata selle sõiduki kiirust. Isegi kui eeldada, et
2-16-12453
Suzuki asus 400 meetri kaugusel, siis kiirusel 50 km/h (maksimaalne lubatud sõidukiirus; võimalik kiiruse ületamine on tõendamata) oleks 400 meetrit läbitud 13,8 sekundiga, st sellise ajaga oleks pidanud hageja jõudma rahulikult oma manöövri lõpetada. Lisaks tuleb arvestada, et Suzuki liikumissuunale jäi Laagna tee, millel liiklevatele sõidukitele peavad Vilmsi tänava liiklejad teed andma, st enne Laagna tee ristmikku pidi Suzuki juht hoo maha võtma. Sellest johtuvalt ei saa usutavaks pidada hageja hinnanguid nii Suzuki kauguse (400 meetrit) ega hageja sõiduki seismise kohta (5 sekundit); hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit vastutuse puudumise kohta. Hageja väide, et tema sõiduk seisis 5 sekundit enne kokkupõrget on paljasõnaline ning ebausutav. Puudub igasugune mõistuspärane põhjus, miks peaks elukutseline sõiduki juht, kes on 5 sekundit enne kokkupõrget seisnud ning sellega osutunud etteaimatavaks takistuseks kaasliiklejatele, kokkupõrke korral ainuisikuliselt oma vastutust tunnistama. Samuti ei ole usutav, et teine sõiduk (Suzuki) sõidaks otsa 5 sekundit teel seisnud, selgelt etteaimatavale takistusele. Lisaks oleks tõenäoliselt 5 sekundiga olnud võimalik hagejal tee vabastada, st hageja oleks saanud oma manöövri lõpetada. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks hageja Vilmsi 48/50 majade juurest asus tagasipööret sooritama kitsal teelõigul, kus ühe pöördega ei olnud võimalik manöövrit lõpetada, samas kui deklareeritud sündmuskohast ca 60 meetrit eemal ristus Vilmsi tänava tee Vesivärava tänava teega ning seal oli piisavalt ruumi tagasipöörde ohutuks sooritamiseks; kuivõrd hageja tunnistas plangil „Teade liiklusõnnetusest“ oma vastutust, siis ei alustanud politsei nimetatud sündmuse kohta menetlust, ei teostanud mõõtmisi ega muid toiminguid, et vahetult õnnetuse järgselt tuvastada õnnetuse täpseid asjaolusid ja vastutav isik. Vastutuse tunnistamisega minetas hageja ise täiendavate tõendite kogumise. Hageja on ise märkinud, et tunnistas kirjalikult oma vastutust, et politsei ei teeks selle juhtumi osas otsust, st hageja kui endine politseinik ning elukutseline autojuht pidi ise mõistma, et politseimenetluse lõplik, jõustumisele kuuluv lahend on väga suure tõenäosusega hageja kahjuks. Ringkonnakohus on lahendis 2-06-5782 leidnud, et „oluliseks asjaoluks, mille alusel hinnata sõiduki /.../ juhi /.../ tegevust, on allkiri vormil „Teade liiklusõnnetusest“, kus ta on ennast tunnistanud liiklusõnnetuse eest vastutavaks. Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et /.../ hilisem arvamus ei ole kohtu jaoks veenev. Juhi käitumine, kes peale õnnetust tunnistab ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest, kuid hiljem vabandab seda eksimuse või teadmatusega, on ajendatud üksnes soovist vabaneda vastutusest liikluskahju põhjustamise eest.“ Hageja on faktiliselt eiranud LS § 17 lg 5 p 3 ning sellega põhjustanud ainuisikuliselt liiklusõnnetuse.
Kohtu põhjendused
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse
2-16-12453 erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 12 kohaselt lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LKindlS § 24 lg 1 kohaselt kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. LKindlS § 26 lg 1 järgi asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lõigetes 1-3 sätestatut koos eelmärgitud paragrahvist tulenevate erisustega.
14.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 05.03.2016 kella 00.30 paiku toimus Tallinnas Vilmsi 48/50 juures liiklusõnnetus, milles osalesid hageja juhitud sõiduk Volkswagen Passat, registrimärgiga XXX ja sõiduk Suzuki Ignis registrimärgiga XXX (tl 36). Sõiduki Suzuki juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures, sõiduki VW juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud ERGO-s kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel. ERGO teatas, et hüvitab kostjale 50% Suzuki sõidukile põhjustatud kahjudest (tl 8-9). 30.05.2016 tegi kostja otsuse, milles tunnistas 05.03.2016 liiklusõnnetuse põhjustajaks hageja (tl 42). 29.07.2016 lõpetas ELKF lepitusmenetluse, kuna osapooled ei jõudnud kokkuleppele (tl 5-7) .
15.Poolte vahel on vaidlus, kes on vastutav 05.03.2016 toimunud liiklusõnnetuses ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale 6289,55 eurot.
