2.Välja mõista D. E.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks 118 (ükssada kaheksateist) eurot 68 senti.
3.Välja mõista D. E.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis alates 03.10.2017.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 118, 68 tasumiseni.
Menetluskulud jätta kostja D. E. kanda.
4.1 Välja mõista D. E.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks hageja menetluskulude katteks 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.OÜ Aktiva Finants esitas 09.08.2017.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. E.lt 211, 32 euro saamiseks. Kohus tegi 22.08.2017.a. võlgnikule makseettepaneku, millele D. E. esitas 04.09.2017.a vastuväite. 13.09.2017.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning nõue D. E. vastu anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid D. E. ja Hansapost OÜ 23.04.2013 lepingu nr HANS03877 ja 04.10.2013.a. HANS08761 kauba ostuks (osamaksetega tasumise müügileping). Hansapost OÜ edastas andmed ja tellitud kauba väärtuse AS-le Inbank, kellel on Hansapost OÜ-ga sõlmitud faktooringuleping. AS Inbank ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 18.05.2015.a. AS Inbank loovutas 11.12.2015.a kostja vastase nõude põhisummas 206, 05 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja kohustus krediidisumma 423, 99 eurot ja 184, 89 eurot tagastama vastavalt lepingutingimustele ja poolte sõlmitud maksegraafikule. Kostjal on tasumata lepingu HANS03877 eest põhisumma 44, 08 eurot (täielikult on tasutud osamaksed 23.04.2013-12.12.2014, 12.01.2015 osamakse on tasutud osaliselt summas 18, 73 eurot (tegelik põhiosa 30, 97 eurot) ja täielikult on tasumata osamakse 12.02.2015.a.).
Lepingu HANS08761 eest on tasumata põhisumma 161, 96 eurot (täielikult tasutud osamaksed 04.10.2013-12.02.2015 ja täielikult tasumata osamaksed 12.03.2015-12.02.2018).
3.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Vastavalt osamaksetega müügilepingu üldtingimuste p 2.10, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast so 19.05.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.10.2017.a valemiga: põhivõlg x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 39, 27 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks viivist TsMS § 367 alusel.
4.Vastavalt maksegraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress. Lepingu HANS03877 intressimäär on 39,9 % aastas ja lepingu HANS08761 intressimäär aastas on 25, 00%. hageja on kokku arvestanud intressi summas 23, 36 eurot. Lepingu HANS03877 intress 6, 89 eurot (12.001.2015 tasumata osamakse intress summas 3, 96 ja 12.02.2015 tasumata osamakse intress summas 2, 93. Lepingu HANS08761 intress 16, 47 eurot (12.03.2015 tasumata osamakse intress 5, 57 ja 12.04.2015 tasumata osamakse intress summas 5,49 ja 12.05.2015 tasumata osamakse intress summas 5, 41 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summad esimeses järjekorras kõrvalnõuete katteks ja seejärel põhinõude katteks. Põhisumma 206, 05 eurot, kostja tasunud põhiosa katteks 87, 37 eurot, tasumata 118, 68 eurot. Intress 23, 36 eurot, kostja tasunud intressi täielikult 23, 36 eurot. Võla sissenõudmiskulu on 30 eurot, kostja täielikult tasunud võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Hageja leiab, et kostjal on tasumata põhinõue 118, 68 eurot, kõrvalnõuded on hageja lugenud tasutuks. Hagejale jääb kostja vastusest selgusetuks, miks kostja väidab, et on tasunud põhiosa katteks AS-le Inbank 423, 99 + 184, 89 = 608, 88 eurot. Hageja andmetel on tasutud AS-le Inbank kokku 244, 29 eurot (158, 45 + 96, 84 = 255, 29 ) eurot nii põhiosa kui ka osamakses ettenähtud ulatuses intressi katteks. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud inkassomenetluse käigus Julianus Inkasso OÜ-le 180 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata 118, 68 eurot põhinõude katteks.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja nõustub hagiga osaliselt. Kostja märgib kirjalikus vastuses, et tänaseks on kostja suutnud tagasi maksta müügilepingu HANS03877 alusel ja müügilepingu HANS08761 alusel AS-le Inbank 635, 56 eurot. Sellega on kostja arvates kaetud põhi krediidisummad 423, 99 + 184, 89 ehk 608, 88 eurot. Lisaks on kostja tasunud Julianus Inkasso OÜ kontole nõude katteks 2016. aastal kokku 180 eurot. Hagis esitatud nõude katteks on kostja tasunud kokku 635, 56 + 180 = 815, 56 eurot. Kostja leiab, et ta on mõlemast krediidilepingust tulenevad kohustused AS-le Inbank tasunud. Kostja märgib, et erinevaid viiviseid ja intresse tal rohkem tasuda ei ole võimalik, kuna tema ainus sissetulek on töövõimetuspension 200 eurot ning riigi poolt makstav peretoetus 88 eurot.
