Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

Kostja selgitab, et lepingu tagasi täitmise nõude esitamiseks peaks hageja olema käsunduslepingust nr 2015-4 taganenud. Hageja ei ole käsunduslepingust nr 2015-4 taganenud ning käsunduslepingust nr 2015-4 taganemine ei ole ka enam võimalik. Kostja selgitab, et taganemisõiguse teostamise üheks vältimatuks eelduseks on kehtiva lepingu olemasolu (VÕS § 116 lg 1). Kostja ütles käsundusleping nr 2015-4 üles juba 23.11.2015.a ning käsundusleping nr 2015-4 lõppes 23.12.2015.a. Seega puudus hageja ja kostja vahel kehtiv leping alates 23.12.2015.

hageja nõue põhineb käsunduslepingu nr 2015-4 punkti 1 kostjapoolsel rikkumisel, so rikkumine seisneb selles, et kostja on olnud tegevusetu (18.09.2017 kohtuistungil, tl 50 III kd). Kostja on seisukohal, et hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamise asemel lepingu alusel üle antu tagastamist; kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi rikkunud ning hagejale ei ole kahju tekkinud. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole kostjapoolset käsunduslepingu rikkumist tõendanud. Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus analüüsib poolte poolt esitatud asjaolusid ja vastuväiteid kahju nõude kontekstis ning poolte poolt tuginetud tõendite alusel. Kohus ei analüüsi asjas olemasolevaid dokumentaalseid tõendeid, millele pooled ei ole soovinud tugineda ja mida asja arutamisel ei ole uuritud.

kostja esindajale ei maksta juhatuse liikmena tegutsemise eest tasu ega anta muid hüvesid, st vastav tasu ja hüved olid hõlmatud hageja poolt käsunduslepingu nr 2015-4 alusel kostjale makstava tasuga lepingu p 4 alusel. Seega nähtub käsunduslepingust nr 2015-4, et Agu Laanemetsa tegevus hageja juhatuse liikmena on hõlmatud käsunduslepingu nr 2015-4 kostjapoolse täitmise osana, mistõttu on võimalik Agu Laanemetsa tegevust hageja juhatuse liikmena käsitleda käsunduslepingust nr 2015-4 tulenevate kostja kohustuste täitmisena. Hageja on soovinud nimetatud küsimuses tugineda ka hageja nõukogu otsusele (tl 37 II kd), mis kohtu hinnangul ei lükka eelnevat järeldust ümber, vaid näitab üksnes seda, et hageja nõukogu on 10.02.2016 võtnud vastu otsuse nõuda OÜ-lt Obama tagasi makstud raha osutamata teenuste eest ning vaidlustada Halinga OÜ vastu esitatud nõuded kohtus. Esimest osa nõukogu otsusest lahendatakse käesolevas tsiviilasjas, teine osa käesolevasse vaidlusesse ei puutu.

VÕS § 127.

