Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-10335
Tsiviilasi
V.K. hagi K.V., M.P., XXXXX XX XXXXXXX vastu ruumide tagastamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja V.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX,
Hageja lepinguline esindaja Harri Paabo (Ülekohtu Ohvrite Õigusabi Osaühing, e-post: osaü[email protected]) Kostja I K.V. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX,
Kostja II M.P. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX,
Kostja III XXXXX XX XXXXXXX (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX, XXXXX XXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on V.K. hagi K.V., M.P.i ja XXXXX XX XXXXXXX vastu ruumide tagastamise nõudes. Hageja esitas 29.09.2017 Tartu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus TsMS § 429 lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei vaidle asjas menetluse
lõpetamisele vastu, mistõttu kohus leiab, et menetlus asjas tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagist loobumise tagajärjed on hagejale teada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 I lause kohaselt tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetluse avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kohus tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14 ja selles viidatud Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-142-10, p 10). Hagiavalduse kohaselt on hageja üks XXXX XXXX XX, Tartu kinnistu kaasomanikest. Hageja pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik (M.K.) oli kostjad ilma hageja nõusolekuta kinnistul asuvasse elamusse elama võtnud. Notariaalne kasutuskord puudus. Hageja loobus hagist põhjusel, et üks kostjatest (K.V.) omandas pärast hagi esitamist kinnistu mõttelise osa. Hageja leiab, et tema nõude sisuks oli omandiõiguse rikkumise lõpetamine, mida kostjad tegid kinnistu mõttelise osa omandamisega. Eeltoodut arvestades palub hageja jätta TsMS § 168 lg-te 4, 5 alusel kostjate kanda. Hageja peab menetluskulude enda kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks, kuna ta on teinud enda poolt kõik võimaliku, et saavutada enda omandiõiguse rikkumise lõpetamine kostjate poolt ilma kohtusse pöördumiseta. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad leiavad, et ei ole kunagi hageja omandiõigust rikkunud, kuna M.K. andis üürile enda ainukasutuses oleva eluruumi, kus ta elas koos kostjatega ühise perekonnana. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja saab lugeda hagist loobunuks seoses kostjate poolt nõude rahuldamisega. Kohus ei pea menetluskulude jaotamisel võimalikuks asuda sisuliselt hindama, kas kostjad hageja omandiõigust rikkusid või mitte. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.