Kostja leiab, et hageja esitatud kõrvalnõuete nõue on ebaõiglane ja põhjendamatu ning asetab kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Inbank (endine Cofi AS) ja kostja vahel olid lepingulised suhted (tl 22-34). AS Inbank loovutas nõude (koos õigusega nõuda kõrvalnõuded) OÜ-le AF Võlamenetlus (tl 21). Poolte vahel on sõlmitud tarbijalemüügi leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 mõttes. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
8.Kostja leiab, et mõlemast krediidilepingust HANS03877 ja HANS08761 tulenevad (põhi)kohustused on ta täitnud ning kõrvalnõuete nõue ei ole kostja majanduslikku seisundit arvestades põhjendatud ja õiglane. D. E. esitatud maksekorraldustest tulenevalt on ta teostanud makseid lepingust nr HANS03877 tulenevate kohustuste katteks 491, 72 eurot ja lepingu nr HANS08761 katteks 113, 84 eurot, lisaks võlgnevus 30 eurot (tl 73) ja Julianuse Inkasso OÜ-le teostatud maksed kokku 180 eurot, mis kokku teeb 815, 56 eurot (tl 68-90) Kostja kohustus krediidisumma 423, 99 eurot ja 184, 89 eurot tagastama vastavalt lepingutingimustele ja poolte sõlmitud maksegraafikule. Krediidisumma ulatuses 423,99 + 184, 89 on D. E. tõepoolest makseid hagejale teinud, kuid kostja jätab tähelepanuta, et lepingutes on pooled kokku leppinud ka intressi tasumises (tl 22 ja 29). Maksegraafikute (tl 23 ja 30) kohaselt pidi kostja tasuma lepingu nr HANS03877 täitmiseks 629, 59 eurot ja HANS08761 täitmiseks 386, 63 eurot.
9.Laenulepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks nii sellest tulenev põhinõue kui kõrvalnõuded. Kohus märgib, et VÕS § 88 lg 8 tulenevalt loetakse juhul, kui võlgnik peab tasuma rahaliselt kohustuselt ka kulutusi ja intressi, on täitmine toimunud esmalt kulutuste, seejärel intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sama paragrahvi 9. lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda. Vastavat poolte vahelist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja seisukoht, et kuna tema teostatud maksete suurus ületab põhinõude, on kohustus hageja ees täies ulatuses täidetud. Kohus osundab muuhulgas, et pooltele anti tähtaeg kompromissi sõlmimiseks (arvestades muuhulgas hagihinda) (tl 60). Pooled kompromissi ei saavutanud või ei teinud midagi selleks, et kokkuleppel asja lõpetada ja seejuures võimalikku menetluskulu säästa.
10.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine.
Kostja ei ole tõendanud, et lepingute täitmiseks sõlmitud maksegraafikutest tulenevad kohustused oleks täies ulatuses täidetud. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 118, 68 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivise väljamõistmist nõuda protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
11.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja D. E. kanda.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks kokku 215 eurot, millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 140 eurot esindaja õigusabi kulu. Arvestades hagihinda (128 eurot), ei pea kohus põhjendatuks menetluskulu nõuet hagihinnast suuremas ulatuses. Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulu peab olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulu katteks 128 eurot.
14.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.