Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 (11)

3 (11)

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

Kaja esitamine Kostjad võivad 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale

4 (11)

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud postiteenuse osutaja vahendusel ja elektrooniliselt. Väljastusteadetest (tl-d 29-30) nähtub, et hagimaterjalid on 12.10.2017. a antud K. I. , kes on kostja I osanik ja kostja II elukaaslane. Seega on hagimaterjalid kostjale II kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel. Kuna kostja II on kostja I seaduslik esindaja, tuleb lugeda hagimaterjalid 12.10.2017. a TsMS § 322 lg 3 alusel lugeda kätte toimetatuks ka kostjale I. Kostja II e-kirjast (tl 31), mille ta saatis kohtule 13.10.2017. a, nähtub, et kostja II on 13.10.2017. a kätte saanud 5 (11)

hagimaterjalid, mis saadeti talle elektrooniliselt e-toimiku vahendusel. Seega on hagimaterjalid kostjale II 13.10.2017. a kätte toimetatud ka elektrooniliselt. Arvestades kostja II esindusseost kostjaga I, on hagimaterjalid TsMS § 318 lg 2 alusel kätte toimetatud ka kostjale I. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Kostja II on 13.10.2017. a e-kirjas esitanud küll mõned vastuväiteid hagile, kuid e-kirja ei saa lugeda nõuetekohaseks kostja vastuseks. Vastuväited hagile tuleb eraldi dokumendis, mille vormi- ja sisunõuded on sätestatud TsMS §-des 334, 336 lg 1 ja 338 nõuetele. Esitatud vastuväited ei sisalda TsMS §-s 394 lõikes 2 sätestatud asjaolusid, mis peavad olema märgitud kostja vastuses. 13.10.2017. a e-kirja ei saa lugeda kostja vastuseks ka seetõttu, et kirjas on kostja avaldanud soovi kontrollida hagiavalduses tema vastu esitatud nõude põhjendatust ja esitada kirjalik vastus hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, tuleb tõlgendada tema käitumist loobumisena hagile vastamisest. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 09.08.2017. a sõlmitud võlatunnistus ja hageja ja kostja II vahel 09.08.2017. a sõlmitud käendusleping. Hagi osalise rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 30 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ja TsMS § 367. 6 (11)

Kuna kostja I ei tasunud hagejale esimest osamakset võlatunnistuses märgitud tähtajaks 10.09.2017. a, muutus võlatunnistuse järgi kogu võlgnevus 11.09.2017. a. sissenõutavaks. Arvestades asjaolu, et käenduslepingu järgi on käendaja (kostja II) vastutus piiratud rahasummaga, saab kostjalt II võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse välja mõista käenduslepingus märgitud rahasumma ulatuses s.o summas 10 000 eurot. Kuna 09.08.2017. a sõlmitud käenduslepingus pole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui ei saa rahuldada hageja nõuet põhivõlgniku vastu, saab VÕS § 145 lg 1 järgi käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse piirsumma ulatuses võlgnevuse välja mõista kostjatelt solidaarselt. Ulatuses, mis ületab käendaja vastutuse piirsummat, saab võlgnevuse välja mõista vaid põhivõlgnikult kostjalt I. Arvestades asjaolusid, et kostjad pole tasunud hagejale võlatunnistusest tulenevat põhivõlgnevust summas 10 929,82 eurot ja kostja II vastutus on käenduslepingu järgi piiratud 10 000 euroga, tuleb VÕS §-de 30 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus summas 10 000 eurot. Ülejäänud osas s.o summas 929,82 eurot tuleb võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus välja mõista kostjalt I. Kuivõrd võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus on suurem kui käenduslepingus märgitud piirsumma, mille ulatuses kostja II kui käendaja vastutab, saab kostjalt II viivise välja mõista vaid juhul, kui hageja on nõudnud temalt võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse tasumist ja ta pole hagejale võlgnevust tasunud ettenähtud tähtajaks. Kostjalt II ei saa välja mõista viivist, mis muutus sissenõutavaks enne nõude esitamist tema vastu. Ka Riigikohus on 12.03.2013. a otsuses asjas nr 3-2-1-8-13 punktis 12 leidnud, et viivise, mis tekkis käendajast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise tõttu, saab käendajalt välja mõista ka 7 (11)

