B Ri pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik B R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrus Post Võlausaldajad: 1) Swedbank AS (registrikood 10060701) 2) N M (isikukood YYY), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik 3) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood 70000349)
Menetluse liik
21.märtsi 2024 ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada B Ri (R; pankrotis; isikukood XXX) kohustusest vabastamise menetlus.
2.Vabastada B R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Jätta menetluskulud B Ri kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Avaldada B Ri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
1 (6)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 29. jaanuari 2016 määrusega välja B Ri (võlgnik) pankroti. Maakohus lõpetas 21. novembri 2017 määrusega lõpparuande kinnitamisega võlgniku pankrotimenetluse. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata II rahuldamisjärgus järgmised võlausaldajate nõuded: 1) Swedbank AS-i 10 573,99 euro suurune nõue; 2) N M 14 625,67 euro suurune nõue; 3) Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; MTA) 176,78 eurot euro suurune nõue. Nõudeid kokku: 25 376,44 eurot.
2.Maakohus algatas 21. novembri 2017 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku enda usaldusisiku ülesandeid täitma ning kohustas muuhulgas võlgniku esitama kohtule aruande.
3.Võlgnik esitas kohtule aruanded 10. detsembril 2018 (dtl 97-99), 3. detsembril 2019 (dtl 134-136), 10. detsembril 2020 (dtl 299-301), 9. detsembril 2021 (dtl 333-335),
19.detsembril 2022 (dtl 338-340), 31. detsembril 2023 (dtl 360-364). Samuti esitas ta oma pangakonto väljavõtted ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete väljavõtted. 11 aprillil 2024 esitas võlgnik kohtu nõudmisel ka oma haigusloo epikriisid, kirjavahetused võimalike tööandjatega ja elektri arved.
4.Kohus küsis 8. jaanuaril 2024 võlausaldajatelt kirjaliku seisukoha, kas lõpetada menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja palus anda teada, millises summas on võlgnik tagasimakseid teinud.
5.Võlausaldaja N M ei olnud 9. jaanuari 2024 vastuses nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ja menetluse lõpetamisega, kuna võlgnik on tasunud 214,02 eurot ja võlgnevuse jääk on 14 625,67 eurot. Lisaks, ei ole võlausaldaja N M arvates võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud. Swedbank AS teatas
17.jaanuaril 2024, et võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 154,73 eurot ja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta täitmata kohustustest vabastamata. MTA seisukohta menetluse lõpetamise või pikendamise osas ei esitanud.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 21. märtsil 2024. Kohus andis võlausaldajatele ärakuulamisest teada. Ärakuulamisel osales võlausaldaja N M. Teised võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel järgmist. Tööd olen otsinud, kandideerinud, ei ole käed rüpes istunud. Kunagi pandi (töövõimetus) protsendina, siis olin 60% töövõimetu. Mul on kael ja alaselg haiged, jäin kunagi palgi alla, selg on kõver, kaelal viga on muust traumast. Ei ole töövõimetust enam taotlenud. Mul on keskharidus. Praegu on ülalpeetavaid neli. Vanem poeg menetluse alguses oli ka veel ülalpeetav. Menetluse käigus tütar tuli minu juurde ära. Raskematel aegadel on minu ema meid aidanud. Peab kuidagi ju toime tulema. Elamise kulu kuus keskmiselt - ma pigem kirjalikult seda vastaks, kohe raske öelda. Tean, et näiteks oli eelmine kuu oli elektriarve 400 euro ringis, see oli üks põnts. Olen taksot sõitnud, mööblipoes müüja olnud, treial olnud, saekaatris ja ehitusel töötanud.
2 (6)
Võlgniku nõusolekul küsib kohus tõendid MTA-st, Eesti Töötukassast (Töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametist (SKA). Võlgnikul tuleb esitada tõendid ja selgitused ning võlausaldaja saab soovi korral esitada arvamuse.
