Kaebuse esitaja ja kaebuse JS määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Bondora Servicer OÜ (registrikood esindajad 12831019, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), seaduslik esindaja Rein Ojavere (e-post [email protected]) Kostja (määruskaebuse esitaja): JS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht XXXXXX x-xx, 10134 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (epost [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada JS määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13.07.2017 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 218 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada JS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja Bondora Servicer OÜ-lt väljamõistmise osas 1010,40 euro ulatuses ning jätta rahuldamata 936 euro ulatuses.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb Bondora Servicer OÜ-l JSle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1010,40 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Bondora Servicer OÜ (hageja) hagi JS (kostja) vastu võla nõudes.
2.Harju Maakohus jättis 10.05.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja Bondora Servicer OÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 13.06.2017 edasikaebamata.
3.Kostja esitas 27.04.2017 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja palus mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 1910,40 eurot ning märkida hageja kohustus tasuda kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
4.Taotlusest nähtuvalt on kostja kandnud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisega seonduvaid kulusid summas 1946,40 eurot (sisaldab käibemaksu) vastavalt tööaruandele. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, kostja ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi.
5.Kostjale on lepingulise esindaja tööaruandest tulenevalt osutatud õigusabi kokku 12 h ja 21 minutit, rahalise arvestusega 1622 eurot. Kostja esindaja töötunni hind õigusabi osutamisel on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud järgmiselt: (1) 11.04.2016 konsulteerimine seoses Isepankur AS-iga lepingu lõpetamisega, Krediidiinfo AS-s andmete avaldamisega, tegevuskava 0 h 00 min- 120 eurot; (2) 09.05.2016 Bondora AS-le esitatava nõudeprojekti koostamine, 0 h 35 min – 80 eurot; (3) 19.05.2016 kohtumine seoses krediidiinfoga, 1 h 00 min – 120 eurot; (4) 20.05.2016 Krediidiinfole edastatava taotluse koostamine ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, 0 h 56 min – 120 eurot; (5) 26.07.2016 kohtumine seoses maksekäsuga, krediidiinfoga, edasised tegevused, 0 h 25 min – 50 eurot; (6) 02.08.2016 kohtumine, tegevuste arutamine, 0 h 30 min – 60 eurot; (7) 02.08.2016 maksekäsuga tutvumine, vastuväite koostamine ja esitamine maksekäsule, 0 h 30 min – 60 eurot; (8) 24.08.2016 kohtumine seoses Bondora nõudega, 1 h 00 min – 120 eurot; (9) 07.09.2016 hagimaterjalide läbivaatamine, vastuse projekti ettevalmistamine, 0 h 55 min – 110 eurot; (10) 08.09.2016 kostja vastuse projekti ettevalmistamine, 0 h 45 min – 90 eurot; (11) 09.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine, 1 h 00 min – 120 eurot; (12) 20.01.2017 hageja esitatud tõendite analüüs, menetluse lõpetamise taotluse koostamine, tõendite juurdevõtmise taotluse koostamine, 2 h 00 min – 240 eurot; (13) 27.01.2017 ettevalmistus istungiks, osalemine, täiendavate tõendite ja seisukohtadega tutvumine, kliendiga konsulteerimine, 1 h 30 min – 180 eurot; (14) 03.02.2017 äriregistri väljavõttelt tasutud riigilõiv - 2 eurot; (15) 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527 06.03.2017 seisukoha esitamine (vastuväide, taotlus), 0 h 30 min – 60 eurot; (16) 20.03.2017 hageja seisukoha osas vastuseisukoha koostamine, 0 h 30 min – 60 eurot; (17) 26.04.2017 menetlusliku olukorra täpsustamine, info kliendile, 0 h 15 min – 30 eurot.
6.Hageja 27.03.2017 vastuväite kohaselt ei ole kostja välja toodud menetluskulud põhjendatud ja neid oleks saanud vältida, jõudes hagejaga kokkuleppele. Lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täites ei tekiks kostjal menetluskulusid antud asjas. Hageja palub jätta kõik kulud kostja kanda. Arusaamatuks jääb, millised on kostja menetluskulud, kas 1910,40 eurot, 1946,40 eurot või 1622 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendit, et kostja on summa reaalset tasunud. Arvestades asja lihtsust, ei ole põhjendatud 7 kohtumist/konsultatsiooni summas 500 eurot ja erinevate projektide/taotluste/vastuväidete koostamine summas 820 eurot. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 13.07.2017 määrusega kostja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt; määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 792,40 eurot ning kohustas hagejat määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1154 eurot (koos käibemaksuga).