juhul, kui see koos põhinõudega ületab kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäära. Arvestades asjaolu, et kostja II ei tasunud võlatunnistusest tulenevat võlgnevust pärast seda, kui hageja nõudis temalt võlgnevuse tasumist, tuleb kostjalt II välja mõista ka viivis. Kuna kostja II vastutab põhivõlgnevuse tasumise eest 10 000 euro ulatuses, tuleb temalt välja mõista viivis, mis on arvutatud 10 000 euro tasumisega viivitamiselt. Kostjalt I saab viivise välja mõista kogu põhivõlgnevuselt. Hageja nõuab viivist võlatunnistuses kokku lepitud määras 0,5% päevas tasumata põhinõudelt. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 15.09.2017. a kuni 19.09.2017. a eest. Seega tuleb VÕS §-de 145 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 250 eurot (10 000 x 0,005 x 5). Kostjalt I tuleb ülejäänud põhivõlgnevuselt (929,82 eurot) välja mõista viivis summas 23,25 eurot (929,82 x 0,005 x 5). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt lisanduva viivise väljamõistmist võlatunnistuses kokku lepitud määras - 0,5% päevas tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest. Kohus mõistab lisandunud viivise kohtuotsuse tegemiseni välja kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudelt. Kuna kostja II vastutab põhivõlgnevuse tasumise eest 10 000 euro ulatuses, tuleb kostjatelt solidaarselt lisanduv viivis välja 8 (11)

mõista summalt 10 000 eurot ning kostjalt I lisaks ka ülejäänud põhivõlgnevuselt (praegu 929,82 eurot). Ajavahemik hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 70 päeva. Seega tuleks lisanduv viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista summas 3500 eurot (10 000 x 0,005 x 70). Kostjalt I tuleks lisanduv viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni välja mõista summas 325,44 eurot (929,82 x 0,005 x 70). Hageja nõuab lisanduva viivise väljamõistmist kuni summani 3796,93 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga tuleks kostjatelt solidaarselt ja kostjalt I lisanduva viivise katteks välja mõista kokku 3825,44 eurot (3500 + 325,44). Kuna lisanduv viivis ületab summat, milleni nõuab hageja lisanduva viivise väljamõistmist, ei mõista kohus välja lisanduvat viivist kohtuotsuse tegemisele järgneva ajavahemiku eest ning vähendab kohtuotsuse tegemise seisuga väljamõistetavat lisanduvat viivist hageja poolt märgitud piirsummani, s.o 28,51 (3825,44 – 3796,93) euro võrra. Kuna kostjatelt solidaarselt väljamõistetav lisanduv viivis ja kostjalt I väljamõistetav lisanduv viivis on sarnased nõuded, vähendab kohus mõlemat nõuet võrdses osas summas 14,26 eurot ja 14,25 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista lisanduv viivis summas 3485,74 eurot (3500 – 14,26) ja kostjalt I summas 311,19 eurot (325,44 – 14,25). Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks välja mõista 3735,74 eurot (250 + 3485,74) ja kostjalt I 334,44 eurot (23,25 + 311,19). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb 9 (11)

menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse solidaarvõlgnikest kostjate suhtes 92% ulatuses (rahuldatud nõuded 13 735,74 eurot /hagiavalduses esitatud nõuded 15 000 eurot), tuleb TsMS § 165 lg 3 alusel jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostjate kanda solidaarselt. Arvestades asjaolu, et ülejäänud 8% osas rahuldatakse kostja I suhtes hagi täielikult, tuleb 8% hageja menetluskuludest jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. Kuna kostja II suhtes jääb hagi sarnases ulatuses rahuldamata, tuleb 8% kostja II menetluskuludest jätta TsMS § 162 lg 1 hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt menetluskulude väljamõistmist summas 650 eurot, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot (maksekorraldus tl 17). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kuna hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt 91% ulatuses, tuleb kostjatelt välja mõista hageja menetluskulude katteks 598 eurot (92% 650-st) solidaarselt ja 52 eurot (8% 650-st) kostjalt I. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10 (11)

See tähendab, et kui kostjad ei tasu hagejale menetluskulu – 598 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Samuti kui kostja I ei tasu hagejale temalt välja mõistetud menetluskulu – 52 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt I tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsuse tunnistamine

teatavakstegemine

ja

täidetavaks

TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.