Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1 (6)

2-15-17495

2-15-17495

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohus 29.01.2016 määrusega kuulutas välja Boris Razumov’i pankroti ja määras pankrotihalduriks Raivo Piirla. Pankrotihalduri poolt 03.11.2017 kohtule esitatud lõpparuande kohaselt Boris Razumov’i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 03.05.2016, nõuded tunnustati kokku summas 28 846,58 eurot, mis esitati II järgu nõuetena, I ja III järgu nõudeid ei esitatud. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud ning kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 22.06.2016. Menetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud, haldur kutsus kokku 03.11.2017.a. võlausaldajate üldkoosoleku, et otsustada usaldusisiku nimetamine ja menetluse lõpparuandega lõpetamine. Võlausaldajaid on informeeritud pankrotimenetluse käigust ja asjaoludest, et pankrotimenetluse edasise menetlemise läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid ja edasine menetluse läbiviimine on perspektiivitu. Võlausaldajatest osales üldkoosolekul N.M., kes taotles nimetada end usaldusisikuks, millele kirjalikult arvamuse esitanud Swedbank AS vaidles vastu ja leidis, et usaldusisiku kohustusi võib täita võlgnik ise. Käesoleva aruande koostamise seisuga on haldur tuvastanud, et pankrotimenetluses puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks ja ammendunud on muud võimalused pankrotivara moodustamiseks. Käesoleva aruande esitamisega teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Menetluse käigus laekus pankrotivarasse xxxxxxxxxxx.-eurot, sealhulgas tagasinõudmisena võlgnikult 104,00eurot, pankrotivara müügist 1600.-eurot ja esitatud hagi tsiviilasi nr. 2-17-5693 tulemusena tagasivõidetud 3800.-eurot. Vara välistamist ei toimunud, selliseid nõudeid PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel ei ole. Masskohustusteks (PankrS§ 146 lg.1 p.3) on 3,90eurot, mille sisuks on pangaülekannete tasu 2,9eurot ja registrile esitatud järelpärimine 1.-euro. Jaotise alusel tehtud väljamakseid võlausaldajatele kokku 3470,14eurot, sh. 1) Maksu- ja Tolliametile 24,29eurot, 2) AS-ile Swedbank 1446,01eurot ja 3) N.M. 1999,84eurot. Pandieset pankrotimenetluses ei olnud. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ei ole ja samuti puuduvad andmed kolmandatelt isikutelt saadaoleva vara (raha) kohta. Pankrotimenetlusega seotud toimingud: järelepärimiste esitamine riiklikele registritele, pankrotimenetluse teadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele, võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine 17.02.2016.a. võlausaldaja poolt nõude avaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine 03.05.2016.a jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule kinnitamiseks (kohus kinnitas jaotusettepaneku 22.06.2016.a.). Pankrotivaras oli kaks hobust (Eesti Raskeveohobune, Nimi: H. ja Eesti hobune, Nimi: T.), hobused müüdud enampakkumise teel 11.04.2016.a. Esitatud hagi vara tagasivõitmiseks tsiviilasi nr. 2-17-5693, mille tulemusena pankrotivarasse laekus 3800.-eurot. Menetluse käigus analüüsitud võlgniku arveldusarvet AS SEB Pank XXXXXXXXXXX eesmärgil, kas on sooritatud tehinguid mida oleks võimalik tagasivõita ja kas on tehtud selliseid väljamakseid, millel on tagasivõitmise iseloom, kokkuvõtvalt perspektiivsed võimalused uute hagide esitamisel puudusid. Menetluse käigus suhtles haldur võlausaldajatega ja võlgnikuga. Võlausaldajate tunnustatud nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud, on järgmised: Esimeses järgus pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Teises järgus tähtaegselt on 3 võlausaldaja poolt esitatud ja tunnustatud nõudeid kokku summas 28 846,58 eurot. Võlausaldajatele tehti väljamakseid summas 3470,14 €, rahuldamata jäänud võlausaldajate nõude suurused kogusummas 25 376,44 eurot võlausaldajate kaupa on järgmised: 1) AS Swedbank, välja maksmata 10 573,99 3 (6)

