OÜ Granjano hagi Anneli Uiboupin vastu põhivõla 786,68 euro ja viivise 786,68 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1573,36 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Granjano (registrikood: 10651833, asukoht: Vaikne 35, Elva, 61505 Tartumaa; seaduslik esindaja Silver Padrak, esindajad isikukood: XXX, e-post: XXX); Kostja: Anneli Uiboupin (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:
XXX).
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Granjano hagi Anneli Uiboupini vastu põhivõla 786,68 euro ja viivise 786,68 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud OÜ Granjano kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 21-22, 37-40, 49-50, 75-77).
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Granjano (hageja) ja Anneli Uiboupin (kostja) 24.03.2014. a kapitalirendilepingu nr 20142403, mille esemeks oli sõiduauto Opel Omega 2,5 TDI (väljalaske aasta 2002, VIN-kood XXXXXX). Lepingu alusel sai kostja vara oma kasutusse, rendiperioodi lõppedes, kui lepingujärgsed kohustused täidetud, pidi vara omandiõigus minema kostjale. Kostja kohustus tasuma graafikujärgseid makseid (12 osamakset) iga kuu 15. kuupäevaks, mis koosnesid vara väljaostumaksetest ja intressist ning lepingutasust. Esimese osamakse suuruseks oli 200 eurot, järgnevate osamaksete suuruseks 196,67 eurot. Kostja tasus esimesed 8 osamakset viivitusega, millele hageja ei rakendanud viiviseid ega trahve.
2.Kostja on jätnud hagejale tähtaegselt tasumata 9. osamakse (tähtaeg 15.12.2014. a), 10. osamakse (tähtaeg 15.01.2015. a), 11. osamakse (tähtaeg 15.02.2015. a) ja 12 osamakse (tähtaeg 15.03.2015. a) ja võlgneb hagejale nelja kuu osamaksed summas 786,68 eurot.
3.Lepingu p 16.1 kohaselt on viivise määraks 1% tasumata makse summast kalendripäeva kohta. Hageja on alandanud lepingus olevat viivismäära 0,3%-ni päevas ja arvestanud viiviseid perioodi 16.12.2014 – 06.09.2015 eest summas 1725,22 eurot.
4.Lepingu p 6.1. kohaselt maksete tasumisel arvestatakse esimeses järjekorras makstuks viivis, seejärel trahvid, seejärel tähtajaks maksmata intressid ja vara väljaostumaksed vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest ning seejärel muud maksed. 07.09.2015 seisuga oli viiviste suuruseks 1725,22 eurot. Alates 15.12.2014. a on kostja teinud hagejale ülekandeid kokku 800 eurot, mille hageja on arvestanud viiviste katteks (1725,22 – 800), viiviste võlgnevus on 925,22 eurot. Kuna viivised ületavad põhinõuet, palub hageja viiviste nõue rahuldada maksimaalselt põhinõude ulatuses s.o summas 786,68 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 786,68 eurot ja viivised perioodi 16.12.2014. – 07.04.2017. a eest summas 786,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl. 44, 59)
6.Kostja hagiga ei nõustu, leides, et on lepingu kohaselt tasunud kogu auto maksumuse. Hagejaga oli suuline kokkulepe viiviste tasumiseks summas 200 eurot, mille kostja on nõus tasuma.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Poolte vahel 24.03.2014. a sõlmitud kapitalirendileping nr 20142403 (tl 23-26) on liisinguleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõttes. Lepingu p-i 5.1.2 järgi tasutakse igakuised väljaostumaksed lepingu lisaks 2 oleva maksegraafiku alusel liisinguperioodi jooksul. Seega on kapitalirendileping oma olemuselt krediidileping VÕS § 401 lg 2 tähenduses ja kuna kostja on tarbija (VÕS § 1 lg 5) kuuluvad kohaldamisele tarbijakrediidilepingu (VÕS § 403 jj) sätted.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liisinguese on muutunud kasutuskõlbmatuks ning omand ei ole kostjale üle läinud. Lepingu p-id 7.4 ja 11.2 näevad ette, et rentnik on kohustatud tasuma rendimaksed ka siis, kui vara kasutamine on takistatud kolmandate isikute poolt või vara on hävinud, kaotsi läinud või suures osas rikutud. Kostja ei ole vaidlustanud lepingujärgsete osamaksete täitmise kohustust. Kostja vastuväidete kohaselt on ta lepingus ja maksegraafikus ettenähtud raha maksmise kohustuse täitnud. Hageja väitel on kostja osamaksete tasumisega olnud viivituses ning on arvestanud tasutud summad lepingu p-i 6.1 alusel viivise katteks.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja võlgneb hagejale viimase 4 kuu graafikujärgsed osamaksed summas 786,68 eurot ja viivised.
