AS GRAANUL INVEST hagi Enermia Srl vastu põhivõla, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enermia Srl apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1 277 595,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS GRAANUL INVEST (registrikood 10990825), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Kostja: Enermia Srl (Itaalia registrikood 255277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Henno
Istungi toimumise aeg
05. detsember 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2017 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmise osas rahuldamata ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Välja mõista Enermia Srl-lt põhivõlg 1 021 176 eurot, viivis 79 401,15 eurot ja viivis alates hagi esitamisest 26.01.2016 võlgnetavalt põhisummalt (1 021 176 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni AS GRAANUL INVEST kasuks.
Jätta rahuldamata AS GRAANUL INVEST hagi Enermia Srl vastu leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulud
4.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 8% ulatuses hageja AS GRAANUL INVEST ja 92% ulatuses kostja Enermia Srl kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Graanul Invest esitas 26.01.2016 Harju Maakohtule hagi Enermia Srl vastu põhivõla 1 021 176 euro, leppetrahvi 87 750 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 79 401,15 euro ja viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhisummalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, SIA Graanul Pellets, UAB Graanul Invest ja OÜ Helme Graanul müüjatena kostjaga neli lepingut temale ühiselt puidugraanulite müümiseks: 03.12.2014 1170 tonni hinnaga 210 eurot/tonn, 08.12.2014 2340 tonni hinnaga 210 eurot/tonn, 12.01.2015 1170 tonni hinnaga 210 eurot/tonn ja 06.02.2015 1170 tonni hinnaga 205 eurot/tonn. 03.12.2014 lepingu kohaselt pidi kostja saadud kauba eest tasuma iga järgneva nädala esimese kolme päeva jooksul. Ülejäänud lepingute alusel saadud kauba eest tuli väljastatavate arvete alusel tasuda 14 päeva jooksul alates kauba saamisest.
3.Kostja esitas vastavalt lepingutele Graanul Invest UAB-le 28 tellimust, mille kohta müüja väljastas vastavad arved ja tarnis kauba. Kostja sai Graanul Invest UAB-lt kokku 4890,60 tonni kaupa, kuid ei ole selle eest tasunud. Teised müüjad kostjale kaupa ei tarninud. Müüjad loovutasid 25.01.2016 lepinguga hagejale kõik nõuded kostja vastu. Kokku on kostjal tasumata arveid 1 021 176 euro väärtuses.
4.Lepingute p 3 kolmanda alalõigu kohaselt on müüjatel õigus nõuda 15 eurot leppetrahvi iga tonni kauba kohta, mille müümise osas kostjale on lepingutes kokku lepitud, kuid mida kostja ei ole tellinud ja vastu võtnud. Sama sätte kohaselt loetakse selliseks kaubaks ka kaup, mille eest ei ole tasutud. Kokku leppisid pooled kokku 5850 tonni kauba müügis, kuid kostja sai 4890,60 tonni. Seega sai kostja 959,40 tonni vähem ja jättis tasumata 4890,60 tonni eest. Hagejal on seega õigus leppetrahvile 87 750 eurot (5850x15). Samuti on hagejal õigus viivisele VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on kokkulepe pelletite tarnimiseks. Õiged on ka hageja esitatud pelletite kogus ja hinnad. Poolte vahel kehtib aga 05.12.2015 sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et hageja tarnib kostjale pelleteid, kostja võtab need vastu ja tagab nende hoiustamise Itaalia ladudes, kuid tasub hagejale pelletite eest siis, kui kostjale laekub nende edasimüügist saadud tulu.
7.Suuline kokkulepe sõlmiti pärast seda, kui hageja ja tema koostööpartner pöördusid kostja kui pelletite müügile spetsialiseerunud äriühingu poole abi saamiseks. Hagejal ei olnud võimalik toodetud pelleteid oma ladudes hoiustada nende ületäituvuse tõttu. Kostja nõustus 05.12.2014 Tallinnas toimunud kohtumisel pelletite vastuvõtmisega tingimusel, et tasub nende eest vastavalt sellele, kas ja kui palju õnnestub tarnitud pelleteid edasi müüa. Kostjal ei õnnestunud 2015.a jooksul pelleteid hagejaga kokku lepitud tarnehinda arvestades maha müüa ja ta palus hagejal hinda alandada, millega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole kunagi soovinud sõlmida lepinguid selliselt, et kohustub pelletite eest kohe tasuma.