2-15-17495 eurot, 2) N.M., välja maksmata 14 625,67eurot, 3) Maksu- ja Tolliamet, välja maksmata 176,78 eurot. Kolmandas järgus nõudeid ei esitatud. Menetluse käigus esitatud hagis, tsiviilasjas nr. 2-17-5693 tuli positiivne lahend, mille tulemusel laekus 3800.-eurot, haldur ei kavatse edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused PankrS § 150 alusel. Kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu xxxxxxxxxxx.-eurot, millest riigivahendite arvelt välja makstud 397.-eurot ja pankrotivara arvelt xxxxxxxxxxx.-eurot (alus kohtumäärus 29.01.2016.a.). Jaotusettepaneku esitamise seisuga tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused moodustasid summas xxxxxxxxxxx,00 eurot, mis kinnitati 22.06.2016 kohtumäärusega. Lisanduvad masskohustusena pangaülekande tasud 2,9eurot ja registrile päring 1 €, kokku 3,90eurot. Kohtukulud asjas puuduvad. Pankrotihalduri töötasu arvestuse aluseks on PankrS § 651 sätestatu ning tasu arvestamisel on arvesse võetud, et halduri tegevuse tulemusena laekus pankrotiavarasse xxxxxxxxxxx eurot. Eeltoodud alustel pankrotihalduri tasu suurus alammääras moodustab xxxxxxxxxxx eurot, sh käibemaks (arvestusekäik xxxxxxxxxxx*0,20=xxxxxxxxxxx*0,20= xxxxxxxxxxx,16= xxxxxxxxxxx+xxxxxxxxxxx,16=xxxxxxxxxxx €). Kõik kulud kokku pankrotimenetluses moodustasid 2430,86 eurot, sh riigivahendid 397 € ajutise halduri tasu katteks. Maksejõuetuse tekkimise põhjustest. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjustas võlgniku maksejõuetuse töökoha kaotamine ja liigsete kohustuste võtmine. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas seega muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 mõttes. PankrS § 162 lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Sellised asjaolud puuduvad. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, seepärast kutsus pankrotihaldur 03.11.2017 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli välja selgitada võlausaldajate arvamus koostatud lõpparuande ja halduri tasu osas ning usaldusisiku nimetamine. Koosolekul osales võlausaldaja N.M., kes taotles määrata end usaldusisikuks, e-maili teel võlausaldaja Swedbank vaidles vastu N.M. ettepanekule ja leidis, et võlgnik võib ise täita usaldusisiku ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt teeb haldur kohtule ettepaneku: 1) otsustada Boris Razumov’i pankrotimenetluse lõpetamine ja kinnitada lõpparuanne, 2) rahuldada halduri taotlus ja kinnitada halduri tasuks xxxxxxxxxxx.-eurot (sisaldab käibemaksu), seni kinnitamata masskohustused 3,90 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja Õigusbüroo Edikte OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, 3) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, nimetada usaldusisik ning 4) vabastada pankrotihaldur Raivo Piirla halduri kohustustest. 09.11.2017 ärakuulamisel Pärnu Maakohtus avaldas Boris Razumov, et on halduri poolt esitatud lõpparuande kätte saanud ja tutvunud, vastuväiteid ei ole. On esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ja jääb selle juurde. On töötuna arvel 1 aasta, taotleb seoses tervise halvenemisega töövõime kaotuse protsenti ja paberid on vormistamisel. Viimane töökoht oli traktoristina, hetkel töövõimeline ei ole, selgroog on kõver ja surub närvide peale. Ülalpeetavaid on 4, kes elavad koos võlgnikuga. Lisaks on 18 a tütar, kes käib veel koolis ja peab teda toetama. Võlgnik ei ole nõus, kui usaldusisikuks hakkab võlausaldaja N.M.. Ei usalda teda ja ei soovi, et N.M., kellega neil on vaidlused, oleks usaldusisikuks. B. Razumov kinnitas, et on nõus ise hakkama enda usaldusisikuks ja on võimeline usaldusisiku ülesandeid täitma.

4 (6)

2-15-17495 09.11.2017.a. ärakuulamisel võlausaldaja N.M. leidis, et seni kaitsnud kõikide võlausaldajate huve mitte ainult enda huve ja võlgnik peaks oma kohustused võlausaldajate ees täitma. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht

5 (6)

2-15-17495 09.11.2017 ärakuulamisel selgitas, et on siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamisega nõus. Kohus leiab, et võlausaldaja määramine võlgniku usaldusisikuks ei ole üldjuhul mõistlik ega põhjendatud, kuna see tooks kaasa võlausaldaja ja usaldusisiku rollide konflikti ja oleks vastuolus usaldusisiku kui võlgniku ja võlausaldajate vahelise vahendaja rolli olemusega. Selline kaksikroll vähendaks ilmselgelt usaldusisiku kui erapooletu vahendaja usaldatavust ja tähendaks ka sisuliselt ühe võlausaldaja eelisolukorda seadmist võrreldes teiste võlausaldajatega, kellel puuduvad usaldusisiku õigused ja volitused PankrS § 172 tähenduses ning ühes sellega samaväärne ligipääs võlgniku sissetulekutele ja muule olulisele informatsioonile. Arvesse võttes võlgniku vastuväiteid ja viiteid varasematele vaidlustele võlausaldaja N.M.ga, kohtul puudub ka veendumus, et N.M. suudaks parimal viisil võlgnikuga koostööd teha ja usaldusisikuna tegutseda. Kuna ühtegi erapooletut isikut ei ole usaldusisiku ülesannetesse esitatud ja võlgnik on kinnitanud, et suudab ise usaldusisiku kohustusi täita, siis tulenevalt PankrS § 172 lg 6 jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse hõlbustamiseks peab kohus vajalikuks küsida pankrotihalduri ülesandeid täitnud R. Piirlalt talle teada kõigi võlausaldajate sidevahendite ja pangarekvisiitide andmed, mis edastada kohtule ja võlgnikule hiljemalt kümne päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.