Võlaõigus

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

2

Esimese osamakse tähtaeg oli 10.06.2021 a., viimase osamakse tähtpäev 11.05.2026 a. Osamaksete igakuine maksepäev oli 10. kuupäev. Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksega, osamakse suurusega 142,52 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.

4

Hageja on koos hagiga esitanud ka 08.08.2021 Bondora AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu BL2329009 tagasimaksete arvestuse (dtl 131), mille järgi on kostja tagasimakseid kokku teinud 147,87 eurot. Kahe krediidiandja tehtud arvestuse järgi on kostja tasunud kokku 620,21 eurot, samas kui kostja poolt tehtud maksete kohta esitatud tõendist nähtub, et kostja on kokku tasunud vähemalt 666,64 eurot. Hageja esitatud tõendist (dtl 314) selgub, et kostja poolt tegelikult tasutust on lisaks eeltoodule arvestatud 47,96 eurot lisateenuste katteks. VÕS § 4034 lõike 7 järgi ei võlgne vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija muid tasusid. Seega tuleb ka eeltoodud 47,96 eurot arvestada põhivõla katteks. Seega on kostjal laenuks saadust tagastamata 4100 - 472,34 – 47,96 = 3579,70 eurot.

5

Hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete alusel ei saa lepingu üles ütlemise kehtivust hinnata nii, nagu kohus juhendas ega viivist välja mõista selliselt, nagu hageja nõuab. Selliselt uuesti määratud tagasimaksete puhul on võimalik üksnes välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud tagasimaksed ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed. Määrates tagasimaksed uuesti tasumata laenujäägile alates lepingu sõlmimisest, tekib olukord, kus tagasimaksete uuesti määramise tõttu on kostja võlas alates lepingu sõlmimisest. See ei vasta seadusandja eesmärgile VÕS § 4034 lg 7 kehtestamisel. Kohus on seetõttu seisukohal, et tagasimaksete uuesti määramine ei kehti, ning sel juhul kehtib pooltevahelise lepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulp (maksegraafiku intressi ja muude tasude maksmise kohustus on tühine). Kui võtta aluseks laenulepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulp ning arvestada kostja poolt tasutu selle katteks, oleks kostjal täielikult tasutud maksed kuni 11.04.2022 makseni ning osaliselt, 18,82 euro ulatuses ka 10.05.2022 makse. Hageja väidetud lepingu üles ütlemise ajal, 28.02.2022, selle järgi põhivõlga ei oleks. Üles ütlemise avaldus on kostjale koos hagiga kätte toimetatuks loetud 01.09.2024. Selleks ajaks oleks kostja olnud ka ümberarvestuse kohaselt võlas enam kui kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seega saab lepingu lugeda üles öelduks alates üles ütlemise teate kostjale kohtumenetluses kättetoimetamisest. Üles ütlemisega muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenusumma. Viivist kogu põhivõlalt saab hakata arvestama alates üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 02.09.2024. Enne seda saaks hageja arvestada viivist uuesti määratud tagasimaksetelt, mis olid sissenõutavaks muutunud, aga seda hageja selliselt esitanud ei ole (nagu märgitud, hageja arvestus ei sobi). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla 3579,70 eurot ning viivise põhivõlalt alates 02.09.2024 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni, ent mitte rohkem kui põhivõla summa ulatuses. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 266,35 eurot.

6

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on 26.03.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 12.04.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 370 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kuludeks on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tundi; -kohtumäärusega tutvumine, hagi täiendamine, koostamine ja esitamine 0,5 tundi; -kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi; -istungil esindamine 0,5 tundi; -menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Samuti palub hageja välja mõista hagilt tasutud riigilõivu ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist hageja põhitegevuse standardse ja keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab kohtumäärusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 10 minutit. Hagi täiendamise vajadus on hagejast endast tingitud ja seega ei ole ajakulu 20 minutit põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik ajakulu on kohtu hinnangul 20 minutit, arvestades ka nimekirjas esinevat erinevust tasutud riigilõivu suuruses. Ülejäänud osas peab kohus menetlusdokumentide ajakulu põhjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku on 3 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi x 100 eurot). Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Arvestades lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinda, on põhjendatud õigusabikulu kokku 320 eurot ilma käibemaksuta (300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Nõudest osalise loobumise tulemusel kujunes uueks tsiviilasja hinnaks 4350,14 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 490 eurot. Hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole enam tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot tagastamist. Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 810 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu.

7

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi pärast hageja poolt hagist osaliselt loobumist osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Pärast hagist osaliselt loobumist oli hagihind 4350,14 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3579,70 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 3579,70 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui põhivõla ulatuses, mis ühe aasta eest arvestatuna on 399,14 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3978,84 euro ulatuses, mis on arvestatud hagihinnast (4350,14 eurot) 91,46%. Lähtuvalt 24.01.2025 hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja ülejäänud menetluskulud 91,46% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8,54% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 91,46% hageja põhjendatud menetluskuludest (810 eurot), millele vastab summa 740,83 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Maris Juha kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.