8.Määruse põhjendustest nähtuvalt on kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostjale õigusabi osutatud kokku 12 tunni ja 21 minuti ulatuses.
9.Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hindab kohus, millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita isik ise.
10.Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud avaldusest, et kostja kõigi õigusabikulude näol on tegemist vajalike kulutustega, mille väljamõistmine hagejalt oleks põhjendatud. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. TsMS § 217 sätestab menetlusosalise õiguse osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu, kuid õigusabi kasutamine ei too automaatselt kaasa kohustatud poole kohustust kulusid kandnud poolele kulude hüvitamiseks. Õigusabikulude hüvitamine on põhjendatud üksnes vajalike kulude puhul.
11.Toimingute nimekirjast nähtuvalt on kostja õigusabikulud osaliselt seotud maksekäsu kiirmenetlusele eelnenud toimingute tegemisega. Tegemist ei ole kohtumenetluses tekkinud kuludega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele selleks ettenähtud vormil vastuväite esitamine ei eelda samuti kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Võlgnik on ise võimeline ütlema, kas ja millises ulatuses ta esitatud nõuet tunnistab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-183-14 sedastanud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Antud juhul ei ole kulude nimekirja real 1-8 loetletud toimingutega seonduv hagimenetluse kulu, mistõttu ei ole põhjendatud kulude summas 730 eurot (lisandub käibemaks 146 eurot) hagejalt väljamõistmine.
12.Hagimaterjalide läbivaatamine ja vastuse projekti ettevalmistamist peab kohus põhjendatuks kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 180 eurot (read 9-10). Kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg on põhjendatud kostja märgitud 1 tunni ulatuses 120 eurot (rida 11). Real 12 kirjeldatud toimingu, s.o hageja tõendite
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527 analüüsimisele ja taotluse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks loeb kohus kokku 1 tunni, 120 eurot. 27.01.2017 jaanuaril toimunud istungiks ettevalmistamisele ja 30 minutit kestnud istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund, 120 eurot. Nimetatud toiming hõlmab ka kliendiga konsulteerimist (rida 13). Real 15 ja 16 märgitud 06.03.2017 ja 20.03.2017 menetlusdokumentide koostamisele kulunud aga peab kohus põhjendatuks kostja märgitud ulatuses, s. o kokku 1 tund, 120 eurot. Kohus selgitab seejuures, et viidatud 20.03.2017 menetlusdokument sisaldab lisaks menetluskuludele ka kostja sisulisi seisukohti ning kohus hindab dokumendi koostamise ajakulu põhjendatust ilma menetluskulusid kajastava osata. Real 17 märgitud menetlusliku olukorra täpsustamisele ja kliendile info edastamisele kulutatud aega tasuga 30 eurot, ei pea kohus vajalikuks kuluks, mille välamõistmine hagejalt oleks põhjendatud. Registrikaardi väljatrüki, millega kostja esitas tõendina, eest tasutud 2 eurot on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.
13.Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus, arvestades kostja esindaja poolt koostatud dokumentide mahtu, asja keerukust ning kohtuistungiteks ettevalmistamist ja neil osalemist, leiab et kostja õigusabikulusid, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele, saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku 5,5 töötunni ulatuses.
14.Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja tunnihind õigusabi osutamisel 120 eurot (lisandub käibemaks), mida saab pidada mõistlikuks ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Seega määrab kohus kostja vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 660 eurot (lisandub käibemaks 132 eurot) arvestusega 5,5 töötunni eest tunnitasu määraga 120 eurot (lisandub käibemaks). Lisandub äriregistri väljavõttega seonduv kulu 2,40 eurot (käibemaksuga). Tasu ja kulud kokku 792,40 eurot (käibemaksuga).
15.Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu maha arvata. Seega mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
16.Kohus märgib, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Seega ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks õigusabikulude kohustatud poolelt välja mõistmata jätmiseks. Õigustatud pool peab TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama kohtu nõudmisel. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Antud juhul ei ole kohus kostjat tõendite esitamiseks kohustanud.
17.Eeltoodu alusel mõistab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 792,40 eurot (käibemaksuga) hagejalt kostja kasuks välja. Ülejäänud osas, so 1154 euro ulatuses (käibemaksuga) menetluskulude nimekirjas kajastatud kuludest jätab kohus kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527 Määruskaebus
19.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja seda osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude taotluse summas 1154 eurot, teha vaidlustatud uus määrus ning rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus summas 1154 eurot.
20.Määruskaebuse kohaselt on kostja esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub õigusabi teenuse osutamine 12 töötunni ja 21 minuti ulatuses rahalise arvestusega 1620 eurot, millele lisandub käibemaks.
