Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (11)

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 3 (11)

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale kohtukordniku vahendusel kätte toimetatud 15.09.2017. a. Väljastusteatest (tl 48) nähtub, et hagimaterjalid on antud üle kostja tädile, kes elab samas majas, 4 (11)

kus elab kostja. Seega on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks

päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 15.01.2014. a ja 22.01.2014. a sõlmitud liitumislepingud ja osamaksetega vara müügilepingud. Elisa Eesti AS on nendest lepingutest tulenevad nõuded 18.11.2015. a loovutanud hagejale. Hagi osalise rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 164 lg-d 1 ja 2, 170, 619, 402 lg 1, 416 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 415 lg 1, 113 lg 1, 1132 lg 2 p 2 ja TsMS § 367. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja nõuab kostjalt liitumislepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse tasumist arvete alusel, mille on kostjale esitanud Elisa Eesti AS. Arvest nr 2009628786 ja hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud põhivõlgnevuse hulka ka käsitlustasu summas 140 eurot (70 eurot mõlema liitumislepingu alusel). Hageja õigus nõuda käsitlustasu tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara 5 (11)

müügilepingu tingimused VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimused. Arvestades asjaolu, et kostja ei sõlminud liitumislepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija nii lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 järgi kui ka alates 13.06.2014. a kehtiva VÕS § 1 lg 5 järgi. Kuna hageja õigus nõuda käsitlustasu tuleneb tüüptingimustest, mida on kasutatud tarbijaga sõlmitud lepingu puhul, tuleb kontrollida, kas tüüptingimus, mis annab hagejale õiguse nõuda käsitlustasu, on kehtiv. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega peab kohus andma oma õigusliku hinnangu hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele. See tähendab, et kohus peab omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid. Ka Riigikohus on 30.10.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 punktis 24 leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid. Osamaksetega vara müügilepingute tingimustest nähtub, et käsitlustasu tuleb maksta liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulude katteks. Käsitlustasu suurus on 70 eurot ja käsitlustasu koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot ja vara tavahinna ja seadme müügihinna vahest. Tingimus, mille järgi peab kostja tasuma osamaksetega vara müügilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu müügilepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulutuste katteks, on kostjat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi, sest see ei võimalda hinnata, kas seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega on mobiilsideoperaatoril tekkinud kulutusi, mille peab kostja talle hüvitama. Võlgnevuse sissenõudmisel võivad

6 (11)

lisaks meeldetuletuskirjade saatmise kuludele tekkida ka muud kulud. Kohtule peab jääma võimalus hinnata, kas lisaks meeldetuletuste saatmise kuludele on tekkinud muud võla sissenõudmisega seotud kulud. Tingimus, mille järgi on võlgnik kohustatud lisaks võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamisele maksma käsitlustasu sõltumata sellest, kas on tekkinud muud võla sissenõudmisega seotud kulud, on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Eeltoodud alustel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue käsitlustasu 140 euro väljamõistmiseks kostjalt. Kuna Elisa Eesti AS on liitumislepingud ja müügilepingud üles öelnud, kostja pole Elisa Eesti AS-ile tasunud liitumislepingute alusel osutatud teenuste eest ja maksnud müügilepingutest tulenevaid osamakseid ning pole tasunud võlgnevust ka uuele võlausaldajale, tuleb kostjalt VÕS §-de 619, 402 lg 1, 416 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 416 lg 1 alusel välja mõista liitumislepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse katteks 620,53 eurot (hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 760,53 eurot miinus käsitlustasu 140 eurot). Kuna hageja põhinõue on suurem kui 500 eurot ja väiksem kui 1000 eurot, hageja on pärast lepingute ülesütlemist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ning hageja on teinud muid toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks, tuleb kostjalt VÕS §de 101 lg 1 p 3 ja 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista võla sissenõudmise kulude katteks 40 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 7 (11)

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Arvete nr 2008977015, 2009184985 ja 2009397354 tasumisega viivitamise eest tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses summas 41,80 eurot (19,18 + 11,80 + 10,82). Kuna arvest nr 2009628786 tulenev põhivõlgnevus mõistetakse välja summas 460,33 eurot, ajavahemik arvest tuleneva võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest hagi esitamiseni on 1118 päeva ja hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 0,022% päevas, tuleb arve tasumisega viivitamise eest välja mõista viivis summas 113,22 eurot (0,00022 x 1118 x 460,33). Seega tuleb kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks välja mõista kokku 155,02 eurot (41,80 + 113,22). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest. Kohus mõistab lisandunud viivise kohtuotsuse tegemiseni välja kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas ehk 0,022% päevas. Ajavahemik hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 139 päeva. Seega tuleb lisanduv viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni välja mõista summas 18,98 eurot (0,00022 x 139 x 620,53). Kohtuotsuse

8 (11)

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks tuleb välja mõista seega 174 eurot (155,02 + 18,98). Alates 25.11.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis tasumata põhivõlgnevuselt (praegu 620,53 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (praegu 0,022% päevas). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse 82% ulatuses (rahuldatud nõuded, mis on hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks, 815,55 eurot / hagiavalduses esitatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõuded 989,92 eurot), tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja järgi nõuab hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 875 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 700 eurot hagimenetlusega seotud õigusabikulud. Kohtu nõudel on hageja 13.07.2017. a tasunud täiendavalt riigilõivu 25 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on 9 (11)

üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45,64 eurot (makseettepanek tl 5 pöördel) ja hagi esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 154,36 eurot (maksekorraldused tl-d 34 ja 37). Seega kokku on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast ja OÜ Julianuse Õigusbüroo 11.07.2017. a arvest nr 2309588 (tl 12 pöördel) nähtub, et hageja on lepingulisele esindajale maksnud õigusabi eest tasu 700 eurot. Kohus leiab, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, hagiavalduse maht oli umbes neli lehekülge ja dokumentide hulk, mis tuli läbi töötada hagiavalduse esitamiseks, oli väike, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 225 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 425 (200 + 225) eurot. Kuna hageja menetluskulud jäävad kostja kanda 82% ulatuses, tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 348,50 eurot (82% 425-st). TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

10 (11)

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale menetluskulu – 348,50 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsuse tunnistamine

teatavakstegemine

ja

täidetavaks

TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.