7.Töötukassa esitas 28. märtsil 2024 andmed, mille alusel ei ole võlgnikule vastuse esitamise seisuga määratud vähenenud töövõimet. Võlgnikule oli määratud osaline töövõime perioodideks: 15. novembrist 2017 kuni 14. maini 2018, 17. maist 2018 kuni 16. maini 2020,
2.märtsist kuni 1. septembrini 2020 ja 2. septembrist 2020 kuni 1. septembrini 2022. SKA teatas, et võlgnikule on välja makstud perioodil 21. novembrist 2017 kuni
21.novembrini 2022 lapsetoetus 21. novembrist kuni 31. detsembrini 2017 summas 50 eurot ja 1. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2018 igakuiselt 55 eurot. MTA vastas 1. aprillil 2024, et võlgnikule ei ole deklareeritud väljamaksete tegemist
1.novembrist kuni 31. detsembrini 2017. Ühtlasi ei ole võlgnik 2018. a deklareerinud tulu. Võlgnikul 1. jaanuarist 2019 kuni 30. novembrini 2022 väljamaksed puudusid.
8.Võlgnik asus 11. aprillil 2024 seisukohale, et ta on oma kohustusi nii pankrotiseaduse (PankrS) §-de 172-173 ja füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 47 järgi täitnud ja ta võib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgnik/usaldusisik on esitanud kogu menetluse kestel korrektselt aruandeid ja teinud väljamakseid 1043,34 euro ulatuses võlausaldajatele. Ühtlasi esitas ta väljavõtted digiloost (epikriisid), mis kinnitavad tema halba tervislikku seisundit. Võlgnik on kogu menetluse kestel püüdnud tööd otsida. Paljud otsimised on toimunud telefoni teel, mida ei ole võimalik tõendada. Kuid menetluse kestel on võlgnikul säilinud mõned kirjavahetused tööandjatega. Kogu menetluse kestel oli võlgnikul 4 alaealist last (esimesel aastal isegi 5, kõige vanem laps oli siis 19-aastane).
9.Võlausaldaja N M leiab 19. aprilli 2024 seisukohas, et võlgnik ei ole kohustusi nii PankrS §-dest 172-173 ja FiMS § 47 järgi täitnud ning tuleb jätta kohustustest vabastamata.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Maakohus, tutvunud võlgniku aruannete ja seisukohtadega ning kuulanud võlgniku ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada asja menetlus.
11.Alates 1. juulist 2022 muutusid maksejõuetusmenetlust reguleerivad seadused. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamist ja kohustustest vabastamist reguleerib
1.juulil 2022 jõustunud FiMS. Vastavalt FiMS § 68 lg-le 2 enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 2022. a 30. juunini. Seega lähtub kohus järgnevalt kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS-ist. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
3 (6)
PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg-te 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on nimetatud võlaõigusseaduse § 104 lg-tes 2-5. PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
12.Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 21. novembri 2017 määrusega. Viie aasta tähtaeg möödus 21. novembril 2022 ning kohus otsustab tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle (PankrS § 175 lg 1).
13.Kohustustest vabastamise otsustamisel on maakohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Praegusel juhul on võlgnik esitanud kohtule asja lahendamiseks vajalikud tõendid ning kohus on tõendeid kogunud ka omas algatusel. Kohus tuvastab tsiviilasja materjalide alusel järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud.
13.1.Võlgnik esitas kohtule pangakonto väljavõtted (dtl 101-106, 110-112, 114-124, 128132, 302-309, 311-313, 320-328, 344-350, 365-368). Võlgnik esitas lisaks tõendid võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta (dtl 107-109, 125-127, 310, 329-331, 341-343). Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse kestel on olnud väiksem, kui arestimisele kuuluv summa, mis nähtub pangakonto väljavõtetelt. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid. Võlgnik ei tööta. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnikule on makstud töövõimetoetust, töötasu, üüri, sotsiaalmaksu, pensioni, tulumaksu. Võlgnikku on aeg-ajalt toetanud L L.