21.Kohus on pidanud põhjendatuks kostja menetluskulusid üksnes 5,5 tunni esindaja töö ulatuses. Kostja hinnangul on kohus põhjendamatult pidanud kostja esindaja tööd ülejäänud osas põhjendamatuks kuluks.
22.Kohus on muuhulgas asunud seisukohale, et kostja kulude nimekirja ridadel 1-8 loetletud toimingud ei ole olnud seotud hagimenetlusega, mistõttu ei ole põhjendatud kulude summas 730 eurot väljamõistmine hagejalt.
23.Kostja möönab, et küsimus kulude seotusest kohtumenetlusega võib tõusetuda toimingute puhul, millised on loetletud nimekirjas ridadel 1-4, kuivõrd need on tehtud enne kohtumenetluse algust, kuid kindlasti mitte ei saa seda küsimust olla ridadel 5-17 kajastatud toimingute osas, kuivõrd nende ajaks oli hageja nõue juba Pärnu Maakohtu menetluses.
24.Kostja on seisukohal, et kuna ka ridadel 1-4 märgitud tegevused on olemuslikult seotud siinse kohtuasja esemeks oleva vaidlusega lepingu sõlmimise ja selle tingimuste üle ning kulude tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et hageja teatas kostjale juba varem kavatsusest kohtusse pöörduda (mispeale kostja asus juba ennetavalt oma õiguste kaitseks kvalifitseeritud õigusabi otsima), kuuluvad ka nimetatud kulud hagejalt väljamõistmisele.
25.Kostja hinnangul ei tulene TsMS menetluskulude kohta sätestatust, et menetluskulud saaksid olla üksnes kohtuvälised kulud, mis on tekkinud pärast nõude menetlusse võtmist. TsMS kohaselt on hüvitatavateks menetluskuludeks kulud, mis on tekkinud seoses menetletava tsiviilasjaga.
26.TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitatavad menetluskulud. Kostja esindaja on kulutanud hagimaterjalide läbitöötamisele ning kostja vastuse koostamisele 1 tund ja 40 minutit. Kohus on lugenud põhjendatuks tegevuse mahus 1 tund ja 30 minutit. Seega kohus on leidnud, et kostja esindaja kulutas nimetatud tegevustele 10 minutit rohkem, kui olnuks tarvis.
27.Hagimaterjale toimetati kostjale kätte 28-l leheküljel, millest suur osa oli raskesti mõistetava seosega “tõendid”, samuti võõrkeelsed tekstid. Hagiavaldus 4-l leheküljel sisaldas mitmeid faktiväiteid, millele kostja oma 3-l leheküljel esitatud hagivastuses pidi vastu vaidlema. Ainuüksi eelnimetatud mahud näitavad selgelt, et kostja esindaja tegevused kogu materjali läbitöötamiseks ja hagivastuse koostamiseks ei saanud olla mingil juhul põhjendamatult suures mahus.
28.Samuti on maakohus pikemalt motiveerimata lugenud põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirja real 12 märgitud toimingu üksnes 1 tunni ulatuses. Tähelepanuta on jäänud, et hageja poolt esitatud tõendite osas esines vägagi põhjendatud kahtlus nende võltsituse koha, mille kostja on põhjaliku analüüsi tulemusel välja toonud. Kostja menetlusdokument taotluste esitamiseks oli koostatud mahus 4 lk. Ainuüksi tõendite analüüsi põhjalikkus ja kostja menetlusdokumendi maht näitavad selgelt, et kostja esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses ei olnud põhjendamatult suur.
29.Jääb arusaamatuks, miks peab maakohus põhjendamatult ajamahukaks kostja esindaja tegevusi, millised on kantud nimekirja reale 13. Kostja leiab, et 30 minutit istungiks ettevalmistumiseks on põhjendatud, 30 minutit istungil osalemiseks samuti ilmselgelt põhjendatud ja 30 minutit seejärel täiendavate tõendite ja seisukohtadega tutvumiseks
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527 ning nende osas kliendiga konsulteerimiseks samuti ilmselgelt põhjendatud. Kohtumäärusest ei selgu, miks loeb kohus põhjendamatuks ajakulu viimasele.
30.Kostja leiab, et arvestades vaidluse õiguslikku keerukust ja hageja tegevust menetluses (kahtlase väärtusega tõendite esitamine, menetluse kestel krediidiinfos maksehäire avaldamine kostja mõjutamiseks jne), mille tõttu tuli kostjal teha oluliselt vastutegevusi enda õiguste kaitseks, on kostja menetluskulud õigusabile 12 tunni ja 21 minuti mahus igati põhjendatud. Menetlus kestis ligikaudu 11 kuud, asjas on toimunud 2 kohtuistungit. Kõik menetluskulud on tekkinud üksnes hageja poolt teadvalt põhjendamatu nõue esitamisest. Kuivõrd kostjal endal puuduvad piisavad õigusalased teadmised, oli hageja edukaks veenmiseks igal juhul vajalik kasutada õigusabi. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hagejale.
