Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
04.detsembril 2017, Võru kohtumaja
Hagi ese
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi P. P. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
579,06 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143, lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, e-post: [email protected] ;
2-17-14141
Kostja P. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetluse liik Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
2 (5)
11.11.2015 sõlmisid pooled uue laenulepingu lisa-lepingutingimuste muutmise kokkuleppe, millega loeti intressimääraks 50,0 % aastas. Vastavalt lepingu lisale kohustus kostja tasuma 451, 47 eurot hiljemalt 06.06.2017. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Express Credit AS laenulepingu üles 15.02.2017. Express Credit AS loovutas 18.04.2017 kostja vastase nõude hagejale. Hageja taotleb välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 261, 98 eurot; intressid 97,49 eurot; seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 87, 55 eurot ja alates 23.09.2017 viivis põhinõudelt 261, 98 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,14% päevas.
3 (5)
Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,14% päevas tasumata graafikujärgsetest maksetest järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ning edasi alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et viivise määra sätestav laenuleping nr 20150706006 tingimus on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr 0,14% päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivise määr. Viivisemäär 50, 0% aastas ehk 0,14 % päevas on ligikaudu kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8 % kuni 8,05 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab kuuekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see tühine ning hagejal ei ole seega õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist.
Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) ja hageja viivisearvestust on perioodi 13.02.2016 kuni 22.09.2017 eest viivis seadusjärgses määras 13,71 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 373, 18 euro ulatuses; millest põhivõlgnevus on 261,98 eurot; intress 97,49 eurot ning seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 13,71 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt alates 23.09.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 13,71 eurot ei tohi ületada põhinõude 261, 98 euro suurust. Seisuga 22.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 73, 84 euro ja alates 23.09.2017 lisanduva viivise määras 0,14% päevas väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
4 (5)
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised ning keeruline ei saanud olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 205 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 139, 40 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 139, 40 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.