8.Hagi aluseks olevad lepingud on tühised. Lepingud on kostja poolt allkirjastanud GB, kellel ei ole ega ole olnud kostja esindamise õigust. Esindusõigus on olnud ainult tegevjuhil, seaduslikul esindajal BZl, kes sai lepingute olemasolust teada alles aprillis 2015, kui hageja esitas arvete tasumise nõude. Kostja ei ole lepinguid ka tagantjärele heaks kiitnud. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 021 176 eurot, leppetrahvi 87 750 eurot, viivise 79 401,15 eurot ja viivise põhivõlalt (1 108 926 eurot) alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 11 423,03 eurot ja viivise alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja sai kätte 4890,60 tonni kaupa, mille eest on tasumata 1 021 176 eurot ja hagejale läks nõue selle loovutamisega üle. 03.12.2014 kuupäevaga lepingu (kirjutatud alla hiljem) p 10 kohaselt tuli kostjal saadud kauba eest tasuda iga järgneva nädala esimese kolme päeva jooksul ja ülejäänud kolme lepingu p 10 alusel tuli saadud kauba eest tasuda 14 päeva jooksul kauba saamisest kooskõlas hageja väljastatava arvega. Arvete järgi on tasu muutunud sissenõutavaks. Lepingute p 3 kolmanda alalõigu kohaselt on müüjatel õigus kostjalt nõuda 15 eurot leppetrahvi iga tonni kauba kohta, mille müümise osas kostjale on lepingutes kokku lepitud, kuid mida kostja ei ole tellinud ja vastu võtnud. Sama sätte kohaselt loetakse selliseks kaubaks ka kaup, mille eest ei ole tasutud. Lepingutes lepiti kokku 5850 tonni kauba müügis. Kuna kostja sai hagejalt 4890,60 tonni kaupa, mille eest on tasumata ja jättis tellimata 959,40 tonni kaupa, siis on leppetrahv 87 750 eurot. Viivis on võlgnetavalt põhikohustuselt VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgi hagi esitamise seisuga 79 401,15 eurot.
11.Tõendatud on hageja väide, et MS ja GB olid isikud, keda hageja sai ja võis pidada isikuteks, kes tegutsesid kostja nimel pelletite müügilepingu tingimuste läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel. Suhtluses hagejaga pelletite müügi ja nende eest tasumise osas oli MS
pidevalt kostja nimel tegutsev isik. Ta on kostja osanik ja nõustaja graanulite müügi alal ning hagejaga koostööd teinud umbes 10 aastat. Ka lepingutele kirjutas ta kostja poolt alla. Puudub vaidlus, et GB oli kostja töötaja. Tõendatud on, et lepingute allkirjastamine ei toimunud ühise laua taga, vaid need saadeti teisele poolele allakirjutamiseks e-posti teel. MS ütlused selle kohta, et tal ei olnud volitusi lepingute allkirjastamiseks, on vastuolulised ega ole usutavad. MS ütlustest ei nähtu, nagu ei oleks tal samas olnud volitusi suulise lepingu sõlmimiseks kostja väidetud tingimustel.
12.Kostja väiteid muudel tingimustel sõlmitud suulise lepingu kohta ei kinnita hageja 09.01.15 e-kiri, mis räägib kavatsustest edaspidisteks tegutsemisteks. E-kirja kohaselt pooled siiski kirjutasid lepingule alla ja kirja sisu viitab kokkuvõttele räägitust ega kajasta poolte soovi sõlmida leping suuliselt ja sellistel tingimustel, nagu väidab kostja. Olukorras, kus poolte koostöö on kestnud aastaid, kaup on tarnitud kostjale kohale, hageja sai ja võis pidada MS ja GBt isikuteks, kellel on õigus lepinguid sõlmida ja neid alla kirjutada kostja nimel, kuid kostja väidab alles kohtumenetluses, et MSl ja GBl ei olnud lepingute allkirjakirjutamise õigust, ent samas on nad kirjutanud alla mahukatele pelletite müügilepingutele, GB märkinud e-kirjades, et ta on kommertsjuht ja on saatnud allkirjastatud lepinguid, ei ole eluliselt usutav, et just vaidlusaluste pelletite ostumüügilepingutele allkirju andes ei olnud MSl ja GBl lepingute allakirjutamise õigust. Seega ei ole lepingud tühised.
