Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus käesolevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 03.11.2017. a TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus leiab, et B2 KAPITAL SIA hagi Aleksei Mustoneni vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 23.02.2016. a sõlmitud liitumislepingust telefoninumbrile XXX tulenevat põhivõlga 194,98 eurot, leppetrahvi 146,86 eurot, viiviseid perioodi 19.10.2016 - 29.09.2017 eest summas 80,51 eurot, võla sissenõudmiskulusid 34,99 eurot ja viivist põhinõudelt alates 30.09.2017. a 0,15 % tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise tingimuste p-st 6.13.2, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13 märkinud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Arvestades viivise eesmärki, lepingujärgset viivisemäära, mis ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva kahju ja viivisenõude suuruse vahelist proportsiooni, leiab kohus, et käesoleval juhul on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt kostjale esitatud arvetele on viivis arve nr XXX alusel perioodi 19.10.2016 - 29.09.2017 (346 päeva, tasumata summalt 23,44 eurot) eest 1,78 eurot, arve nr XXX alusel perioodi 19.11.2016 29.09.2017 (315 päeva, tasumata summalt 21,72 eurot) eest 1,50 eurot, arve nr XXX alusel perioodi 19.12.2016 - 29.09.2017 (285 päeva, tasumata summalt 21,43 eurot) eest 1,34 eurot ja arve nr XXX alusel perioodi 19.01.2017 - 29.09.2017 (254 päeva, tasumata summalt 128,39 eurot) eest 7,15 eurot, kokku summas 11,73 eurot. Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda täiendavat viivist samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud 160 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot + hagiavalduse koostamise eest 140 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 562,63 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot, mille hageja on tasunud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal tasuda riigilõivust 106,25 eurot (125 eurost 85 %). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hiljem hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks kokku 120 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 20 eurot + hagiavalduse koostamiselt 100 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal tasuda hageja õigusabikuludest 102 eurot (120 eurost 85 %).

Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 208,25 eurot (106,25 + 102). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.