Eesti Õigusteenused OÜ hagi D.O ja G.X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
497,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Õigusteenused OÜ (registrikood 14943685), lepinguline esindaja Galina Danilišina Kostjad
Asja läbivaatamine
I.
D.O (isikukood XXX)
II.
G.X (isikukood XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista D.O-lt ja G.X-ilt Eesti Õigusteenused OÜ kasuks välja 450 eurot.
3.Mõista D.O-lt ja G.X-ilt Eesti Õigusteenused OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (450 eurot) alates 07.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt D.O ja G.X kanda.
Määrata kindlaks Eesti Õigusteenused OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 967,50 eurot.
6.Mõista D.O-lt ja G.X-ilt solidaarselt välja Eesti Õigusteenused OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 967,50 eurot.
7.D.O ja G.X peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.Eesti Õigusteenused OÜ (hageja) nõuab D.O-lt (kostja I) ja G.X-ilt (kostja II) põhivõla summas 450 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
seoses sooviga esitada kahju hüvitamise nõue pöördus kostja II 22.12.2022 hageja poole õigusabi saamiseks;
-
kostja II saatis hagejale tutvumiseks asjaga seotud dokumendid ning 30.12.2022 saatis hageja kostjatele pakkumise, mille kohaselt hagiavalduse koostamine läheb maksma 600 eurot, lisandub riigilõiv ja menetlusabi taotluse koostamise tasu 65 eurot. Hageja edastas kostjatele ka õigusabiteenuse osutamise lepingu;
-
04.01.2023 saatis kostja II hagejale allkirjastatud lepingu. 05.03.2023 allkirjastas lepingu kostja I;
-
hageja teatas 05.01.2023 kostjatele, et alustab hagiavalduse koostamisega 06.01.2023;
-
kostjad andsid lepingu allkirjastamisega aktsepti hageja oferdile ning leping oli seega poolte vahel sõlmitud 05.01.2023;
-
09.01.2023 andis kostja II hagejale teada, et soovib ühepoolselt lepingu lõpetada, kuna asjaolud on muutunud;
-
hageja oli lepingu alusel juba töö tegemisega alustanud 06.01.2023 ning see oli kostjatele teada. 09.01.2023 seisuga oli valmis osa tööst ning teostatud töö eest tuleb tasu maksta;
-
hageja teatas, et kostjatel tuleb tasuda juba tehtud töö eest 450 eurot ning esitas arve, kuid kostjad keeldusid arve tasumisest.
Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja menetluskulude suurus on 967,50 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate peamised vastuväited olid järgmised: 2
-
lepingust taganemise hetkeks ei olnud hageja allkirjastanud lepingut. Hageja allkirjastas lepingu 09.01.2023, so peale seda, kui ta sai teada lepingu taganemisest;
-
hageja ei teavitanud kostjaid, et töö on tehtud 06.01.2023 ning ei esitanud tehtud tööd kooskõlastamiseks;
-
hageja ei määratlenud täpsemaid ajalisi piire, millal töö valmib, millest kostjad järeldasid, et 09.01.2023 hommikuks polnud tööd teostatud;
-
hageja ei koostanud 06.01.2023 seisuga dokumente, mille eest nõuab tasu;
-
kostjad keeldusid arvet tasumast, kuna hageja nõuab raha tehtud töid esitamata ja lepingut allkirjastamata.
Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht
3.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõla 450 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas hageja ja kostjate vahel on sõlmitud leping ning kas kostjatel on sellest tulenevalt hageja ees raha maksmise kohustus, mida nad on rikkunud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 järgi lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud, ning nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja tugineb sellele, et hageja ja kostja vahel on leping sõlmitud ning selle tõendamiseks on ta esitanud väljavõtted poolte elektroonilisest kirjavahetusest. Nimetatud tõenditest nähtub poolte suhtlus alljärgnevalt: a) kostja II on edastanud hagejale detsembris 2022 kirja, milles selgitab, et kostjad soovivad esitada 16 000 euro suuruse nõude ostetud majas esinevate puuduste tõttu. Kostja II selgitab, et edastab hagejale lepingu, kirjavahetuse müüjaga ning ekspertiisiakti (dtl 35-36); b) 22.12.2022 kirjas kinnitas hageja kostja II edastatud dokumentide saamist ning hageja märkis, et tema töö maksumus on 600 eurot (dtl 35-36); c) 30.12.2022 edastas hageja kostjatel kirja, milles selgitas, et hagiavalduse koostamine läheb maksma 600 eurot ning menetlusabi taotlus lisaks 65 eurot. Hageja selgitas, et kõik järgnevad kulud kooskõlastatakse lähtudes töö mahust. Samuti selgitas hageja, milliseid dokumente tuleb kostjatel menetlusabi taotluse koostamiseks hagejale esitada. Hageja saatis kostjatele sama kirjaga teenuse osutamise lepingu (dtl 36, 40); d) 04.01.2023 ja 05.01.2023 edastasid kostjad hagejale mõlema kostja poolt allkirjastatud lepingu. Samuti täpsustavad kostjad, et menetlusabi taotluses paluvad riigilõivu suurust vähendada ja nad ei soovi järelmaksu. Kostjad toovad välja, et nad ootavad kaua vaja ja loodavad hageja peale (dtl 37, 42);
3
e) 05.01.2023 e-kirjas selgitab hageja, et alustab kohtusse esitamiseks vajalike dokumentide koostamisega homme ja töö käigus vajadusel täpsustab detaile. Hageja selgitab, et läheb natuke rohkem aega, kuna hagiavaldus ja taotlus tuleb esitada koos ning kostjate saadetud kirjavahetus tuleb samuti tõlkida eesti keelde (dtl 37, 42). Kohus leiab, et eeltoodud poolte kirjavahetus tõendab, et kostjad on pöördunud hageja poole õigusabiteenuse saamiseks (punkt a)), hageja on teinud kostjatele pakkumuse õigusabiteenuse osutamiseks (punkt c)) ning kostjad on hageja pakkumusega nõustunud (punkt d)). Seejuures on kostjad lepingu allkirjastamisega nõustunud lepingus toodud tingimustel õigusabiteenuse osutamisega. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai (VÕS § 9 lg 2). Vaidlustamata asjaoludel edastasid kostja allkirjastatud lepingu hagejale 05.01.2023 (punkt d)). Seega sai hageja kostjate nõustumuse kätte 05.01.2023 ning VÕS § 9 lg-st 1 lähtudes on alates sellest asjas leping poolte vahel sõlmitud. Kohtu hinnangul on käesolevalt järgitud ka VÕS § 11 lg-s 2 sätestatud lepingu vorminõuet. Nii tuleneb lepingu punktist 10.1., et leping jõustub selle allakirjutamisel. Vaidlustamata asjaoludel on kostjad lepingu allkirjastanud. Viidatud lepingu punkt ei eelda mõlema poolset lepingu allkirjastamist. See järeldub lepingu punkti sõnastusest, aga ka poolte tegelikust tahtest ja käitumisest lepingu sõlmimisel. See järeldub eelkõige punktis e) viidatud kirjast, millest lähtuvalt hakkas hageja kokkulepitud tööülesandeid täitma enne tema poolse lepingu allkirjastamist ning kostjad seda aktsepteerisid. Samuti on kostjad 09.01.2023 saadetus e-kirjas märkinud, et peavad muutunud asjaoludest tulenevalt teenusest keelduma ja loevad seetõttu lepingu ühepoolselt kehtetuks (dtl 39, 43). Ka kohtumenetluses on kostjad oma kirjalikes seisukohtades tuginenud sellele, et nad taganesid lepingust. Seega on kostjad möönnud läbivalt, et poolte vahel oli leping sõlmitud.
6.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja osutab kostjatele õigusabiteenust, mis seisnes kohtusse hagi esitamiseks vajalikes dokumentide koostamises, kostjate esindamises kohtus, kostjate nõustamises kohtumenetluse käigus ja vajalike dokumentide, avalduste jms koostamine kohtumenetluses (lepingu p 2.1., dtl 96). Kuivõrd pooled on sõlminud lepingu õigusteenuse osutamiseks ning selles pole kokku lepitud saavutatavas tulemuses on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.1
7.VÕS § 630 lg 1 sätestab, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Lepingu p 10.3 kohaselt kehtib leping poolte poolt kõigi kohustuste täitmiseni, eelkõige kuni teenuse osutamise lõpuleviimiseni käsundisaaja poolt (dtl 99). Seega oli tegemist tähtajatu käsunduslepinguga, kuna lepingus polnud kindlaks määratud käsundi täitmise tähtaega. Kostja II e-kirjaga on tõendatud, et kostjad ütlesid 09.01.2023 e-kirjaga käsunduslepingu üles (dtl 39, 43). Hageja vastas kostjate 09.01.2023 e-kirjale samal päeval (dtl 38), so hageja sai kostjate poolse ülesütlemisavalduse kätte 09.01.2023. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Seega 05.01.2023 sõlmitud käsundusleping lõppes 09.01.2023 ülesütlemisega kostjate poolt.