13.Kostja väited ja MS ütlused selle kohta, et tegelikult sõlmiti lepingud suuliselt teistel tingimustel kui kirjalikud lepingud, ei ole kooskõlas ühegi teise tõendiga. Hageja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et kostjaga ei sõlmitud ühtegi suulist lepingut, lepingud kirjutati kõik alla ja selliseid lepinguid on ka varasemalt poolte vahel sõlmitud just kirjalikult. MS ütlused selle kohta, et lepingutele alla kirjutades arvas ta, et need sisaldavad suuliselt kokku lepitud tingimusi, kinnitavad, et tegelikult sõlmisid pooled lepinguid kirjalikult, mitte suuliselt. Lepingute sõlmimist just kirjalikus vormis kinnitavad ka pooltevahelised kirjavahetused. Kostja esitatud kirjavahetus peaaegu aasta hilisemast perioodist ei kinnita tema väiteid teistsuguse kokkuleppe kohta. Kostja on alguses ka ise lubanud kauba eest vastavalt maksegraafikule tasuda. Arvestades tarnitud kauba maksumust ja kogust, ei ole ka eluliselt usutav lepingu tingimus, et hageja saab oma kauba eest tasu teadmata ajal. Samuti ei ole usutav sellise kokkuleppe sõlmimine suuliselt. Tõendatud ei ole, et kostja oleks üldse üritanud kaupa edasi müüa.
14.Lepingute p-de 14 kohaselt muutuvad pärast lepingute allkirjastamist kõik sellega seonduvad varasemad läbirääkimised ja eelnev kirjavahetus kehtetuks ning lepingu allkirjastamisega lõpetatakse hageja ja kostja varasem leping ning pooltel ei ole teineteise vastu varasemate lepingutega seoses mingeid nõudmisi. Seega isegi siis, kui poolte vahel oleks 05.12.2014 olnud suuline kokkulepe, muutus see lepingute allkirjastamisega tühiseks.
15.Õige ei ole ka kostja väide, et ta sai lepingute sõlmimisest teada aprillis 2015. Pooled pidasid kirjavahetust lepingute allakirjutamiseks 12.12.2014–06.02.2015 e-posti aadressil XXX. Perioodil 15.12.2014–23.03.2015 saatis müüja arved samale üldmeilile. Arvestades tarnitud kauba mahtu ja maksumust ei ole võimalik, et kauba saaja ei pane tähele maksetähtaegu ja seda olukorras, kus ta enda arvetes ei pea midagi maksma. GB 14.01.2015 e-kirjale oli lisatud esimene maksekorraldus, millele järgnes umbes samas suuruses makse ja maksegraafik. Sama kiri saadeti ka kostja seaduslikule esindajale ZGle. Kui kirjalikke lepinguid ei oleks olnud, oleks mõistlik ettevõtja tasunõuetele ja arvetele vastu vaielnud, mitte lubanud saata maksegraafikut. Maksegraafik tähendab lubadust maksta saadu eest kindlatel kuupäevadel, olenemata kauba realiseerimist. Hageja saatis nii MSle kui kostja seaduslikule esindajale 12.03.2015 oma nõudekirja ja arvutuse. Kostjale
pidi olema juba 14.01.15 või hiljemalt 12.03.15 teada, et hageja nõuab tasu kauba eest ja mille alusel ta seda nõuab.
16.Kostja esitas väite tehingute näilikkuse kohta esmakordselt alles kohtuvaidluste teesides ja see tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Kaebuse kohaselt jättis kohus tuvastamata lepingutele kohalduva õiguse. Välisriigi materiaalõiguse kindlakstegemine ja rakendamine on kohtu kohustus. Tahteavalduste olemasolu, nende kostjale omistatavuse ja lepingute sõlmimise fakti kindlakstegemisel oleks tulnud lähtuda Itaalia õigusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduva õiguse kohta (Rooma I määrus) artikli 3 lg 1 ja lepingute p 13 kohaselt kohalduks lepingutele Eesti õigus. Samas võib pool määruse artikli 10 lg 2 kohaselt oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiski tugineda oma hariliku viibimiskoha riigi õigusele, kui asjaoludest ilmneb, et lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lg-s 1 määratud õiguse alusel.
