Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

KÜ Kunda Koidu 69 esitas 10.08.2017 kostja vastu hagi, mille kohaselt on kostja hagejaks oleva korteriühistu liige ja sellest tulenevalt on kostjal Kundas Koidu 69 asuva krt nr xxxx omanikuna kohustus tasuda viimase poolt esitatavaid kuluarveid. Kostja pole talle esitatud arveid tasunud hagi kohaselt alates jaanuarist 2017 kuni juuni 2017, kogusummas 309,92 eurot. Hageja põhikirja punkt 3.2 alapunkt 6 kohustab ühistu liiget tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikmete omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Hageja põhikirja p 3.2 alapunkt 7 kohustab liiget tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Hageja esitab korteriühistu liikmetele igakuiselt tasumisele kuuluva kommunaalkulude osas arve paberkandjal iga kuu alguses korteri postkasti. Mitte tasudes hagejale igakuiselt kommunaaltasusid on kostja rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust ning tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 nõuab hageja võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisena põhivõla tasumist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 02.08.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 20,37 eurot.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis summas 20,37 eurot ning viivis põhinõudelt 309,92 eurolt KÜS § 7 lg 4 ettenähtud määras alates 03.08.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid isiklikult kätte saanud politsei vahendusel 21.11.2017. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud korteriomandile teenuste osutamisest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 3, 113 lg 1 alusel kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohtu 10.08.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu- kohtulik hüpoteek kostja korteriomandile- jääb jõusse kuni nõude kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 150 eurot ja õigusabikuludena 672 eurot.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Õigusabikulusid antud hagi puhul kohus taotletud ulatuses põhjendatuks ei pea. Sama hageja, sama lepingulise esindaja vahendusel on sama kostja vastu samadel aluste ja asjaoludel esitanud korduvalt hagi, mistõttu hagi koostamisele ei saanud kuluda sellist ajamahtu (4 t) ja see ei olnud ka enam nii keerukas koostada, et õigustada tunnitasu määra 140 eurot tund+ käibemaks. Lisaks arvestab kohus sellega, et üldjuhul ei peaks menetluskulude ületama põhinõude suurust. Antud asjas on põhinõue 309,92 eurot, mistõttu eeltoodut kogumis arvestades peab kohus mõistlikuks rahuldada taotlus õigusabikuludele 300 euro ulatuses. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.