16.Puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse osalised ei jõudnud ise omavahel kokkuleppele, ning Suzuki juht kutsus sündmuskohale politsei, kelle juuresolekul ning kelle selgitustööde tulemusel vormistati plank „Teade liiklusõnnetusest“, millel hageja tunnistas ainuisikuliselt oma vastutust (tl 36). Plangi „Teade liiklusõnnetusest“ tehtud joonise kohaselt toimus kokkupõrge hetkel kui Suzuki oli VW-st möödumas vastassuunavööndi kaudu ning VW oli tagurdanud ühelt sõidurajalt teisele (tl 36). Seega hageja politsei juuresolekul tunnistas end süüdi vaidlusaluses liiklusõnnetuses. Kuna hageja tunnistas end liiklusõnnetuses süüdi, siis politsei ei koostanud protokolli ega teinud mõõdistusi ega fotosid. Hageja selgitus hagis ja kohtuistungil, et ta nõustus alla kirjutama teatele liiklusõnnetusest süü tunnistamisega, et vältida avariigrupi mitte kompetentse teenistuja otsuse vastuvõtmist ei ole asjakohane. Hageja selgitus, et ta tavainimesena oli šokis, mistõttu võttis süü omaks ei ole tõsiselt võetav, kuna Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-64-02 punkti 2 kohaselt on hageja ise töötanud liikluspolitseis ja kohtuistungil hageja selgitusest selgus, et hageja oli liikluspolitseis töötanud 15 aastat raskete liiklusavariide menetlejana. Seega peaks hageja olema hästi kursis nii liiklusõigusega kui ka liiklusasjade väärteomenetlusega, sh politsei otsuste vaidlustamisega. Hagejale kui 15 aastat liikluspolitseinikuna töötanud isikule on teada sündmuskoha protokollimise, mõõtmise ja fotografeerimise olulisus süü lahendamisel. Seega hageja enda käitumine sündmuskohal tingis hilisema objektiivse hinnangu andmise kolmandate isikute poolt. Kohus on veendunud, et hagejale oli sellise olukorra kujunemine ettenähtav. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 2-06-5782 märgituga, et oluliseks asjaoluks, mille alusel hinnata sõiduki juhi tegevust, on allkiri vormil „Teade liiklusõnnetusest“, kus ta on ennast tunnistanud liiklusõnnetuse eest vastutavaks ja hilisem arvamus ei ole kohtu jaoks veenev. Juhi käitumine, kes peale õnnetust tunnistab ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest, kuid hiljem vabandab seda eksimuse või teadmatusega, on ajendatud üksnes soovist vabaneda vastutusest liikluskahju põhjustamise eest.
2-16-12453
17.Hageja esitas liikluskahju selgitused oma sõiduki kindlustusandjale Ergo Insurance SE-le 07.03.2016 (tl 39-41), milles hageja end süüdi ei tunnistanud. Hageja pöördus esimest korda kostja poole avaldusega alles pärast hageja sõiduki remondikalkulatsiooni saamist mais 2016. Suzuki juhi (tl 38) ja kaassõitja (tl 37) selgituste kohaselt VW manööverdas edasi ja siis tagasi ajal mil Suzuki juht sooritas möödasõitu vastassuuna vööndi kaudu. Kuna hageja võttis avarii paigal politsei juuresolekul vastutuse ja kinnitas seda LÕ teatel allkirjaga, siis puudub kohtul alus arvata, et hilisem hageja kirjeldus sündmusest oleks tõesem kui esialgne. Kohus märgib, et esialgsed hageja tunnistused kattuvad ka Suzuki juhi ja kaassõitja seletustega liiklusõnnetusest (tl 36-38).
18.LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale, st hageja pidi enne tagasipöördemanöövri alustamist andma teed vastu sõitvale Suzuki juhile. Faktiliselt hageja Suzuki juhile teed ei andnud. LS § 45 lg 1 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides. Vilmsi tänaval, sh õnnetuse asukohas asub tee mõttelisel telgjoonel katkendjoon, mis lubab teekattemärgise ületamist. Kui Suzuki juhile tekkis VW näol takistus, siis oli Suzuki juhil vastassuunavööndi kaudu takistusest möödumine igati õiguspärane tegevus.
19.LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima suurimat lubatud sõidukiirust. Puuduvad igasugused tõendid Suzuki võimaliku kiiruse ületamise kohta. Hageja väide, et enne tagasipöörde alustamist nägi ta vastutulevat Suzukit ca 400 m kaugusel ei ole tõsiselt võetav. Eeltoodud väitele on kostja esitanud argumenteeritult vastuväite koos väljavõttega maa-ameti kaardirakendusest aadressilt http://xgis.maaamet.ee/maps/, millel on välja mõõdetud 400 meetrine vahemaa õnnetuse asukohast, st kaugus, millelt väidetavalt hageja Suzukit märkas. Kohus leiab, et kuna hageja oli veendunud, et Suzuki sõidab suurema kiirusega kui lubatud, oleks hageja pidanud oma manöövri sooritamisega ootama kuni möödub Suzuki.
20.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja väited Suzuki juhi rikkumiste kohta ei leidnud tõendamist ja 05.03.2016 liiklusõnnetuses tuleb vastutavaks lugeda hageja, kes on ennast ka politsei juuresolekul vastatutavaks pidanud. Seega hagejal puudub õigus väidetava kahju hüvitamisele. Hageja seisukoht, et Suzuki juht rikkus LS § 5 lg 3 p1 ja 2 on asjakohatu.
21.LKindlS § 35 lg 1 järgi asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud.
22.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et taastamisremondi tellimused ja arved on esitatud Tulika Rent OÜ-le, kes on ka arved tasunud (tl 10-11, 20- 23). Kohtuistungil hageja kinnitas, et ta ei ole kahjusid kandnud.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
24.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-16-12453
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ning nähtuvalt toimikust ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.