8.Lepingu korraline ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled küll nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega, kuigi kostjad on lepingu üles öelnud, ei saa sellest järeldada, et hagejal poleks enam kostjate vastu lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid. 1
Riigikohtu 13.04.2016 otsus 3-2-1-181-15, p 40.
4
Lepingus ei ole kokkulepet tasustamise tingimuste kohta lepingu lõpetamise puhuks. Seega tuleb lähtuda VÕS §-st 629, mille lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tasu suuruse määramisel eelnimetatud juhul tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada mh käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Kuna käsundi täitmine seisneb käsundisaaja kohustuste täitmises ning käsund ei ole tulemusele suunatud, siis isegi juhul, kui käsund jääb täitmata, kuna käsundusleping lõpeb, kuid käsundisaaja on oma kohustusi osaliselt täitnud, on tal õigus selle eest tasu saada. 2 Saadav tasu peab vastama sellele, mida ta on käsundi täitmiseks teinud – tal on õigus mõistlikule osale tasust. Seega on hagejal praegusel juhul õigus nõuda mõistlikku tasu enda tehtud töö eest.
8.1.Lepingu p 2.1.1 järgi leppisid pooled kokku, et hageja osutab õigusabiteenust selleks, et koostada ja esitada kohtusse avaldus kahju hüvitamise nõudes seoses objekti aadressil xxx varjatud puuduste kõrvaldamisega (dtl 96). Kliendilepingu punktis 5.1 on sätestatud, et teenuse eest tasuvad kostjad hagejale tunnitasu 120 eurot. Lepingu punkti 5.2 kohaselt arvutatakse tasu lõplik suurus punktis 5.1 nimetatud teenusele kulunud tundide alusel. Leping punkti 5.3 järgi tuli tasu maksta väljastatud arve alusel. Pooled on kokku leppinud, et lepingu punkti 2.1.1. täitmiseks, so hagiavalduse koostamiseks ja menetlusabi taotluse koostamise tasu on 665 eurot. Hageja väljastas 09.01.2023 kostjatele arve nr A205 summas 450 eurot (dtl 44). Arve kirjeldusest nähtuvalt seisnes osutatud teenus järgnevas: hagiavalduse koostamine koos dokumentide analüüsiga. Teenusele kulunud aeg oli 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hageja nõuab kostjatelt juba tehtud töö eest tasumist (so töötundide eest, mis kulusid tõendite komplekteerimisele, tõlkimisele ja avalduse koostamisele) (dtl 66).
8.2.Kostjad ei pea usutavaks, et hageja ülesütlemise hetkeks väidetud tööd teostas. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt veenvalt tõendanud, et tööd on tema poolt välja toodud ajal teostatud. Nii nähtub kohtule esitatud kuvatõmmisest, et 06.01.2024 seisuga oli hageja kausta komplekteerinud tõendid ning koostanud osade lisade osas ka tõlked (dtl 54). Kuigi viidatud kuvatõmmisest ei nähtu, et hageja oleks alustanud hagiavalduse koostamist, on hageja esitanud tõendina koostatud hagiavalduse (dtl 55-65). Sellest nähtub, et hagiavaldusele on lisatud kostaja kommentaarid – esimene 06.01.2023 kell 14.10 ning viimane 06.01.2023 kell 22.01. Kohtu hinnangul tõendab see hageja väidet, et tegelikkuses alustas ta hagiavalduse koostamisega 06.01.2023, nagu oli ka kostjatele e-kirjas selgitanud. Kostjate väide, et hageja ei alustanud töödega 06.01.2023, on tõendamata. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et käsunduslepingu ülesütlemise hetkeks oli ta töid teostanud. Kostjad on esitanud ka hageja tööajaarvestuse tabeli osas vastuväite ning leiavad, et see pole usaldusväärne, kuna selles puudub märge selle koostamise aja kohta. Kohus sellega ei nõustu. Hageja esitatud kuvatõmmisest nähtub, et hageja on lisanud vastavasse kausta kogutud tõendeid 05.01.2023 kell 16.54 ja 16.56 ning koostanud tõlked 06.01.2023 kell 13.53 ja 19.46 (dtl 54). Tööajaarvestuse tabelist nähtub, et hageja on 05.01.2023 teostanud järgmised toimingud – esitatud materjalide analüüs, süstematiseerimine, avalduse lisade loomine kell 16.30 – 17.00 ning 06.01.2023 järgmised toimingud – hagiavalduse koostamine, dokumentide analüüs, lisade tõlkimine kell 13.45 – 15.25 ja 20.15 – 22.35 (dtl 66). Ülejäänud toimingud (sh materjalide ja dokumentide analüüs) kuuluvad tavapäraselt hagiavalduse koostamise juurde. Seega on hageja tõendanud, et tööajaarvestuse tabelis märgitud toimingud vastavad ka tegelikult teostatud toimingutele. Teostatud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud.