19.Kostja on Itaalia äriühing, kelle peamine majandustegevus toimub Itaalias. Kõik käesolevas asjas kostjaga seotud isikud on itaallased, kes ei tunne Eesti õigust. Lepingute eesmärk oli tarnida pelletid Itaaliasse, neid seal hoiustada ja edasi müüa. Pelletid asuvad käesoleval ajal Itaalias. Alates aastast 2010 on poolte lepingud allkirjastatud ühiselt Itaalias või on need saadetud allkirjastamiseks Itaaliasse. Kuna hageja pöördus ise Itaalias asuva kostja poole lepingute sõlmimise sooviga, pidi ta veenduma, et kostjate esindajal on esindusõigus olemas. Antud juhul sõlmisid kostja nõustaja ja sekretär kostja nimel lepinguid, kuigi neil puudus selleks õigus ja Itaalia õiguse kohaselt ei oleks sellised tahteavaldused kehtivad olnud. Eesti õiguse kohaldamine ja tahteavalduste omistamine kostjale on ebamõistlik.
20.Kohus leidis ebaõigesti, et tõendatud on GB ja MS volitused lepingute allkirjastamiseks. Asjaolust, et MS on kostja vähemusosanik ja suhtles hagejaga, ei järeldu esindusõigust. Ka Itaalia õiguse kohaselt on tehingute tegemise õigus vaid äriühingu juhatuse liikmel. Hageja teadis, et kostja esindamise õigus oli juhatuse liikmel ZGl. Kohus jättis arvesse võtmata selle kohta esitatud tõendid, sh hageja 09.01.2015 e-kirja. MS tegutses vaid vahendajana ja aitas korraldada kostja koostööd hagejaga. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused, millest nähtub, et hageja oli teadlik esindusõiguse puudumisest. Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas MS ütlustega selle kohta, et läbirääkimisi peeti MSga, kuid lepingud allkirjastati Itaalias ZGga. Kohus jättis tähelepanuta, et GB ja MS ei ole varem kostja nimel ühtegi lepingut allkirjastanud.
21.Kohus andis tõenditele ebaõige hinnangu. Kohus järeldas asjaolust, et just MS oli hagejaga kirjavahetuses, ebaõigesti, et MSl oli pädevus lepinguid allkirjastada. MS oli poolte koostöö asjaoludega kursis ja ZG poolt volitatud hagejaga tekkinud erimeelsustega tegelema. Kohus jättis tähelepanuta, et MS saatis 08.04.2015 e-kirja aadressilt XXX, seega MSle kuuluva äriühingu GPS Srl, mitte kostja esindajana. See nähtub ka kirja sisust. Et MSl puudus volitus iseseisvalt otsuseid teha, nähtub ka 09.04.2015 e-kirjast.
22.Kohus leidis ebaõigesti, et suulise kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud, kuna MS ütlused on vastuolulised. Kohtuistungil ei küsitud MSlt, kas tal olid suulise kokkuleppe sõlmimiseks volitused ja ta ei ole seda kunagi ka väitnud. MS kinnitas, et teavitas ZGt 05.12.2014 toimunud läbirääkimistest ja hoiatas suure koguse kauba saabumisest. Suulisele kokkuleppele andis ZG nõusoleku.
23.Kohus andis ebaõige tähenduse hageja 09.01.2015 e-kirjale ja GB 14.01.2015 ekirjale. 09.01.2015 e-kiri ei käsitlenud 05.12.2014 kohtumisel kokkulepitut, nagu leidis kohus, vaid 08.01.2015 kohtumisel peetud läbirääkimiste tulemusi. Ka 14.01.2015 e-kiri ei puuduta mitte suulist kokkulepet, vaid varasemate kokkulepete täitmist. Seda selgitas kostja ka 01.02.2017 kohtuistungil ja hageja sellele vastu ei vaielnud. Kuna kirjad ei puudutanud vaidlusaluseid lepinguid, ei saa nendest järeldada, et ZG sai lepingutest teada varem kui aprillis 2015. Maakohus ei põhjendanud, miks ta kostja seisukohta toetavaid tõendeid arvesse ei võtnud.
24.Maakohtu otsus on põhjendamata. Otsusest ei nähtu, millele tuginedes leidis kohus, et MSl ja GBl oli kostja esindusõigus. Kohus jättis tuvastamata, kas väidetav esindusõigus tuli seadusest või volitusest. Ilma esindusõiguse alust tuvastamata ei olnud pooltel võimalik hinnata esindusõiguse olemasolu, kehtivuse eelduste täidetust ega esitada vastavalt vastuväiteid. Maakohus leidis vaid, et ei ole tõendatud, et neil esindusõigust ei olnud. Maakohtu viidatud TsÜS § 132 ei reguleeri esindusõigust, vaid vastutust.
