2-17-7645/14 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-17-7645 hagejal ei õnnestunud saada mõistliku aja jooksul kogu võlgnevus kätte kohtuväliselt ning kostja on väljendanud ka tahet nõudele vastu vaielda, siis ei ole hagejal jäänud muud võimalust üle, kui pöörduda oma nõudega kohtusse. Hageja soovib seejuures saada kätte nii viivised kui ka võla sissenõudmisega kaasnenud kulude hüvitamist. Hageja palub mõista AS-lt Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks välja põhivõlgnevus 4500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16.05.2017 seisuga 111,54 eurot; alates 16.05.2017 viivis 8% aastas 4500 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest viivis 8% aastas 4500 eurolt kuni 4500 euro tasumiseni; võla kohtuvälised sissenõudmiskulud 154 eurot /alternatiivselt/ võla kohtuvälised sissenõudmiskulud 40 eurot. Jätta kõik menetluskulud AS Norwes Metall kanda ning määrata tema poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt UAB „Latlita“ esitatavale menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud AS-lt Norwes Metall välja. 06.11.2017 esitas hageja täpsustatud nõuded, kuna hageja poolt oli menetluse kestel osaliselt võlgnevusest tasutud. Nimelt on kostja poolt pärast hagiavalduse esitamist tasutud 2500 eurot. Hageja leiab, et kostja osaliste maksete puhul tuleb lugeda esmalt kaetuks hageja sissenõudmiskulud 40 eu-rot, seejärel sissenõutavaks muutunud viivis ning alles viimasena põhivõlg. Kostja osamaksed peavad enne põhivõlga katma ära ka hagimenetluse jooksul VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel lisandunud viivist. Seega alates 27.06.2017 on kostja osamakse tõttu alles jäänud hageja põhinõue 4193,95 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue 114 eurot. Hageja märgib, et viimane nõue on eraldiseisev kahjunõue ega ole käsitletav VÕS § 1131 lg 1 mõttes sissenõudmiskuluna, vaid sama sätte lg 2 mõttes kahjunõudena. Hageja palub lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses. 30.11.2017 esitas hageja oma lõplikud seisukohad, mille kohaselt on kostja tasunud pärast hagiavalduse esitamist 4500 eurot, kusjuures viimane osamakse teostati 13.11.2017.a. Hageja leiab, et võlgnevuse tasumisel tuleb tehtud osamakset summas 1000 eurot maha arvata ennekõike lisandunud viivistest ja alles seejärel põhinõudelt. Eeltoodust tulenevalt on hageja allesjäänud põhinõude suuruseks 295,84 eurot, mille pealt tuleb arvestada lisanduvad viivist seadusjärgses ulatuses alates 13.11.2017, kui kostja teostas viimast osamakset 1000 eurot. Samuti on seni rahuldamata jäänud hageja eraldiseisev kahjunõue 114 eurot, mis koosneb kohtueelsetest õigusabikuludest Vastavalt eeltoodule loobub hageja täiendavalt ja osaliselt oma rahalisest nõudest 1000 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 295,84 eurot ja eraldi kahjuhüvitis 114 eurot kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, so kokku 409,84 eurot. Hageja palub endiselt mõista TsMS § 367 alusel lisanduvat viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse te-gemiseni ning sealt alates protsendina kuni nõude täieliku tasumiseni. Lisaks palub hageja jätta ka kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata tema menetluskulud kindlaks vastavalt hageja 06.11.2017 menetlusdokumendis ja käesolevas dokumendis taotletule. Kostja 20.11.2017 dokumendi kohaselt palub kostja hageja menetluskulude vähendamist 95% võrra, kuivõrd hagi koostamisele oleks pidanud minema 3 tundi, mitte 7,75 tundi ning muud toimingud ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“ kasuks põhivõlgnevus 