2
Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaanne, § 629 p 3.1.
5
8.3.Kohus märgib täiendavalt, et kostjad ei saanud eeldada, et 09.01.2023 hommikuks pole hageja tööde teostamisega alustanud, sest 05.01.2023 e-kirjas selgitas hageja, et alustab kohtusse esitamiseks vajalike dokumentide koostamisega 06.01.2023. Seega pidi kostjatele olema arusaadav, et hageja alustab tööde teostamisega 06.01.2023 ning selle eest tuleb tasu maksta. Ka puudus poolte vahel kokkulepe, et tasu väljamaksmise eelduseks on tehtud töö esitamine ja kooskõlastamine kostjatega, mistõttu ei saa kostjad sel alusel keelduda tasu maksmisest.
8.4.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et praegusel juhul on tõendatud, et kostjatele on kliendilepingu alusel ja arvel nr A205 märgitud mahus õigusteenust osutatud. Järelikult tuleb kostjatel hagejale osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu maksta (VÕS § 629 lg 1, kliendilepingu p 5). Hageja on 09.01.2023 edastanud kostjatele vastavalt kliendilepingu punktile 5.3. õigusteenuse osutamise eest arve summas 450 eurot. Hageja esitatud arvelt nähtub, et hagejal on kulunud õigusteenuse osutamisele 4,5 tundi (hagiavalduse koostamine koos dokumentide analüüsiga). Kohtu hinnangul on õigusteenuse osutamisele kulunud aeg, so 4,5 tundi mõistlik ning usutav. Arvel välja toodud tunnihind vastab lepingule (p 5.3.1. dtl 98). Arve tuli tasuda 14.01.2023. Vaidlus puudub selles, et kostjatel on saadud õigusteenuse eest maksmata, so 14.01.2023 esitatud arve on tasumata. Seega on kostjad rikkunud kohustust teenuse eest raha maksta ning hagejal on õigus nõuda selle kohustuse täitmist, so 450 euro maksmist, VÕS § 108 lg 1 alusel. Järelikult kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivisenõude alates 07.03.2023 (so hagi kohtusse esitamisest) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kostjad on viivituses omapoolse rahalise kohustuse täitmisega on hageja viivisenõue põhjendatud.
9.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad viidatud sätte aluse tsiviilasja menetluskulud kostjate kanda.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Hageja on esitanud 4. veebruaril 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 140-142). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 967,50 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust summas 827,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 140 eurot.
12.1.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu tuues välja, et hageja esindaja näol ei ole tegemist lepingulise esindajaga, vaid hageja seadusliku esindajaga. Seetõttu ei kuulu ka hageja menetluskulud hüvitamisele. Kohus sellega ei nõustu. Äriühingul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule, seejuures võib volitada lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget.3 Hageja on koos hagiavaldusega esitanud volikirja, millest nähtub, et hageja on volitanud ennast esindama Galina Danilišina (dtl 70). G. Danilišina vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatule (dtl 71). Samuti on hageja kinnitanud, et G. Danilišina osundab õigusabiteenust käsunduslepingu alusel. Kohus selgitab, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea äriühingu juhatuse 3
Riigikohtu 18. juuni 2014 määrus asjas 3-2-1-62-14, p 13; 9. novembri 2016 määrus asjas nr 3-2-1-102-16, p 15.
6
liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid.4 Seega juriidilise isiku seaduslik esindaja võib tegutseda lepingulise esindajana ning tema esinduskulud tuleb põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada.
12.2.Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on need kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot kuni 10.06.2023 ning 130 eurot alates 17.09.2024 ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 827,50 eurot. Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 140 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjatelt solidaarselt (TsMS § 165 lg 3) hageja kasuks välja mõista menetluskulud 967,50 eurot. Lisaks peavad kostjad tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
4
Riigikohtu 18. juuni 2014 määrus asjas 3-2-1-62-14, p 14; 9. novembri 2016 määrus asjas nr 3-2-1-102-16, p 15.
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.