11.Hageja ja kostja Swedbanki konto väljavõtetest (tl 47, 74) nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kokku 2595 eurot. Lepingu lisas 2 olevast maksegraafikust nähtuvalt pidi kostja tasuma sõiduki eest kokku 2559,98 eurot (millest sõiduki hind oli 1800 eurot, sissemaks 200 eurot, intress 369,98 eurot ja lepingutasu 190 eurot) ning viimane osamakse tuli tasuda hiljemalt 15.03.2015. a. Vaidlust ei ole selles, et kostja on pärast lepingu lõppemist tasunud 800 eurot.
12.Poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 5.1.3 kohaselt tasub rentnik rendileandjale igakuist intressi, mis fikseeritakse maksegraafikus (lepingu lisa 2). Maksegraafikust (tl 26) nähtuvalt tuli kostjal tasuda iga kuu 15. kuupäevaks 196,67 eurot, mis koosnes mh intressist (muutuv summa). Lepingus ja/või selle lisas 2 puuduvad andmed intressimäära ja krediidi kulukuse määra kohta. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kuna kostja on lepingueseme kätte saanud, ei too intressimäära ja krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmine VÕS § 408 lg-te 1 ja 3 järgi siiski kaasa lepingu tühisust. Intressimäära ja krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmise korral saab aga intressi VÕS § 408 lg 5 järgi nõuda ainult VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Hagejal on seega õigus nõuda intressi VÕS § 408 lg 5 ja § 94 järgi alates 24. märtsist 2014. a kuni lepingu lõppemiseni s.o 15. märtsini 2015. a summas 1,65 eurot, arvestades sh kostja poolt sel perioodil tasutud summasid.
13.VÕS § 415 lg-1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda viivist lepingu p-is 16.1 sätestatud määras (1 % päevas) kuna lepingujärgne VÕS § 94 sätestatud intressimäär on väiksem kui lepingus ettenähtud viivisemäär. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab viiviseid perioodi 16.12.2014. a kuni 07.04.2017. a eest. Seadusjärgne viivis 16.12.2014. a kuni 06.09.2015. a on 16,94 eurot. Kuna kostja on teinud 07.09.2015. a makse summas 300 eurot, mis läheb tervenisti põhivõla katteks ja seisuga 07.09.2015. a jääb põhivõlga veel tasuda 79,13 eurot ning 06.11.2015. a on kostja teinud makse 300 eurot, millega põhivõlg saab täies ulatuses tasutud, on viivis perioodi 07.09.2015. a kuni 06.11.2015. a (millal kostja makse tegi) eest 1,06 eurot. Seega on seadusjärgne viivis perioodi 16.12.2014 – 06.11.2015 eest kokku 18 eurot (16,94 + 1,06). Ülejäänud perioodi eest (st. alates 07.11.2015-07.04.2016) ei ole hagejal õigus viivist nõuda, kuna põhivõlg sai 06.11.2015 maksega täies ulatuses tasutud. Kuigi hageja leppetrahvi ei nõua, kuid on sellele viidanud, märgib kohus, et lepingu p-is 16.2 viidatud leppetrahvi nõue on VÕS § 415 lg 1 kohaselt tühine.
14.Kohus, arvestades VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise järjekorda, kostja tasutud summasid (enne lepingu lõppemist on kostja tasunud kokku koos esimese osamaksega 1795 eurot ja pärast lepingu lõppemist s.o 15.03.2015 on kostja tasunud 800 eurot) kokku 2595 eurot, on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on lõppenud kostja poolt kohustuse täitmisega.
15.Tulenevalt eeltoodust tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
17.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Kuivõrd kostjal menetluses esindajat ei olnud ning asja materjalidest ei nähtu ka muid menetluskulusid, jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.