295,84 eurot, alates 13.11.2017 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses 295,84 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni, alates kohtuotsuse tegemisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses 295,84 eurolt kuni 295,84 euro tasumiseni. Mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“ kasuks kahju hüvitis 114 eurot. Tagastada hagejale UAB „Latlita“ hagi esitamisel tasutud riigilõivust 162,50 eurot hagist osalise loobumise tõttu ning määrata rahaliselt kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“

2-17-7645 kasuks menetluskulud 2537,50 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest 2275 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 262,50 eurot või alternatiivselt määrata rahaliselt kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“ kasuks menetluskulud 2700 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest 2275 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 425 eurot. Kohustada kostjat tasuma hagejale UAB „Latlita“ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja seisukohad Kostja leiab, et hagis esitatud väited ja esitatud tõendid ei saa olla aluseks hageja poolt kostjale nõude esitamiseks. Kostja viitab asjaolule, et korduvalt pakkus hagejale kompromissi tingimustel, et maksab hagejale võlgnevuse summa osade kaupa menetluskulude mitte suurendamise eesmärgiga kompromissi sõlmimist järgmistel tingimustel: kostja tunnistab põhivõlgnevust hageja ees 4 500 eurot viie kuu jooksul 900 eurot kuus. Hageja loobub viivisenõudest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 20.11.2017 esitas kostja seisukohad, mille kohaselt kostja ei ole nõus haginõuete täpsustamisega viiviste ja kohtuväliste sissenõudmiskulude osas. Kostja selgitab, et põhinõue 4500 euro on tasutud menetluse ajal. Kostja viivisnõue ei ole käesoleval ajal tasutud ja kostja võtab omaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 111,54 eurot. Hageja on nõus kostjale 100 euro riigilõivu tagastamisega. Kostja kohtuvälised sissenõudmiskulud 40 eurot ei ole tasutud ja kostja võtab omaks. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskuludele summas 325 eurot (riigilõiv). Kostja vaidleb vastu hageja väidetavale menetluskuludele summas 2100 eurot. Hageja esindaja poolt esitatud esindaja toimingute kirjeldusest hageja esindaja kasutas hagiavalduse koostamiseks 7,75 tundi. Hagiavalduse koostamisel hageja esindaja oli teadlik asjaolust, et kostja tunnistas hagiavalduse põhisumma suurust ja palus pikendada põhisumma maksmise tähtaja 6 kuu võrra. Lihtsa hagiavalduse koostamiseks kasutatud hageja kvalifitseeritud advokaadi poolt 7,75 tundi on põhjendamatu ja mittevajalik kulu. Tavalise hagiavalduse esitamiseks kuulub mitte rohkem kui 3 tundi. Kostja ja hageja vahel puudus vaidlus põhinõude suuruses. Kostja palus kostjalt nõudesumma maksmist graafikujärgselt viie kuu jooksul summas 900 eurot kuus. Kostja tasus põhinõude summa 5 kuu jooksul. Muud esindaja toimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Nagu nähtub hageja esindaja poolt esitatud toimingute kirjelduses alates 26.06.2017.a kuni 06.11.2017.a tema te-geles kompromiss läbirääkimistega ja menetluskulude analüüsimisega. Antud toimingute tegemiseks esindaja arvates oli kulutatud väidetavalt 13,25 tundi. Kostja leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud moodustavad 625 eurot. Kostja täitis kohtumenetluse ajal pakutud kompromiss 4500 eurot, mis moodustab rohkem kui 95% hagisummast. Ülaltoodu alusel palub kostja kohaldada TsMS § 163 lg 1 ja vähendada hageja menetluskulud 95% võrra.

