Narusbek Fotodisain OÜ hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 2206,12 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
2206,12 eurot
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Narusbek Fotodisain OÜ (registrikood 11035421 ) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx) Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490, asukoht Teelise 4, 10916 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepinguline [email protected])
Asja läbivaatamine
esindaja
Kätlin
Xxxx
(e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Narusbek Fotodisain OÜ hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 2206,12 euro saamiseks läbi vaatamata.
2.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
2-17-7994 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narusbek Fotodisain OÜ (hageja) esitas 20.05.2017 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas ja täiendas 22.05.2017, 21.08.2017 ja 22.08.2017, Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, kostja) vastu kahjuhüvitise 2206,12 euro saamiseks. Hageja märkis hagiavalduses, et tema kahjunõude esitamine on põhjendatud sellega, et sõiduauto vajab taastamisremonti osas, mis on kahjustatud riigile kuuluva takistuse poolt. Takistus (metsloom) on sattunud sõiduteele, mille omanikuks on kostja. Kostja ei ole teinud kõike endast sõltuvat, et vähendada takistuse teele sattumise võimalust ja sellega tagada liiklusohutust riigimaanteel. Kostja pidi õigeaegselt ja nõutava hoolsusega tagama liiklusohutust mõistlikul määral, st paigaldama vastava hoiatusmärgi või piirdeid sügava teekraavi ja sõidutee vahele jõega ristumiskohta või piirama sõidukiirust antud teelõigul või rakendama kõiki nimetatud meetmeid üheaegselt. Kostja paigaldas hoiatusmärgi alles 2017. a kevadel, kokkuvõttes nõustudes hageja 2014. a esitatud põhjendustega, millega kostja ei soovinud nõustuda varem. Hagiavalduse kohaselt sai hagejale kuuluv sõiduauto 15.04.2014 kahjustada kokkupõrkes metsloomaga riigimaantee nr 39, 78. kilomeetril ajal, kui hageja juhtis autot, sõites Tartust Tallinna. On alust arvata, et antud teelõigul õnnetuse kohal pidi olema paigaldatud hoiatusmärk "metsloomad", sest tegemist on Vahujõe ja maantee ristumiskohaga, kus metskitsed kogunevad joomiskohas sügavas teekraavis. Maantee ja kraavi vahel puuduvad teepiirded. Kraavi sügavus on ca 3 meetrit, kust metskitsed jooksevad maanteele ootamatult. Loomad ei ole teelt nähtavad ka seetõttu, et auto tuled ei valgusta kraavi sügavust. Kohalike elanike sõnul on selles kohas toimunud kokkupõrked loomadega korduvalt. Koht on liiklusohtlik, sest kostja ei ole oma kohustust täitnud hoiatusmärgi või teepiirete paigaldamisel või kiiruse piiramisel vähemalt teatud ajaks, mille jooksul võib suureneda metsloomade arv maanteeäärsel alal, seda eriti kevadel veekogu ääres, mis asub avamaastikul, mitte metsavahel. Hoiatusmärgi puudumise ja liikluskiiruse tavapärase piirangu (90 km/h) tõttu oli hagejal alust arvata, et antud kohas ei või metsloomad suure tõenäolisusega sõiduteele sattuda. Samas eeldas hageja, et avamaastikul on lähenev metsloom märgatav piisavalt hästi selleks, et vältida kokkupõrget. Hageja ei saanud näha, et antud kohas oli sügav teekraav tee ja jõe ristumiskohas, kus mitmed metsloomad võisid olla varjus. Autojuhi äkiline manööver sarnastes kohtades on ebasoovitav, sest väljasõit teelt sügavasse kraavi on ohtlik. Samas on ohtlik äkiline pidurdus suurel kiirusel või vastassuunda kaldumine metsloomaga kokkupõrke vältimiseks, sest antud maanteel on igas suunas vaid üks sõidurada. Hageja kinnitas, et omades 25-aastast sõidukogemust Eesti, Euroopa ja Jaapani teedel pole ta kunagi avariid teinud ega põhjustanud liiklusohtlikku olukorda, sest hagejal on kujunenud teatud heauskne usaldus teeomanike eeldatava hoolsuse suhtes hoiatusmärkide paigaldamisel võrdsetel alustel nendesse kohtadesse, mis võivad olla liiklusohtlikud ühel või teisel põhjusel. Hageja käitumine õnnetuskohas 15.04.2014 oli nõuetekohane. Hageja on teavitanud viivitamatult telefoni teel juhtunust keskkonnainspektsiooni ja politseid. Vastavad tõendid selle kohta on kostjale esitatud. Hageja on teavitanud juhtunust ka kostjat ja juhtinud tähelepanu sellele, et antud teelõik on liiklusohtlik, et teeserval puuduvad hoiatusmärgid, teepiirded ja lubatud kiirus 90 km/h vajaks
2-17-7994 piiramist. Kostja on esialgu eiranud hoiatusmärgi paigaldamise vajadust, vastates hageja kirjale, et Eesti on metsariik. Kostja seisukoht on arusaamatu, sest suurem osa hoiatusmärkidest ongi paigaldatud metsaaladel, kus on täheldatud liiklusõnnetused metsloomadega. Kostja ei arvestanud esialgu 2014. a, et antud teelõik asub väljaspoolt metsaala, kus hoiatusmärk oli eriti vajalik, sest liiklejad on üldjuhul harjunud metsloomade ilmumisega metsavahelistel teedel, mitte avamaastikul, kus liiklusohtu metsloomade poolt ei oodata, kuna arvatakse heas usus, et teeomanik paigaldab hoiatusmärke vaid sinna, kus võib olla metsloomade tee ületamise ala. Kostja ei vastanud hageja kahjunõudele 3 aasta jooksul, vastates hilinemisega 3 aasta möödudes, kui hageja edastas kahjunõude korduvalt. Kuid hiljem 2017. a on kostja tunnistanud, et antud teelõigule on siiski vaja paigaldada hoiatusmärk "metsloomad", sest liiklusõnnetused metskitsetega on seal juhtunud ka enne 2014. a. Kohalike elanike ja jahimeeste sõnul oli metskitsi antud kohas nähtud üsna tihti. Samas on kostja keeldunud kahju hüvitamast (väites, et antud teelõigul oli nõutav liiklusohutus tagatud või hageja pidi ise ennetama metsloomaga kokkupõrget ehk "ette aimama" nähtamatu kraavist teele ilmuda võiva takistuse olemasolu, viidates oma kirjas 17.04.2014 liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p-le 1). Kostja on jätnud selgitamata, kuidas hageja oleks pidanud mõistlikul viisil reageerima kiirusel 90 km/h külje poolt sügavast kraavist ootamatult ilmunud metskitsele. Sõiduki kahjustuse iseloom kinnitab asjaolu, et löök metskitselt ei tulnud eestpoolt nähtavusulatuse piires. Hageja sõiduautol puudus kaskokindlustus, seega pöördus hageja otse teeomaniku poole palvega hüvitada kahju. Antud juhul on olemas otsene põhjuslik seos hoiatusmärgi puudumise, piiramata/märgistamata sügava kraavi olemasolul (mida autotuled ei valgusta ning kitsed viibivad sageli just kraavides, ojaga ristumiskohas ehk joomiskohas) ja õnnetuse vahel.
2.Kohus võttis 20.09.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.Kostja esitas 18.10.2017 menetlusdokumendis kohtule taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks ja aegumise kohaldamiseks. Seoses hagi läbivaatamata jätmise taotlusega selgitas kostja järgmist. Kostja hinnangul tuleb hageja hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kohtu pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata, kuna käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on vaja kindlaks teha, kas käesolev vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest. Riigivastutuse seadus (RVastS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muudel avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra riigivastutuse seadus ning lg 2 kohaselt ei reguleeri RVastS kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 2 kohaselt käsitletakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes kahju tekitamist tee omanikuna oma kohustusi, välja arvatud LS §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes. Antud juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist just seetõttu, et kostja, jättes liiklusõnnetuse toimumiskohta paigaldamata hoiatava liiklusmärgi „Metsloomad“, on rikkunud liiklusseaduse §-s 6 toodud kohustusi. Nimelt on LS § 6 lg 1 järgi liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. LS § 6 lg 4 kohaselt vastutab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku eest teeomanik ning LS § 6 lg 6 kohaselt kehtestatakse liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ministri määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ §-s 5 on toodud hoiatusmärgid ja nende tähendused ning p 35 kohaselt hoiatab liiklusmärk 178 „Metsloomad” metsloomade võimalikust ilmumisest teele. Kõnealuse määruse § 4 lg 1 kohaselt teatavad hoiatusmärgid juhile eesoleva ohu iseloomu ning vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Ka lubatud suurima sõidukiiruse piiramine toimub liiklusmärgi 351 tee äärde paigaldamisega ning seda reguleerib samuti kõnealune LS § 6 lg 6 alusel vastu võetud määrus (vt § 9 lg 1 p 30). Kuivõrd kostjale
2-17-7994 heidetakse ette justnimelt LS §-st 6 tulenevate kohustuste rikkumist (liiklusmärkide paigaldamata jätmist), on tegemist avalike ülesannete täitmisel väidetavalt tekitatud kahjuga, mille hüvitamise alused ja korra sätestab RVastS § 1 lg 1 kohaselt riigivastutuse seadus. Pooltevahelise suhte avalik-õiguslikku iseloomu kinnitab ka see, et liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid loetakse õigusteoorias ja praktikas üldkorraldusteks, mis reguleerivad konkreetses liiklusolukorras oleva liikleja käitumist. Liiklusmärk kui asja avalik-õiguslikku seisundit muutev akt on seega haldusakt ja sellega seonduvad vaidlused alluvad halduskohtu kontrollile.
4.31.10.2017 esitas hageja seisukoha eeltoodud kostja (18.10.2017) menetlusdokumendile. Hageja märkis mh, et riigile kuuluvast maanteele sattunud tähistamata takistusest või muust ohuallikast tekkinud kahju või tähistamata teeaugust tekkinud kahju või riigitee halvast seisundist tuleneva kahju hüvitamise nõudes on nõudeid lahendanud maakohtud. Hageja, olles tutvunud väljakujunenud Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga, ei leia, et antud kahjunõude lahendamiseks oleks ilmtingimata pädev vaid halduskohus. Tegemist on võlaõigusliku suhtega, seega vaidluse lahendamiseks on hagi õigustatult esitatud maakohtusse ja kohus võttis ka hagi menetlusse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta läbivaatamata.
6.TsMS § 423 lg 1 p-st 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei pädev asja lahendama.
7.TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seejuures on avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 1 lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Sama paragrahvi lg 2 järgi ei reguleeri antud seadus õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 2 kohaselt käsitletakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud LS §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes. Seejuures LS § 6 lg 1 sätestab, et liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega. Seejuures LS § 6 lg 4 järgi tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. LS § 6 lg 6 kohaselt liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (s.o Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“). Maakohus selgitab siinkohal täiendavalt, et seejuures on liikluskorraldusvahendi näol tegemist haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses üldkorraldusega, vt nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p-d 15-18; Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 8 ja 22.12.2016 otsus nr 3-15-3082, p 11).
8.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist seetõttu, et kostja on väidetavalt, jättes liiklusõnnetuse toimumiskohta paigaldamata hoiatava liiklusmärgi („Metsloomad“), rikkunud sellega LS §-s 6 sätetatud kohustusi. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kuivõrd kostjale, s.o Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu), heidetakse ette LS §-st 6 tulenevate kohustuste rikkumist (st liiklusmärgi paigaldamata jätmist), siis on tegemist avalike
2-17-7994 ülesannete täitmisel väidetavalt tekitatud kahjuga, mille hüvitamise alused ja korra sätestab RVastS § 1 lg 1 kohaselt riigivastutuse seadus. Kohus selgitab, et RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Nimetatud sätte lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Seejuures RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus jätab seetõttu TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hageja peab oma nõudega pöörduma halduskohtu poole.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
11.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.