lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11587/9

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-11587/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-11587

Tsiviilasi

S.B. avaldus kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. augusti 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.B. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: S.B. (isikukood XXX), esindaja Denis Stepanov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 29. augusti 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3.Jätta menetluskulud S.B. kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S.B. (avaldaja) esitas 01.08.2017 Viru Maakohtule avalduse kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks. Avalduse kohaselt sai avaldaja juunis 2017 kätte Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni kokkuvõtte, kus hinnatakse tervishoiuteenuste kvaliteeti avaldaja ema X.X. suhtes. Avaldaja leiab, et tema emale X.X. le tekitasid SA Narva Haigla arstid tervisekahjustuse (jala amputeerimine jala gangreeni tõttu) ja avaldaja pöördus Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole arstide tegevusele hinnangu andmiseks. Avaldusele on lisatud Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokoll nr 53, millest nähtub, et SA Narva Haiglas ei kasutatud kõiki kaasaaegseid võimalusi patsiendi haigusseisundi diagnostikaks ja raviks. Kuid ka kaasaaegsete meetodite kasutamisel oleks jala säilitamine võimalus olnud 50 % või veelgi väiksem. Avaldaja ei ole nõus komisjoni tehtud otsusega ja palub kohtul määrata kohtuarstlik ekspertiis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus keeldus 29.08.2017 määrusega avaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei selgu avaldusest, millise enda õiguse või huvi kaitseks on avaldaja kohtusse pöördunud. Avaldaja soovib teostada ekspertiisi kolmanda isiku suhtes, kes ei ole asjas menetlusosaliseks. Sellist võimalust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe (TsMS § 3 lg-d 1 ja 2). Maakohus selgitas, et kohus ei ole pädev esitatud kujul avaldust menetlema ka juhul, kui avaldajaks oleks J.B. ise. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsust ei ole võimalik kohtus vaidlustada. Otsuse puhul on tegemist tõendiga, mida pool võib kohtumenetluses tõendina soovi ja vajaduse korral kasutada. Kohus aga ei hinda tehtud otsust ümber ega määra uut komisjoni koosolekut. Eeltoodu tähendab, et kohtul on võimalik kohtuekspertiisi määrata siis, kui kohtu menetluses on asi, mille lahendamiseks peab kohus vajalikuks määrata ekspertiisi. Antud juhul ei ole kohtumenetluses asja, milles oleks tekkinud vajadus X.X. suhtes ekspertiisi teostada. Küll võib selline võimalus ja vajadus tekkida nt siis, kui X.X. pöördub kahju hüvitamise hagiga arsti või raviasutuse vastu. Kohus selgitas, et ka eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb avalduses näidata TsMS § 244 lg-s 1 nimetatud põhjendusi. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning võtta avaldus menetlusse ja määrata kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertkomisjoni kokkuvõtte kohaselt ei määratud perearsti vastutavaks avaldaja emal X.X. l jala gangreeni tekkimise ja jala kaotamise eest. Avaldaja emale põhjustati tervise kahjustus ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon ei tuvastanud perearsti, koduõe ja SA Narva Haigla arstide süüd, mistõttu pöördus avaldaja kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks kohtusse. Avaldaja ei nõustu TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisega käesolevas asjas, kuna X.X. le on tekitatud VÕS § 1043 tähenduses õigusvastaselt kahju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS-i
65.peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
5.Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on õigesti viidanud TsMS § 3 lg-le 1, mille kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. See tähendab, et igaüks peab oma õiguste või huvide kaitseks ise kohtusse pöörduma. Maakohus on toonud hagiavalduse puudustena välja asjaolu, et hagiavaldust ei ole esitatud oma õiguste kaitseks ning samuti puudub nõue (nt kahju hüvitamise nõue), mille puhul oleks vajadus X.X. suhtes ekspertiisi taotleda. Avaldaja märgib ka määruskaebuses, et tema emale X.X. le on tekitatud VÕS § 1043 alusel kahju. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et avaldaja ei ole kohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Määruskaebuses ei ole vastupidist välja toodud. Samuti ei ole avaldaja esitanud avaldust X.X. nimel.
6.Samuti on maakohus piisaval määral asjakohaselt põhjendanud, et ekspertiisi on võimalik kohtul määrata siis, kui kohtumenetluses on asi, mille lahendamiseks on vajalik ekspertiis määrata. Ei piisa ainuüksi tõdemusest, et X.X. l on kahju tekkinud. Juhul, kui eesmärk on esitada kahju hüvitamise nõue, tuleb kohtule esitada ka nõuetekohane hagiavaldus selleks õigustatud isiku poolt. Praegusel juhul on määruskaebuses esitatud küll väide õigusvastaselt kahju tekitamise kohta, kuid ei ole täpsustatud, kas kannatanu soovib saada selle eest rahalist hüvitist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla mh alaneja sugulane. Samuti on võimalik taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele nii tsiviilasja kohtueelses menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena ning ka menetlusosalisena kohtumenetluses osalemiseks.
7.Maakohus on selgitanud avaldajale ka seda, et väljaspool põhihagi esitamist oleks võimalik ekspertiisi määramine eeltõendamismenetluse raames, milleks tuleks avaldajal põhjendada TsMS § 244 lg-s 1 toodud asjaolusid. TsMS 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sama paragrahvi lõike 3 järgi, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund või eseme seisund või väärtus; kahju või eseme puuduse põhjus või kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS § 244 lõike 3 alusel eeltõendamismenetluse algatamiseks on vajalik avaldajal õigusliku huvi olemasolu. Selline huvi on lõike 4 kohaselt olemas eelkõige siis, kui asjaolu tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Juhul, kui esineb reaalne võimalus, et ekspertiisi vältimine võib kohtuvaidluse ära hoida, siis tuleks kohtul üldjuhul eeltõendamismenetlus algatada.

Eeltõendamismenetluse võib kohus aga algatada üksnes poole taotlusel. Ringkonnakohus selgitab, et eeltõendamismenetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus. See tähendab, et kohus hindab igal üksikul juhul eeltõendamismenetluse algatamise vajalikkust. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja taotlenud eeltõendamismenetluse algatamist. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

8.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja