Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-104088
Kohtuasi
Eesti Õigusteenused OÜ hagi D.O ja G.X vastu 450 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
D.O ja G.X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellandid (kostjad) D.O (isikukood XXX) ja G.X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta D.O ja G.X 26.03.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.03.2023 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud D.O ja G.X kanda. Eesti Õigusteenused OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Eesti Õigusteenused OÜ (hageja) esitas 06.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.O-lt (kostja I) ja G.X-ilt (kostja II) 450 euro saamiseks. Pärnu
2-23-104088 Maakohtu maksekäsuosakond tegi 31.01.2023 kostjatele makseettepaneku, kostjad esitasid 13.02.2023 nõudele vastuväited ning Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 27.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.03.2023 Harju Maakohtule kostjate vastu nõude hagiavalduse vormis, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 450 eurot ning alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja II 22.12.2022 hageja poole sooviga saada õigusabi seoses ostetud kinnisasjal avastatud varjatud puudustega ja sellest tulenevalt kohtusse kahju hüvitamise nõude esitamisega. Kostja II saatis hagejale tutvumiseks asjaga seotud dokumendid. Hageja tutvus dokumentidega ning saatis 30.12.2022 kostjale II pakkumise, mille kohaselt pidi hagiavalduse koostamine maksma 600 eurot, lisandub riigilõiv ja menetlusabi taotluse koostamise tasu 65 eurot. Hageja edastas kostjatele ka õigusabiteenuse osutamise lepingu. Kostja II saatis 04.01.2023 hagejale allkirjastatud lepingu tagasi. 05.03.2023 teatas hageja kostjale II, et lepingult on puudu kostja I allkiri, ning andis teada, et alustab hagiavalduse koostamist 06.01.2023. 05.01.2023 allkirjastas lepingu ka kostja I. Hageja alustas lepingu alusel 06.01.2023 töö tegemist. 09.01.2023 andis kostja II hagejale teada, et soovib ühepoolselt lepingu lõpetada, kuna asjaolud on muutunud. Selleks ajaks oli hagejal osa tööst tehtud. Hageja teatas, et kostjatel tuleb tasuda juba tehtud töö eest 450 eurot ning esitas arve tasumise tähtajaga 14.01.2023. Kostjad ei ole arvet tasunud. Kuna pooled sõlmisid käsunduslepingu ja kostjad ütlesid selle üles, on hagejal õigus nõuda kostjatelt VÕS § 629 lg 1 alusel mõistlikku tasu tehtud töö eest. Arvestades seda, et kostjad kohustusid tasuma töö eest 100 eurot tunnis ning hageja tegi enne lepingu ülesütlemist tööd 4,5 tunni ulatuses, peavad kostjad tasuma hagejale lepingu alusel 450 eurot. Hagejal olid 05.01.2023 õhtuks süstematiseeritud kõik hagiavalduse lisad ning 06.01.2023 koostas hageja suurema osa hagiavaldusest. Hageja alustas hagiavalduse koostamist hiljemalt 06.01.2023 kell 14.10 ja viimased kommentaarid olid lisatud 06.01.2023 kell 22.34. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt ei olnud leping enne lepingu ülesütlemist sõlmitud. Ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ei olnud hageja lepingut allkirjastanud ega saatnud kostjatele allkirjastatud lepingut. Hageja allkirjastas lepingu 09.01.2023 kell 11.06 ja saatis selle kostjatele 10.01.2023, s.o pärast seda, kui ta sai teada lepingu ülesütlemisest. Hageja ei teavitanud kostjaid, et ta tegi tööd 06.01.2023 ning ei esitanud tehtud tööd kooskõlastamiseks. Hageja ei määratlenud täpsemaid ajalisi piire, millal töö valmib, millest kostjad järeldasid, et 09.01.2023 hommikuks polnud töid tehtud. Hageja ei ole kostjatele teenust osutanud. Hageja ei koostanud 06.01.2023 seisuga dokumente, mille eest ta tasu nõuab. Dokumendid võivad olla koostatud pärast lepingust taganemist eesmärgiga nõuda kostjatelt tasu.
2
2-23-104088 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 19.03.2025 otsusega hagi, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla 450 eurot ja alates 07.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis neilt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise 967,50 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Maakohus ei andnud luba esitada otsuse peale apellatsioonkaebust.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
-
-
kostja II edastas hagejale 2022 detsembris kirja, milles selgitas, et kostjad soovivad esitada 16 000 euro suuruse nõude ostetud majas esinevate puuduste tõttu, ning edastas hagejale lepingu, kirjavahetuse müüjaga ning ekspertiisiakti; hageja kinnitas 22.12.2022 kirjas edastatud dokumentide saamist ning märkis, et tema töö maksumus on 600 eurot; hageja edastas 30.12.2022 kostjatele kirja, milles selgitas, et hagiavalduse koostamine läheb maksma 600 eurot, menetlusabi taotlus 65 eurot ning kõik järgnevad kulud kooskõlastatakse lähtudes töö mahust. Samuti selgitas hageja, milliseid dokumente tuleb kostjatel menetlusabi taotluse koostamiseks hagejale esitada. Hageja saatis kostjatele sama kirjaga teenuse osutamise lepingu; kostjad edastasid 05.01.2023 hagejale mõlema kostja poolt allkirjastatud lepingu ning täpsustasid, et paluvad menetlusabi taotluses riigilõivu suurust vähendada ja nad ei soovi järelmaksu. Kostjad märkisid, et nad ootavad kaua vaja ja loodavad hageja peale; lepingu p-s 2.1.1 leppisid pooled kokku, et hageja osutab õigusabiteenust selleks, et koostada ja esitada kohtule kahju hüvitamise nõue seoses aadressil /aadress/ asuva kinnisasja varjatud puuduste kõrvaldamisega; lepingu p 5.1 järgi pidid kostjad tasuma teenuse eest hagejale tunnitasu 120 eurot; lepingu p 5.2 kohaselt tuli tasu lõplik suurus arvutada teenusele kulunud tundide alusel; leping p 5.3 järgi tuli tasu maksta väljastatud arve alusel; hageja selgitas 05.01.2023 e-kirjas, et ta alustab kohtusse esitamiseks vajalike dokumentide koostamisega homme ja töö käigus täpsustab vajadusel detaile. Hageja selgitas, et läheb natuke rohkem aega, kuna hagiavaldus ja taotlus tuleb esitada koos ning kostjate saadetud kirjavahetus tuleb samuti tõlkida eesti keelde; kuvatõmmisest nähtub, et hageja on lisanud vastavasse kausta kogutud tõendeid 05.01.2023 kell 16.54 ja 16.56 ning koostanud tõlked 06.01.2023 kell 13.53 ja 19.46 koostatud hagiavaldusest nähtub, et hagiavaldusele on lisatud koostaja kommentaarid – esimene 06.01.2023 kell 14.10 ning viimane 06.01.2023 kell 22.01; hageja tööajaarvestuse tabeli kohaselt tegi hageja järgmisi toiminguid: 1) 05.01.2023 kell 16.30–17.00 – esitatud materjalide analüüs, süstematiseerimine, avalduse lisade loomine, 2) 06.01.2023 kell 13.45–15.25 ja 20.15–22.35 – hagiavalduse koostamine, dokumentide analüüs, lisade tõlkimine; kostjad ütlesid 09.01.2023 e-kirjaga käsunduslepingu üles; hageja sai e-kirja samal päeval kätte; hageja väljastas 09.01.2023 kostjatele arve nr A205 summaga 450 eurot (tasumise tähtaeg 14.01.2023); arve kirjelduse kohaselt seisnes osutatud teenus järgnevas: hagiavalduse koostamine koos dokumentide analüüsiga, teenusele kulunud aeg 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot; kostjad ei ole arvet tasunud.
3
2-23-104088
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue 450 euro saamiseks VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Poolte vahel oli sõlmitud õigusteenuse osutamise leping. Poolte kirjavahetus tõendab, et kostjad pöördusid hageja poole õigusabiteenuse saamiseks, hageja tegi kostjatele pakkumuse õigusabiteenuse osutamiseks ning kostjad nõustusid hageja pakkumusega, s.o lepingus toodud tingimustel õigusabiteenuse osutamisega. Kuna leping on VÕS § 9 lg 2 järgi sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai ja kostjad saatsid hagejale allkirjastatud lepingu 05.01.2023, on leping sõlmitud 05.01.2023. Lepingu p 10.1 ei eelda lepingu mõlemapoolset allkirjastamist. Hageja hakkas allkirjastamata lepingu alusel kokkulepitud ülesandeid täitma ning kostjad nõustusid sellega. Mh möönsid kostjad ka lepingut üles öeldes, et leping oli sõlmitud. Leping on selle sisu arvestades käsitatav tähtajatu käsunduslepinguna VÕS § 619 tähenduses, mille võib kumbki pool VÕS § 630 lg 1 alusel üles öelda. Kostjad ütlesid 09.01.2023 lepingu üles, hageja sai ülesütlemise avalduse samal päeval kätte ja leping lõppes samal päeval. Kuigi kostjad on lepingu üles öelnud, ei saa sellest järeldada, et hagejal ei oleks enam kostjate vastu lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad VÕS § 195 lg 2 järgi kehtima ning käsundisaajale tuleb VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 järgi täidetud ülesannete eest tasu maksta. Kuna käsund ei ole suunatud tulemusele, siis isegi juhul, kui käsund jääb täitmata, kuna käsundusleping lõpeb, kuid käsundisaaja on oma kohustusi osaliselt täitnud, on tal õigus saada selle eest tasu. Saadav tasu peab vastama sellele, mida ta on käsundi täitmiseks teinud. Käsundisaajal on õigus mõistlikule osale tasust. Seega on hagejal õigus nõuda mõistlikku tasu enda tehtud töö eest. Hageja on tõendanud, et ta tegi enda välja toodud ajal arve kirjelduses märgitud tööd ning tööajaarvestuse tabelis märgitud toimingud vastavad tegelikult tehtud toimingutele, st osutas arvel nr A205 märgitud mahus õigusteenust. Kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks töid teinud. Kostjad ei saanud eeldada, et 09.01.2023 hommikuks pole hageja tööde tegemist alustanud, sest 05.01.2023 e-kirjas selgitas hageja, et alustab kohtusse esitamiseks vajalike dokumentide koostamist 06.01.2023. Seega pidi kostjatele olema arusaadav, et hageja alustab tööde tegemist 06.01.2023 ning selle eest tuleb tasu maksta. Ka puudus poolte vahel kokkulepe, et tasu väljamaksmise eelduseks on tehtud töö esitamine ja kooskõlastamine kostjatega, mistõttu ei saa kostjad sel alusel keelduda tasu maksmisest Hageja esitatud arvelt nähtub, et hagejal kulus õigusteenuse osutamisele 4,5 tundi, mis on mõistlik ning usutav. Arvel välja toodud tunnihind vastab lepingule. Arve tuli tasuda 14.01.2023, kuid kostjad ei ole arvet tasunud.
4.3.Arve tasumisega viivitamise tõttu on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjatelt ka viivise tasumist.
4.4.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
4.5.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulu 827,50 eurot (ilma käibemaksuta).
4
2-23-104088 Kuigi hagejat esindas hageja juhatuse liige W.S, volitas ta end hagejat kohtumenetluses esindama ning ta vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Äriühingul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule, seejuures võib volitada lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, ning äriühingu juhatuse liikmest seaduslik esindaja ei pea osutama õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 13– 14; RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot kuni 10.06.2023 ning 130 eurot alates 17.09.2024 ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Apellatsioonkaebus
5.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, või teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 150 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, palusid kostjad ajatada väljamõistetud raha tasumise kohustuse ja kohustada kostjaid tasuma võlg 12 kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu 15. kuupäeval. Apellatsioonimenetluse kulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus tõendeid hinnates ekslikult seisukohale, et mõistlik osa tasust on 450 eurot. Pooled olid leppinud kokku, et hagiavalduse koostamise tasu on 600 eurot (120 eurot/tund×5 tundi). Hageja ei koostanud hagiavaldust lõpuni. Seega ei ole usutav, et hagejal kulus toimingutele 4,5 tundi. Selleks võis kuluda 1,5 tundi. Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded, sest ei selgitanud kostjatele nende tõendamiskoormist, kuid asus samas seisukohale, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks töid teinud. Hageja esitas tõendina hagiavalduse (hagi lisa 11), mille faili teabe kohaselt on faili muudetud 09.01.2023. Seega tegi hageja hagiavalduse ilmselt pärast lepingu ülesütlemist raha saamise eesmärgiga ning võttis aluseks mingi teise sarnase vaidluse hagiavalduse.
5.2.Maakohus leidis vääralt, et kostjad peavad hüvitama hagejale menetluskulud. Hagejat esindas tema juhatuse liige, kes ei ole lepinguline esindaja. Maakohtu viidatud Riigikohtu praktika ei ole siin kohaldatav, sest sealses asjas oli tegemist korteriühistu juhatuse liikmega, kes ei saa tasu esindamise eest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 5
2-23-104088
7.Kostjate apellatsioonkaebus tuleb haginõude rahuldamist puudutavas osas jätta TsMS § 637 lg lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
7.1.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 450 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.2.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
7.3.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist. Hagejal on käsunduslepingu ülesütlemise korral VÕS § 629 lg 2 järgi õigus mõistlikule osale tasust ning tasu suuruse määramisel tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust, seejuures arvatakse tasust maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. Mõistlikkuse määramisel on peamiseks kriteeriumiks asjaolu, kui suur osa kohustusi on täidetud ning milline osa on jäänud täitmata, samuti tuleb arvestada käsundiandja saadud kasu ja lepingu lõppemise põhjust (VÕS III komm (2021), § 629, p 3.1). Siinses asjas ei ole hageja ise käsunduslepingu lõppemist põhjustanud, samuti ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks saanud käsundi täitmisel mingit kasu või midagi säästunud. Seega tuli maakohtul hinnata kohustuste täitmise mahtu. Sellest tulenevalt on iseenesest õige kostjate väide, et maakohtul tuli mh arvestada ka seda, et hageja e-kirja kohaselt pidi hagiavalduse koostamine maksma 600 eurot. Samas ei anna see alust maakohtu otsust tühistada, sest arvestades hageja koostatud hagiavalduse (dtl 55–65) sisu ja mahtu, oli hageja enne lepingu ülesütlemist juba hagimaterjalid komplekteerinud ning hagiavalduse valdavas osas koostanud, s.o käsundi valdavas osas täitnud. Arvestades hagiavalduse projekti markeeritud kohti, vajas see peamiselt veel kostjatega kooskõlastamist ja täpsustamist. Seega võis hagejal kuluda lepingu ülesütlemiseni käsundi täitmiseks 4,5 tundi ning täiendavate paranduste ja täienduste tegemiseks ei pruukinud kuluda rohkem kui pool tundi. Kuigi kostjatel on kahtlus, et hageja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks veel hagiavaldust koostanud, ei ole kostjad toonud esile selliseid asjaolusid, mis sellist kahtlust kinnitaksid. 6
2-23-104088 Pelgalt sellest, et hagiavalduse faili teabe alt nähtub, et faili on viimati muudetud 09.01.2023, ei saa järeldada, et hageja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks hagiavaldust koostanud või ei olnud teinud seda sellises mahus. Faili teabe alt nähtub, et fail oli loodud 06.01.2023 ning selles sisaldusid 06.01.2023 lisatud kommentaarid. Seega on usutav, et hageja koostas hagiavalduse enne lepingu ülesütlemisest teada saamist. Kolleegiumi hinnangul ei saa mõistlikult eeldada, et hageja asus hagiavaldust olulises ulatuses täiendama pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist raha teenimise eesmärgil. Seega asus maakohus kokkuvõttes õigesti seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta oli 4,5 tunni ulatuses teenust osutanud. Seejuures märkis maakohus otsuses ekslikult, nagu pidanuks kostjad tõendama, et hageja ei ole teenust osutanud. Arvestades seda, et hageja pidi tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud ning hageja on seda teinud, piisas hagi rahuldamiseks hageja esitatud tõenditest. Kuigi kostjad seadsid hageja poolt teenuse osutamiseks toimingute tegemise kahtluse alla, ei toonud kostjad esile selliseid asjaolusid, mis seda kahtlust kinnitaksid. Seetõttu ei olnud maakohtul vaja ka kostjatele selliste asjaolude tõendamiskoormist selgitada.
7.4.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
8.Kuigi kostjad vaidlustasid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatava põhjendatud ja vajaliku kuluna hageja lepingulise esindaja kulud ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 827,50 eurot, ei ole kostjate kaebus selles osas õiguslikult perspektiivne. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on leidnud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-1618835/64, p 10.1). Siinsel juhul leiavad kostjad, et nad ei pea hagejale menetluskulusid hüvitama, kuna hagejat esindas menetluses tema seaduslik esindaja. See asjaolu ei välista aga maakohtu viidatud Riigikohtu praktika kohaselt menetlusosalisele tekkinud menetluskulude hüvitamist. Seejuures pidas Riigikohtus lisaks korteriühistu juhatuse liikmele ka äriühingu juhatuse liikme puhul põhjendatuks seda, et juhatuse liige ei pea osutama õigusabiteenust äriühingule tasuta, kui ta tegutseb äriühingu lepingulise esindajana (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Seda arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada ja jätab apellatsioonkaebuse selles osas menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellantide kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid
7
2-23-104088 menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellantide kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka nende menetlusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellantide menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka nende taotlust vabastada nad menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole apellandid riigilõivu tasunud ja menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidel riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks neil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.