kujundamisel (p 1.3). Lepingu p-s 2 on pooled kokku leppinud, et lepingu p-s 1 loetletud teenuste osutamise ajakava ja täpsema sisu lepivad pooled kokku jooksvalt lepingu täitmise käigus. Lepingu p 2 rikkumisele hageja tuginenud ei ole. Hageja on selgitanud, et käsunduslepingu eesmärk oli tootmise efektiivistamine ja kasumlikkus, mis pidi saavutatama lepingu p 1 alusel. Kostja on avaldanud, et lepingu eesmärk oli see, et kostja, välise eksperdina, aitaks hagejat nende ülesannete täitmisel, mida lepingu p 1 kirjeldab. Kostja on ka avaldanud, et kostja poolt hagejale osutatud teenused olid valdavalt seotud üldjuhtimisega, administreerimisega ja hageja ning tema koostööpartnerite vaheliste suhete korraldamisega. Kostja on selgitanud, et kostja juhatuse liige ei olnud lepingu täitmise ajal koguaeg hageja juhatuse liige, hageja ainuosanik Raul Peetson käis igapäevaselt hageja kontoris, suhtles kostja seadusliku esindajaga, andes korraldusi juhatuse liikmena, mil ta oli hageja juhatuse liige ja omas hageja nõukogu esimehena kogu infot kostja tegevuse kohta sel perioodil, kui kostja seaduslik esindaja oli hageja ainus juhatuse liige (18.09.2017 kohtuistungil, tl 50pöördel-51 III kd). Hageja eeltoodud kostja seisukohtadele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus on eelnevalt (kohtuotsuse p-s 16) tuvastanud, millal Agu Laanemets oli üksi hageja juhatuse liikmeks. Kostja on esile toonud, millele hageja ei ole samuti vastuväiteid esitanud, et hageja ja kostja kooskõlastasid omavahel teenuste sisu ning ajakava praktiliselt igapäevaselt suuliselt või e-posti teel sel määral, kui see teenuste olemust arvestades neile otstarbekas tundus. Kostja hoidis hagejat alati kursis sellega, millega ta hageja huvides tegeleb, ja hagejal oli alati võimalus teatada kostjale, mida ja millal viimane hageja arvates tegema peaks. Kohtu hinnangul tuleb lepingu teksti alusel lepingu üldisest eesmärgist aru saada selliselt, et hageja ja kostja koostöös pidi toimuma hageja majandustegevuse efektiivistamine, mille tulemuseks pidi olema hageja tegevuse jätkuvus ja kasumlikkus. Seega pidid mõlemad lepingupooled lepingu eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Asjaolu, et mingil ajaperioodil oli Agu Laanemets üksi hageja juhatuse liige, ei tähenda seda, et hagejal ei olnud kontrolliõigust ega koostöö kohustust lepingu eesmärkide elluviimisel. Nimetatu nähtub ka tõendist tl 83-85 I kd, so ainuosaniku otsus, mille p 1 kohaselt tuleb sõlmida käsundusleping, mille täitmine OÜ Halinga poolt eeldab osanike tasemel otsuseid ja osalemist. See tõend näitab seda, et lepingu sõlmimise ajal nägi hageja ette, et ainuosanikul tuleb lepingu täitmisel osaleda. Kohus leiab, et lepingu sõlmimise vajaduse tingis ka asjaolu, et hageja oli enne lepingu sõlmimist esitanud enda saneerimisavalduse (tl 115-120 II kd). Saneerimismenetluse algatamine (tl 26-29 I kd) ei näita aga kostja kohustuste rikkumist, vaid pigem seda, et hagejal oli vajadus kostja kui asjatundja kaasamiseks selleks, et hageja majandustegevus jätkuks. Saneerimiskavaga seonduvat käsitleb kohus allpool. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli asjatundja. Tuvastatud asjaoludel oli hagejal kostjaga ka varasemaid käsunduslepinguid ning vaatamata eelmise lepingu lõpetamisele, oli hageja nõus kostjaga uue lepingu sõlmima vähem kui kuu aja pärast (tl 77-80, 30 I kd). Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks keeldunud koostööst hagejaga, hageja abistamisest ja nõustamisest ning toimingutes osalemisest. Hageja heidab kostjale ette tegevusetust lepingu p-ga 1 võetud kohustuste osas. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja tegevus oleks lõppenud ehk, et kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita kohustuste täitmata jätmist selles osas, mis pidi tagama hageja tegevuse jätkuvuse. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada ka ülejäänud lepingu p-s 1 kokku lepitud kohustuste kostjapoolset rikkumist. Kohus analüüsib hageja poolt hagi alusena esile toodud kostja väidetavaid lepingurikkumisi ja asjas olemasolevaid tõendeid.

tegevusetus viis selleni, et hageja põhitegevuse tootmisnäitajad (piima tootmine) olid aegade kõige kehvemad. Kohus kordab, et kohtu hinnangul pidid mõlemad lepingupooled lepingu eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Hageja on esitanud hagi aluseks oleva asjaolu tõendamiseks hageja tootmise ja piimahinna graafiku (Graafik), millest hageja hinnangul nähtub, et kostja tegevusetuse tõttu on hageja põhitootmine alanenud (tl 101 II kd) ja konsultatsioonilepingu, millest hageja hinnangul nähtub, et hageja pidi mingil määral teenuseid mujalt siis ostma, kuna kostja teenust ei osutanud (tl 102-104 II kd). Kohus ei nõustu hagejaga, et eelnimetatud tõenditest nähtub kostja tegevusetuse tõttu hageja põhitootmise alanemine ja kostja tegevusetus. Graafiku (tl 101 II kd), Statistikaameti väljavõtte (124-125 II kd), OÜ Halinga 2015 aasta majandusaruande (126-142 II kd) ja karjade kontrollaasta toodangute (tl 169-180 I kd) võrdlemisel saab teha järelduse, et võrreldes 2014 paranes hageja keskmine piimatoodang lehma kohta 2015 aastal enam kui 10 %. Võrreldes 2014 a. ja 2015 a. toorpiima turg kahanes 1,3 %. Piima tootmine vähenes Eestis tervikuna. Samas kui Eestis toorpiimaturg kahanes ja piima kokkuostuhind kahanes, siis hageja tulemused paranesid ja hageja piimatoodang kasvas. 2014 ja 2015 andmeid võrreldes on näha, et toorpiima toodang kasvas umbes 1000 tonni võrra ehk ligikaudu 8 %. Kohus nõustub arvestuskäiguga mille on esitanud kostja ning millele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Eelolev näitab kohtu hinnangul seda, et hageja põhitegevusele oli kostja koostöö ja tegevus lepingu kehtivuse ajal pigem positiivse efektiga. Oluline on märkida sedagi, et nähtuvalt saneerimisavalduse p-st 2.2.2 (tl 116pöördel II kd) on hageja ise avaldanud, et muudatused saavad positiivse efekti alles paari kvartali pärast ehk poole aasta pärast. Graafikust nähtub, et alates lepingu lõppemisest on positiivsed muudatused avaldunud. Seega oli kostja tegevusel ka pikemaajaline mõju hageja põhitegevuse efektiivsemaks muutmisel. Hageja avaldab, et käsunduslepingu nr 2015-4 kohaselt pidi kostja osutama hagejale tegevuskavade, plaanide ja eelarvete koostamise teenust, kuid tegelikkuses ostis Agu Laanemets hageja juhatuse liikmena nimetatud teenuse sisse ning hageja on antud teenuse eest tasunud topelt – kostjale ning tegelikule teenuse osutajale AGRI Consulting OÜ (tl 102104 II kd). Kohus ei ole tuvastanud, et meetmete ja tegevuskavade kohta tuli koostada kirjalik dokument ning, et selle pidi koostama kostja. Poolte kirjavahetusest (tl 180, 181-182 II kd) nähtub, et 22.07.2015.a edastas Raul Peetson kostjale e-kirja teel AGRI Consulting OÜ juhatuse liikme Aadi (Remmik’u) telefoninumbri ning AGRI Consulting OÜ saatis ettepaneku koostööks 27.07.2015.a. Ettepanekust nähtuvad asjaolud, millele kostja on tuginenud, läbirääkimiste pidajaks olid nii Raul (Peetson) kui ka Agu (Laanemets), see nähtub Aadi Remmiku kirjast, milles on avaldatud, et Aguga on kokku lepitud ning senise kogemuse ning Rauli ja Aguga peetud arutelude kokkuvõttena tehakse koostöö ettepanek. E-kirjavahetusest (tl 167-168 I kd) nähtub, et kostja tegeles peale AGRI Consulting OÜ-ga lepingu sõlmimist hageja probleemidega (noorkarja juurdekasvu probleem) edasi. Eelnevast nähtub, et hageja ja AGRI Consulting OÜ vaheline konsultatsioonileping sõlmiti hageja juhatuse liikme Raul Peetsoni soovil, teadmisel ja nõusolekul. Kirjavahetusest ja konsultatsioonilepingust nähtuvalt olid AGRI Consulting OÜ poolt hagejale osutatud teenused suunatud spetsiifiliste tootmisprotsessiga seotud probleemide lahendamisele. Kostja ja AGRI Consulting OÜ poolt osutatud teenused polnud kattuvad. Kohtu hinnangul saab nimetatud tegevust pidada kostja tegevuseks lepingu täitmisel. Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas hageja enne lepingu sõlmimist kostjaga enda saneerimisavalduse ning kohus algatas hageja suhtes saneerimismenetluse. Seega saab lugeda saneerimiskava väljatöötamise ka nende kohustuste hulka, mis lepingu p-s 1.1. olid kokku lepitud. Hageja on seisukohal, et kostja saneerimiskava koostamisel ei osalenud. Kohus hagejaga ei nõustu. OÜ Halinga saneerimiskavast (tl 143-169 II kd) nähtub, et saneerimiskava on koostatud ettevõtte ja saneerimisnõustaja koostööl, kuid sellesse on kaasatud ka kostja. See nähtub saneerimiskava p-st 2.4.4- alates k.a algusest nõustab Halinga