2.Esmalt annab kohus hinnangu põhinõude suhtes. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ostis hagejalt kaupa, mille eest viimane esitas arve (tl. 8). Arve tasumise tähtajaks oli määratud 90 päeva kättesaamisest. Arve on kostja kätte saanud 16.12.2016. a. Seega maksetähtaeg saabus 16.03.2017. a. Vaidlust ei ole ka, et hageja on andnud täiendava tähtaja (tl. 9) kuni 25.04.2017 võlgnevuse tasumiseks ning selgitanud, et kui võlga ei tasuta on hageja sunnitud kasutama seaduses ettenähtud vahendeid võla sissenõudmiseks koos kõrval- ja menetluskuludega, mis võla sissenõudmisega paratamatult kaasnevad. Puudub ka vaidlus, et hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal tasumata 4500 eurot, mille kostja kohtumenetluse ajal ära tasus. Poolte vahel on vaidlus, mis järjekorras ning millise makse täitmiseks tuleb laekunud summasid lugeda. Hageja leiab, et kuna poolte vahel ei ole kokkulepet järjekorra suhtes, tuleb lugeda esmalt kaetuks sissenõudmiskulud 40 eurot, seejärel sissenõutavaks muutunud viivised ning viimasena põhivõlg. VÕS § 88 lg-d 1, 4-5, kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Antud juhul ei ole kohtule esitatud lepingut, millest nähtuks, kas osapoolte vahel oli kokkulepe kohustuste tasumise järjekorra suhtes. Seega oli võlgnikul õigus määrata, millise kohustuse ta esmalt täidab. Kostja on maksete teostamisel selgitusse lisanud arve numbri (04086-L) ning märkinud, et see on osamakse. Arvel 04086-L on hageja näidanud ära ainult kauba maksumuse. Arvest ei nähtu, et maksmisega hilinemise korral nõutakse viivist ning millises suuruses seda nõutakse. Samuti nõudekirjas hageja ainult annab lisatähtaja makse tegemiseks ning selgitab, et kui ei tasuta on ta sunnitud kasutama seaduses ettenähtud vahendeid võla sissenõudmiseks koos kõrvalja menetluskuludega, mis võla sissenõudmisega paratamatult kaasnevad. Samas ei nähtu hageja poolt enne kohtumenetlust ühekski kirjast/arvest, et ta võlgnevuse tekkimise korral loeb võlgnevusest esmalt kaetuks sissenõudmiskulud, seejärel viivise ning põhivõla. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ning kostja vastusest selgub, et tasutud arvetest lähtuvalt on kostja lugenud esmalt täidetuks põhivõla, mistõttu ka viimases seisukohas ei vaidle kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivistele ning sissenõudmiskuludele. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Seega

5.Kahju hüvitamise summas 114 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 114 eurot VÕS § 128 lg 3 alusel. Kostja oma vastuses märgib, et ei ole nõus kohtuväliste sissenõudmiskulude nõudega. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise nõude olemasoluks on vajalik kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Hagiavalduse kohaselt nõutakse kohtuväliste sissenõudmiskulude hüvitamist, mis kulus hagejal võla sissenõudmiseks kohtuväliselt ning tegemist on summaga, mis ületab 40 eurot, kuid mida võib viidatud normide alusel nõuda. Kohtule esitatud arvete kohaselt on hageja kandnud enne kohtusse pöördumist alljärgnevaid kulutusi - õigusteenuse tasu 150 eurot, kulud 4 eurot, kokku 154 eurot (tl. 14). Antud juhul leiab kohus, et tegemist on sissenõudmiskuludega, mille hüvitamise õigus tuleneb VÕS §-st 1132. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meel-detuletuse; lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kohus on rahuldanud 40 eurot sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 alusel. Seega antud juhul on tegemist summaga, mis ületab seaduseandja ettenähtud piire ning nõudeõiguse maksma panemisel.

2-17-7645 Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 128 lg 4 ei ole tegemist erakordselt raskete sissenõudmistoimingutega. Nimelt on hageja kirjutanud ühe nõudekirja ning selle ära saatnud. Kohtule esitatud kirjavahetusest pigem nähtub, et kostja ei ole olnud vastu võlgnevuse tasumisele, vaid on soovinud makse-graafiku sõlmimist, mis tõestab veel kord, et tegemist ei ole eriliselt keeruka sissenõudmistoimingutega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kahju hüvitamise nõude summas 114 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta me-netluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus lähtudes hagi rahuldatud ulatusest jätab hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ning 36% ulatuses hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohutule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 425 eurot. Hageja on menetluse kestel loobunud küll osaliselt põhinõudest, kuna kostja on tasunud võlgnevuse, mistõttu soovib ka osaliselt menetluskulude tagastamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 168 lg 4 ei rahulda kohus hageja osalise riigilõivu tagastamise taotlust, kuna loobumise põhjuseks on kostjapoolne võlgnevuse tasumine pärast hagiavalduse esitamist. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 425 eurot riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista 2275 eurot õigusabikulu. Kostja leiab, et nimetatud kulud ei ole sellises ulatuses põhjendatud. Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu, milleks on 100 eurot tunnis, mõistliku suurusega. Kohtule esitatud õigusabikulude selgituse kohaselt on kulunud menetluse kestel esindajal aega 22,75 tundi, kokku 2275 eurot.