13.2.Võlgnikul on olnud kohtumenetluse ajal ülalpeetavad – 4 alaealist last ja täisealine laps, kes käis menetluse algusaastatel ülikoolis.
13.3.Kohus kontrollis, et võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, sõidukid ning äriühingud.
4 (6)
14.Kohus kuulas võlgniku ära 21. märtsil 2024. Ärakuulamisel osales ka võlausaldaja N M, teised võlausaldajad ärakuulamisel osalemiseks soovi ei avaldanud. Ärakuulamisel selgitas võlgnik muuhulgas, et ta on tööd otsinud, on olnud 60% töövõimetu, sest jäi kunagi palgi alla, selg on kõver, kaelal on viga teisest traumast. Võlgnik ei ole ole töövõimetust enam taotlenud, kuid talle oli määratud osaline töövõime perioodideks 15. novembrist 2017 kuni 14. maini 2018, 17. maist 2018 kuni 16. maini 2020, 2. märtsist kuni 1. septembrini 2020 ja
2.septembrist 2020 kuni 1. septembrini 2022. Võlgnikul on keskharidus. Raskematel aegadel on võlgniku ema teda aidanud. Võlgnik on varasemalt taksot sõitnud, mööblipoes müüja olnud, treial olnud, saekaatris ja ehitusel töötanud.
15.Võlausaldaja N M ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega ja menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja Swedbank AS on nõus menetluse lõpetamisega, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. MTA seisukohta menetluse lõpetamise osas ei esitanud.
16.Üldjuhul on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustuse sätestab võlgnikule PankrS § 173 lg 1. Siiski tuleb isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus hinnata alati vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele - võlgniku elulisele olukorrale, st arvesse tuleb võtta võlgnikku vanust, tervislikku seisundit, ülalpeetavate hulka, võimalust leida töö, tema varasemat töökogemust, tema haridust jms. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud (PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173).
17.Praegusel juhul leiab kohus, hinnates võlgniku PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste süülist täitmist ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid asjaolusid, et võlgnik on oma kohustusi (esitada aruandeid, käia tööl) täitnud ja ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ning ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise.
17.1.Riigikohus on 30. oktoobri 2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.
17.2.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnik on varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldaja nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Võlgniku kulusid aitab vajadusel kanda tema ema. Võlgnikule on makstud töövõimetoetust, töötasu, üüri, sotsiaalmaksu, pensioni, tulumaksu, kuid pangakonto väljavõttest ja MTA tõendist nähtuvalt ei ole võlgnik saanud sel määral tulu, millest oleks tulnud teha suuremas mahus väljamakseid võlausaldajatele (PankrS § 173 lg-d 2 ja 4). Võlgnik on teinud võlausaldajatele tagasimakseid vastavalt oma võimetele, sh tervislikule seisundile ning on eluliselt usutav, et võlgniku sissetulek ei ole olnud sellises määras, et oleks võimaldanud tagasimakseid suuremas suuruses. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel pidanud üleval 4 alaealist last (esimesel aastal isegi viite). Tehes tagasimakseid suuremas mahus, ei oleks pruukinud võlgnikul olla tagatud enda ja tema ülalpeetavate jaoks vajalikud minimaalsed vahendid.
5 (6)
17.3.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse jooksul kahjustanud võlausaldajate huve PankS § 173 lg 1 mõttes. Võlgniku tervis ei ole võimaldanud tegeleda tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et võlgnik teenis sissetulekut vastavalt oma võimekusele ja oskustele. Asjas ei esine selliseid võlausaldajate õigustatud huve, mistõttu oleks võlgnik olnud kohustatud tagasimakseid võlausaldajatele tegema suuremas määras.
18.Eeltoodut arvestades annavad konkreetse juhtumi asjaolud aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest.
19.Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Praegusel juhul lõpevad II rahuldamisjärgus Swedbank AS-i 10 573,99 euro suurune nõue, N M 14 625,67 euro suurune nõue ja MTA 176,78 euro suurune nõue.
20.PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
21.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
22.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.