Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohtu 14.11.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Määrusest nähtub, et kostja elab Vene Föderatsioonis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

1(2)

2-17-120829 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut. Avalduse saanud kohus kontrollib kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 1 ja 2). Avalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx. Kohtutäitur Andrei Krek aruandest selgub, et võlgnik aadressil xxx ei viibi. Võlgnik kinnitas telefoni teel, et elab Peterburis ning lähiajal ei planeeri Eestisse tulla. Pärnu Maakohtu 14.11.2017 määrusest nähtub, et võlgniku tegelik elukoht on Vene Föderatsioonis. TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna võlgniku tegelik elukoht on Venemaal tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Leping) kohtualluvuse sätetest. Lepingu artikli 21 p. 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingu artiklis 21 p. 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on võlgniku elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Lepingu artikli 21 p. 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellist poolte vahelist kirjalikku kokkulepet tuvastatud ei ole. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada avaldus koos lisadega avaldajale. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.