Kohus Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind Menetluse liik
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 2-17-10195 18.detsember 2017, Paide kohtumaja Osaühing S.A.CITO hagi Toomas Raidma vastu üürilepingust tulenevas rahalises nõudes Hageja: Osaühing S.A.CITO, registrikood 10797175, aadress Oja 13 Aseriaru küla Aseri vald Ida-Viru maakond 43401, Hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige Igor Arefjev, e-post: x Kostja: Toomas Raidma, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx x xx, xxxx, epost: x 971,08 eurot Kirjalik menetlus
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-17-10195 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on Toomas Raidma kui üürnik sõlminud OÜ-ga S.A.CITO (üürileandja) tähtajalise üürilepingu 30.09.2015 kuni 30.09.2016 korterile xxxxx xxxxx xxxxx. Üürilepingu pde 2.1 ja 2.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuuliselt üüri 100 eurot ja kandma kõik korteriga seotud halduskulud. Kuigi kostja on võlgnevust tunnistanud, ei ole ta võla tasumise graafikust kinni pidanud ning võlgneb üürileandjale üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 536,50 eurot. Üürilepingu p 2.5 alusel kohustub üürnik maksma lisaks üürileandjale viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, mis moodustab hageja poolt väljaarvestatuna 03.07.2017 seisuga kokku 238,76 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja seisukoht ja menetluse käik Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud, kuid on avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Hageja kostja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks ei nõustunud ning pooled ei ole kohtule kompromissi kinnitamiseks esitanud.
Hageja nõue tuleneb OÜ S.A.CITO ja Toomas Raidma vahel 30.09.2015 sõlmitud üürilepingust (tl 47-49. Kostja kohustus tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele (tl 51-56, 57, 65-68; 70-73), kuid kostja on jätnud oma lepingujärgsed kohustused täitmata. Samuti nähtub esitatud kirjavahetusest, et kostja on hagejale tunnistanud võlga ja saatnud hagejale 11.03.2016 võla tasumise graafiku (tl 77-78). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul pole kostja täitnud oma üürilepingust tulenevat kohustust tasuda üüri ja kommunaalteenuseid ning on jätnud alusetult tasumata talle OÜ S.A.CITO poolt esitatud arved. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata üüri ja kommunaalteenuste arved summas 536,50 eurot. Kostja ei ole hageja nõutud võlgnevuse suurust ning selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue võlgnevuse saamiseks on asjaoludega õiguslikud põhjendatud ja kohus rahuldab selle. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue
2-17-10195 on seega põhjendatud ning seda üürilepingu p-s 2.5 sätestatud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 238,76 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega antud tsiviilasjas kostja. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 175 eurot, teisi menetluskulusid ei ole hageja esitanud ega nende väljamõistmist taotlenud. Kohus leiab, et hageja näidatud kulu on põhjendatud ja vajalik. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Toomas Raidmalt hageja OÜ S.A.CITO kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.