25.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja peab lepingute p 3 kolmanda alalõigu alusel tasuma leppetrahvi 5850 tonni eest 87 775 eurot. Kuigi kokku lepiti 5850 tonni pelletite müügis, tarnis hageja kostjale vaid 4890,6 tonni. Kostjal ei tule tasuda leppetrahvi tarnimata 959,40 tonni eest, sest hageja otsustas ise kostjale seda kogust mitte tarnida. Leppetrahvi nõue saab olla ainult 4890,6 tonni eest, s.o 73 359 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi leppetrahvi 87 750 euro väljamõistmise osas, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi leppetrahvi saamise nõude osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles kohus rahuldas hageja põhivõla ja viivisenõude. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele eeltoodud osas märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Alusetu on kostja etteheide, et maakohus jättis tuvastamata lepingutele kohalduva õiguse ja vaidlus oleks tulnud lahendada Itaalia õiguse alusel. Kirjalike lepingute p-des 13 on kokku lepitud, et kõik lepingutest tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti kohtusüsteemis Eesti õiguse alusel (I kd lk 15, 23, 31, 39). Ka vastuses hagiavaldusele tugines kostja Eesti
õigusele (IV kd lk 182-185). Seda tegi ta kogu maakohtu menetluse vältel. Kostja kinnitas nii suuliselt kui ka kirjalikult, et ka väidetavale suulisele müügilepingule kohaldub Eesti õigus (02.11.2016 kohtuistungi protokoll IV kd lk 12, 02.12.2016 menetlusdokument IV kd lk 19). Seega olid pooled maakohtu menetluses ühel meelel selles, et kogu vaidlus tuleb lahendada Eesti õiguse alusel.
30.Lepingutele kohaldub Eesti õigus ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduva õiguse kohta (Rooma I) artikli 3 lg 1 järgi. Määruse artikli 10 lg 2 kohaselt pool võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiski tugineda oma hariliku viibimiskoha riigi õigusele, kui asjaoludest ilmneb, et lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lg-s 1 määratud õiguse alusel. Maakohtu menetluses ei tuginenud kostja Itaalia õigusele ja apellatsioonimenetluses ta seda enam teha ei saa. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 2 sätestab, et kui seaduse, välislepingu või käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse kohaselt võib isik valida kohaldatava õiguse, võib isik sellist õigust kasutada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kostja seda ei teinud.
31.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kirjalikud müügilepingud, mis on allkirjastatud MS ja GB poolt, ei ole tühised. MS ja GB olid isikud, keda hageja sai pidada isikuteks, kes tegutsesid müügilepingute tingimuste läbirääkimistel ja lepingute sõlmimisel kostja nimel. Sellekohaseid põhjendusi ringkonnakohus ei korda.
32.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks hageja teadnud sellest, et kostja esindamise õigus on ainult ZGl. Apellatsioonkaebuses viidatud 09.01.2015 e-kiri (IV kd lk 31) seda ei tõenda. Selles kirjas märgitut, et oodatakse G (Z) otsust ärisse sisenemise (uue äriühingu loomise) kohta, ei saa tõlgendada kostja soovitud viisil selliselt, et hagejaga võis müügilepinguid sõlmida üksnes ZG. Samuti ei saa hageja seadusliku esindaja RK vande all antud seletuse alusel teha järeldust, et hageja oli teadlik sellest, et MSl ja GBl puudusid volitused lepinguid allkirjastada, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Vastupidi, hageja seadusliku esindaja seletusega on tõendatud, et MS on ka varem lepinguid allkirjastanud (IV kd lk 93 pöördel). Sama asjaolu on tõendatud ka MS ütlustega, kes ütles, et ta vaidlusaluseid lepinguid enne allkirjastamist ei lugenud ja seda ei teinud ta ka varasemate lepingute puhul. MS möönis ütlusi andes ka seda, et ka varasemaid lepinguid võidi sõlmida selliselt, et need saadeti e-posti teel Itaaliasse allkirjastamiseks. Samuti kinnitas MS, et kostja on varasemaid lepinguid täitnud (IV kd lk 94,95). Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et lepingud allkirjastati alati Itaalias ZG poolt. Asjaolu, et 08.04.2015 e-kirja saatis MS oma teise äriühingu aadressilt, ei oma puutumust müügilepingute sõlmimisega. Selles kirjas on MS märkinud ka seda, et Enermia (kostja) maksetega tegeletakse (IV kd lk 47). See kiri ei tõenda MSl volituste puudumist, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab, vaid samuti asjaolu, et MS oli pidevalt kostja nimel tegutsev isik suhtluses hagejaga, mis puudutas pelletite müüki ja nende eest tasumist, nagu leidis õigesti ka maakohus.