juhtkonda väline finantsnõustaja, so alates 2015 aastast kostja, millele hageja vastu vaielnud ei ole. Agu Laanemetsa e-kirjast (tl 159-166 I kd) nähtub, et kiri on saadetud vahetult pärast vaidluse all oleva käsunduslepingu sõlmimist. Seega vahetult pärast lepingu sõlmimist on kostja alustanud lepingu täitmist, mh saneerimiskava väljatöötamisel osalemist. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja seisukoht, et kuna hageja on tasunud saneerimisnõustajale saneerimiskava koostamise eest, siis kostja saneerimiskava koostamisel ei osalenud (arve, tl 9-10 III kd). Saneerimiskava oli koostatud koostöös ning koostöö osapooltele tuligi tasuda. Hageja on avaldanud ka seda, et saneerimiskava on kinnitamata, kuna oli puudustega, esitades selle kohta tõendina Riigikohtu 14.09.2016 määruse asjas nr 3-2-1-58-16 (tl 11-15 III kd), mistõttu leiab ka, et saneerimisnõustaja seisukoht (tl 60-63 II kd) ei ole usaldusväärne. Kohtu hinnangul see asjaolu, et saneerimiskava jäi kohtuvaidluse tõttu kinnitamata, ei tähenda seda, et saneerimisnõustaja arvamus oleks ebausaldusväärne ja/või saneerimiskavaga ei tegeletud. Saneerimisnõustaja on kinnitanud, et tema olles teadlik käsunduslepingust ja selle lisadest, avaldab, et kostja on osutanud hagejale käsunduslepingus loetletud teenuseid. Kohtul ei ole alust saneerimisnõustaja seisukohas kahelda. Kohtu hinnangul nähtub täiendavalt ka tõendist, so Agu Laanemetsa 01.07.2015 e-kirjast (tl 170-179 II kd), et kostja on iganädalaselt tegelenud ka maksete plaani koostamisega, mille osas on kostja selgitanud, et kostja ettepanekul ja juhendamisel hakati makseid tegema üks kord nädalas koostatava ja juhtkonna liikmete vahel ühiselt läbi arutatava plaani alusel. Tegemist oli meetmega finantsjuhtimise ja planeerimise parandamiseks, ostutegevuse süsteemsemaks muutmiseks ja tootmisüksuste parema varustatuse tagamiseks, aga ka ettevõttesisese infoliikumise parandamiseks. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Teiseks on hageja üldiselt esile toonud, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi sellega, et kostja ei ole esindanud hagejat ega kaitsnud tema huve suhetes ostjate, tarnijate, krediidiasutuste, valitsemis- ja järelevalveinstitutsioonide ning muude hageja majandustegevusega seotud isikutega (lepingu p 1.2). Kostja ei ole teinud ühtegi toimingut, mis oleks vaadeldav hageja lepinguliste suhete korraldamisena. Seega on hageja kostjale ette heitnud täielikku tegevusetust. Kohtu hinnangul tsiviilasjas esitatud tõendite põhjal sellist järeldust teha ei saa. Kohus möönab, et asjas ei ole esitatud kõike võimalikke tõendeid, mis hageja väite ümber lükkaksid, kuid kuna hageja on esitanud kohustuse rikkumise üldiselt ja tuginenud sellele, et kostja on olnud tegevusetu, siis peab kohus esitatud tõendeid siiski piisavaks, et teha kohustuste rikkumise osas järeldus. Kohtu hinnangul ei ole kostja olnud tegevusetu. Kostja tegeles näiteks hagejale olulise küsimuse lahendamisega, so hageja nõudega AS Tere vastu (tl 97 I kd, tl 18-19 II kd), hageja tööks vajaliku kombaini- ja teenuse ostu ja kokkulepete sõlmimisega (tl 200, 201-204, 205 I kd), hageja vara osas politseile avalduse esitamisega ja vara omavolilise äraviimisega seonduva konflikti lahendamisega (tl 1-6, 8-10 II kd), maarendilepingutega (tl 11-14, 16-17 II kd) ning majandustegevuse seisukohast vajalike lepingute koostamisega (tl 183-185, 186-187, 88-189, 190-191, 192193 II kd). Hageja kostja tõendeid ümber lükanud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole esindanud hagejat, kaitsnud tema huve ega korraldanud hageja lepingulisi suhteid. Kolmandaks on hageja esile toonud, et kostja oli kohustatud tegelema hageja töötajate valimise ning töösuhteid reguleerivate dokumentide koostamisega (lepingu p 1.3). Lepingu kestvuse ajal ei ole kostja hageja töölepinguid üle vaadatud ja vastavusse viinud ega ülevaadet antud. Kostja on selgitanud, et peamiseks töölepingutega seotud probleemiks oli see, et hagejal oli varasemalt tavaks töölepingud sõlmida suuliselt ja seetõttu oli kostjal lepingutingimuste tagantjärgi väljaselgitamine raskendatud. Kostja alustas hageja nimel töölepingute sõlmimist kirjalikult, allkirjastades lepingud paberkandjal või elektrooniliselt. Kostja on esitanud ühe näidise (tl 20-21 II kd), millest nähtub, et tegemist ei ole nn tüüpblanketiga vaid spetsiaalset vormistatud kokkuleppega. Hageja ei ole kostja väidetele

ka vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on asjakohane kostja tuginemine sellele, et kuna 06.07.2015.a, so käsunduslepingu nr 2015-4 kehtivuse ajal, sõlmis hageja OÜ-ga E-Farmer nõuete tagatisloovutamislepingu, millega hageja loovutas tagatis andmiseks kõik oma nõuded piimaühistu E-Piim vastu OÜ-le E-Farmer (tl 121-123 II kd), siis lepingu sõlmimise tagajärjel tekkis olukord, kus hagejal oli oma igapäevase majandustegevuse korraldamisel võimalik vabalt kasutada üksnes ühe ostjaga, st Valio Eesti AS-iga, sõlmitud tarnelepingust tulenevaid rahavooge. Teise ostjaga, st piimandusühistuga E-Piim, sõlmitud lepingust tulenevad rahavood olid nõuete tagatisloovutamislepingu alusel suunatud OÜ-sse E-Farmer. Rohkem ostjaid hagejal ei olnud. Seega viidatud lepingu tõttu, olid hageja rahavood, mis laekusid OÜ-lt E-Piim suunatud OÜ-le E-Farmer, mistõttu ei olnud neid rahavooge muudel eesmärkidel võimalik kasutada. Hageja majandustegevuse korraldamisel oli võimalik vabalt kasutada ainult rahavooge, mis tulenesid piimamüügist Valio AS-ile. Seega tekkis olukord, kus hagejal ei tekkinud rahalisi vahendeid. Kohtu hinnangul näitab see seda, et hageja ise tegi selliseid otsuseid, mis vähendas võimalust lepingu eesmärki saavutada.

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, vaatamata hageja vastuväidetele, et kostja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on olnud vajalikud ja põhjendatud, tunnitasu määr ei ületa keskmist advokaadi tunnitasu määra ning kohus mõistab hagejalt kostja menetluskulu välja. Kostja menetluskulude nimekirja täiendab kohus 06.10.2017 istungil osalemisega, so 2 tundi ja 19 minutit, seega on kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud ajaks kokku 46 tundi ja 1 minut ning arvestatuna tunnihinda 144 eurot (koos käibemaksuga) on kostja lepingulise esindaja kulu 6624 eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud 6624 eurot ning tasuda viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik .

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.