Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
04.detsembril 2017, Võru kohtumaja
Hagi ese
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi P. P. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
579,06 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143, lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, e-post: [email protected] ;
2-17-14141
Kostja P. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi P. P. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista P. P. `lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks 373,18 eurot; millest põhivõlgnevus on 261,98 eurot; intressid 97,49 eurot ning seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 13,71 eurot.
3.Välja mõista P. P. `lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks alates 23.09.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 13,71 eurot ei tohi ületada põhinõude 261, 98 euro suurust.
4.Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ nõue P. P. vastu seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 73,84 euro ning alates 23.09.2017 lisanduva viivise kuni põhinõude tasumiseni viivisemääras 0,14% päevas väljamõistmise nõuetes.
6.Jätta menetluskulud 68 % ulatuses P. P. kanda ja 32 % ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
7.Välja mõista P. P. `lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu summas 139, 40 eurot.
8.Välja mõista P. P. lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 139,40 eurot.
9.Väljamõistetud summad tasuda Rävala Õigusbüroo OÜ arveldusarvele: EE37 7700 7710 0200 4100 LHV (selgitusega nimi, isikukood, tsiviilasja number). Edasikaebamise kord Rävala Õigusbüroo OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. P. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi P. P. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmis kostja Express Credit AS-ga 06.07.2015 laenulepingu nr 20150706006, 250 euro saamiseks (laenuperiood kuus kuud). 02.09.2015 leppisid pooled kokku lepingutingimuste muudatustes ja sõlmisid laenulepingu lisa- lepingutingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel anti kostjale lisalaenu. Vastavalt lepingu Lisale kohustus kostja tasuma 414, 23 eurot, sh laenu põhiosa 305, 94 eurot ja intressid 108,29 eurot.
2 (5)
11.11.2015 sõlmisid pooled uue laenulepingu lisa-lepingutingimuste muutmise kokkuleppe, millega loeti intressimääraks 50,0 % aastas. Vastavalt lepingu lisale kohustus kostja tasuma 451, 47 eurot hiljemalt 06.06.2017. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Express Credit AS laenulepingu üles 15.02.2017. Express Credit AS loovutas 18.04.2017 kostja vastase nõude hagejale. Hageja taotleb välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 261, 98 eurot; intressid 97,49 eurot; seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 87, 55 eurot ja alates 23.09.2017 viivis põhinõudelt 261, 98 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,14% päevas.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.10.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist.
4.Esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RK lahend nr 3-2-1-122-08, p 19; nr 3-2-1-32-06, p 14, nr 3-2-1-106-13 p 24). Seega on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
3 (5)
Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,14% päevas tasumata graafikujärgsetest maksetest järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ning edasi alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et viivise määra sätestav laenuleping nr 20150706006 tingimus on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr 0,14% päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivise määr. Viivisemäär 50, 0% aastas ehk 0,14 % päevas on ligikaudu kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8 % kuni 8,05 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab kuuekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see tühine ning hagejal ei ole seega õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist.
Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) ja hageja viivisearvestust on perioodi 13.02.2016 kuni 22.09.2017 eest viivis seadusjärgses määras 13,71 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 373, 18 euro ulatuses; millest põhivõlgnevus on 261,98 eurot; intress 97,49 eurot ning seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 13,71 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt alates 23.09.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 13,71 eurot ei tohi ületada põhinõude 261, 98 euro suurust. Seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 73, 84 euro ja alates 23.09.2017 lisanduva viivise määras 0,14% päevas väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagihind hagi esitamisel on 579,06 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 394,14 eurot (373, 18 eurot+ viivis ühe aasta kohta 20,96 eurot), so 68% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 68 % ulatuses kostja ning 32 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 125 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 360 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
4 (5)
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised ning keeruline ei saanud olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 205 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 139, 40 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 139, 40 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.