33.Pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et need saadeti tavapäraselt kostja ametliku e-posti aadressi XXX kaudu, nagu tuvastas ka maakohus. Osade kirjade kaassaaja oli ZG (nt IV kd lk 50, 52). Kostja väitel oli MS kostjale ärisuhete vahendaja ja pidas kostja nimel läbirääkimisi, GB oli tema assistent (IV kd lk 17). Samuti on kostja väitnud, et GB oli sekretär. Samas on GB märkinud e-kirjades enda ametinimetuseks kommertsjuht (responsabile commerciale), nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Nimetatud isikud tegutsesid hagejaga suheldes kostja nimel aastaid. Vaidlusalused lepingud tagastati allkirjastatuna kostja poolt ja asja materjalist nähtuvalt pidas ka kostja neid pikka aega kehtivaks.
34.Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole 05.12.2014 sellise suulise müügilepingu sõlmimine, mille kohaselt peaks kostja tasuma ostetud pelletite eest hagejale pärast nende müümist. Suulise lepingu tõendamise kohustus oli kostjal. Kohus põhjendas, miks ta ei arvestanud MS sellekohaseid ütlusi. Maakohus leidis õigesti, et MS ütlused on vastuolus kirjalike tõendite ja hageja seadusliku esindaja seletusega, samuti asjaoluga, et pooled sõlmisid alati kirjalikke lepinguid. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kui suuline leping oleks sõlmitudki, oleks see muutunud kirjalike lepingute sõlmimisega lepingute p 14 järgi kehtetuks.
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas GB 14.01.2015 e-kirja (IV kd lk 50) õigesti. Kostja väidab paljasõnaliselt, et nimetatud kiri ei puuduta vaidlusaluseid lepinguid. Asjaolusid selle kohta, millistest väidetavatest varasematest lepingutest tulenevaid võlgnevusi selles kirjas lubatud maksegraafik hõlmab, ei ole kostja kohtu ette toonud. Kostja väide on vastuolus MS ütlustega selle kohta, et varasemad lepingud on kostja poolt täidetud (IV kd lk 95). Kostja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada seda, milliste lepingute järgi tekkinud võlgnevused on kajastatud hageja poolt 12.03.2015 kostjale saadetud tabelis (IV kd lk 53 pöördel), pärast mida andis kostja 20.03.2015 e-kirjas hagejale lubaduse tasuda võlgnetavast summast 20-30% (IV kd lk 44). Eluliselt ei ole usutav ja tõenditega vastuolus on kostja väide, et tema seaduslik esindaja sai vaidlusalustest lepingutest teada alles 2015.a aprillis, nagu leidis põhjendatult ka maakohus.
36.TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seostud isiku majandus- või kutsetegevusega. Nimetatud säte tugineb üldisele õiguspõhimõttele, mille kohaselt peab isik, kes tsiviilõiguslikus suhtes osalemiseks abiliste kasutamise kaudu laiendab oma tegevust ning tulu teenimise võimalusi, kandma ka riske, mis tekivad selliste õigussuhete raames kolmandatele isikutele abiliste tegude (või tegevusetuse) tagajärjel.
37.Kuigi TsÜS § 132 lg 1 räägib isiku vastutusest teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest, ei ole selle tagajärjeks tsiviilõigusliku vastutuse omistamine, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Sätte tulemusena toimub teise isiku poolt tehtud teo või tegevuse omistamine, st selle abil luuaks õiguslik fiktsioon, mille tulemusena loetakse teatava teise isiku tehtud tegu või tegevusetus võrdseks isiku teo või tegevusetusega, kellele see tegu või tegevusetus omistatakse. Sätet kohaldatakse, kui isik kasutab tsiviilõiguslikes suhetes osalemiseks, st oma tsiviilõiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks teise isiku abi. Selliseks teiseks isikuks võib olla isiku esindaja, töötaja või muu isiku ülesandel tegutsev või temaga seotud ja tema huvides tegutsev isik.
38.Maakohus ei pidanud tuvastama, kuidas on reguleeritud esindusõigus kostja sisesuhtes. Asja materjalist järeldub, et kostja on loonud aastate jooksul olukorra, kus hagejal oli alust arvata, et MS ja GB allkirjastatud lepingud kehtivad. Nimetatud isikuid kasutas kostja pidevalt oma majandustegevuses. Kuna MS ja GB tegutsesid kostja seadusliku esindaja teadmisel ja heakskiidul, nagu järeldub asja materjalist, on nende poolt sõlmitud lepingud kostjale siduvad.
39.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjaolusid ja tõendeid teisiti ning teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata põhivõla ja viivisenõude rahuldamise osas.
40.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja leppetrahvi nõuet. Selles osas märgib ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud omal algatusel hindama, kas poolte vahel
sõlmitud lepingud on sõlmitud tüüptingimustel ja kas leppetrahvi nõude aluseks olev lepingutingimus on kehtiv. Tüüptingimuste kehtivuse hindamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuse üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-71-14 p 139, 3-2-1-10613, p 24, 3-2-1-109-11, p 12; 3-2-1-56-08, p 13). Maakohus seda ei teinud, kuid ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
41.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.
42.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kirjalike lepingute tekstid valmistas ette hageja. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tegemist oli standardlepingutega. Kostja väitis, et kõiki lepingu tingimusi pooled läbi ei arutanud. Läbi arutati üksnes kommertstingimused – kogused, tarne tähtajad ja hinnad. Hageja väitel arutati kõik lepingutingimused kostjaga läbi ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepingutega.
43.Asja materjali alusel ei saa järeldada, et pooled oleks enne kirjalike lepingute sõlmimist arutanud kõik lepingutingimused eraldi läbi, v.a kommertstingimused. Sellised tõendid asjas puuduvad. Ka vaidlusaluste lepingute sõnastusest tervikuna ja neid omavahel võrreldes ei saa järeldada, et need on personaalse lähenemisega ja et kõik tingimused on eraldi läbi räägitud, nagu hageja ringkonnakohtu istungil väitis. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.
44.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse muu hulgas siis, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest.
45.Lepingute p-de 3 alalõik 3 sätestab müüjatele õiguse nõuda 15 eurot leppetrahvi iga tonni kauba kohta, mille müümise osas on lepingutes kokku lepitud, kuid mida kostja ei ole tellinud ja vastu võtnud. Sama sätte kohaselt loetakse selliseks kaubaks ka kaup, mille eest ei ole tasutud.
46.Ringkonnakohtu istungil selgitasid pooled, et lepingutes kokkulepitud graanulid tarniti hageja poolt kostjale ilma, et kostja oleks pidanud tegema nende tarnimise kohta nn osatellimusi. Kostja kohustus oli need vastu võtta. Hageja jättis 959,40 tonni kostjale ise tarnimata. Lepingupunkt, mis paneb ostjale kohustuse tasuda müüjale leppetrahvi müüja tegevusetuse, st müüja lepingurikkumise tõttu, on ringkonnakohtu hinnangul ostjat ebamõistlikult kahjustav.
47.Samuti on ostjat ebamõistlikult kahjustav leppetrahvi maksmine tasumata kauba eest. Võlgnevus tasumata kauba eest on rahaline kohustus. Müüjal on tasumata summadelt õigus nõuda ostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, mis on VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi üheks õiguskaitsevahendiks kohustuse rikkumise korral. Viivisenõudega lihtsustatakse võlausaldajal tekkinud kahju hüvitamist. Sama eesmärk on ka leppetrahvil kui kokkuleppelisel õiguskaitsevahendil (VÕS § 158). Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimus, mille järgi saab müüja rakendada sama rikkumise eest ostja suhtes kahte
sama eesmärgi täitmisele suunatud õiguskaitsevahendit, on kahjustav.
ostjat ebamõistlikult
48.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et leppetrahvi nõude aluseks olevate lepingute p 3 alalõigud 3 on tühised tüüptingimused VÕS § 42 lg 1 tähenduses ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude leppetrahvi saamiseks rahuldamata. Menetluskulud
49.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi 92% ulatuses, jäävad poolte maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 8% ulatuses hageja ja 92% ulatuses kostja kanda.
50.TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.