32.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja kulude nimekirja ridadel 1-8 loetletud toimingud ei ole olnud seotud hagimenetlusega, mistõttu ei ole põhjendatud kulude summas 730 eurot (lisandub km) väljamõistmine hagejalt. Nimetatud kulude näol võib olla tegemist kostjal tekkinud kahjuga, millise hüvitamist oleks kostja pidanud taotlema vastuhagi või eraldiseisva nõudega. Hageja nõustub maakohtuga, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusele selleks ettenähtud vormil vastuväite esitamine ei eelda samuti kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Maksekäsu kiirmenetluse kui lihtsustatud menetluse liigi puhul ei pea nõudele vastuvaidlemist põhjendama ega lisama mistahes tõendeid. See ei eelda kvalifitseeritud õigusabi kasutamist.
33.Kostja märgib, et tema esindaja on kulutanud hagimaterjalide läbitöötamisele ning kostja vastuse koostamisele 1 tund ja 40 minutit. Kohus on lugenud põhjendatuks tegevuse mahus 1 tund ja 30 minutit. Vastavalt TsMS § 33 lg 1 peavad kohtule esitatavad tõendid olema üldjuhul eesti keeles, mistõttu ei pidanud kostja nägema vaeva nende arusaadavaks tegemisega, vaid üksnes paluma dokumentide tõlkimist. Hagiavaldus 4-l leheküljel ning sellele esitatud vastus 3-l leheküljel on pigem lühikesed ja lihtsad menetlusdokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja, et maakohus on hinnanud asja mahukust ning keerukust ebaõigesti.
34.Kostja leiab, et maakohus on pikemalt motiveerimata lugenud põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirja real 12 märgitud toimingu üksnes 1 tunni ulatuses. Hageja märgib, et kohtumenetluse tulemusena ei ole tuvastatud mistahes dokumentide võltsimist.
35.Kostjale jääb arusaamatuks, miks peab maakohus põhjendamatult ajamahukaks kostja esindaja tegevusi, millised on kantud nimekirja reale 13. Hageja hinnangul on kohus piisavalt põhjendanud, et kliendiga konsulteerimise ajakulu peaks sisalduma kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulus ning 0,5 tunnise istungiga ei peaks kohtu hinnangul kaasnema veel 1 tund täiendavaid tegevusi.
36.Osa kostja menetluskulude nimekirja kantud toimingutest ei ole tegelikkuses seotud tsiviilasja nr 2-16-114527 menetlusega, vaid seisnevad mingisugustes “vastutegevustes”, ilmselt nõude esitamises maksehäire kustutamiseks. Sellised kulud võivad olla hüvitatavad varalise kahju koosseisus, kuid mitte menetluskuludena.
37.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
38.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja tuginedes TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 2, leiab, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Harju
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527 Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas on ringkonnakohtul TsMS § 667 lg 2 alusel võimalik teha uus määrus, millega suurendada hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt menetluskuludena välja 218 eurot.
39.TsMS § 662 lg 1 p 3 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega. Maakohtu määruse on vaidlustanud ainult kostja ja seda osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1154 euro suuruses osas. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust ainult vaidlustatud ulatuses.
40.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks tähelepanu juhtida asjaolule, et kostja poolt maakohtule 27.04.2017 esitatud menetluskulude nimekiri ja kulude kindlaksmääramise taotlus ei ole üheselt mõistetavad. Õige on vastustaja tähelepanek selle kohta, et kostja menetlusdokument ei võimalda ilma süvenemata selgelt aru saada menetluskulude summa suurusest. Nii nähtub tsiviilasja toimiku materjalidest, et kostja palub menetluskuludena kindlaks määrata 1910,40 eurot (tlk 127) olles kulutanud lepingulisele esindajale 1946,40 eurot (tlk 127), kuid tööaruande kohaselt on õigusabile osutatud aja 12 h ja 21 minutit ja tasutud riigilõivu summad ilma käibemaksuta kokku 1622 eurot (tlk 129).
41.Lisaks on tööaruandest nähtuvalt kostja arvestused tegevustele kulunud summade osas osaliselt vigased. Nii nähtub, et: 1) real 1 märgitud tegevusele on kulunud 0 h 00 m, kuid kostja on selle eest summaks märkinud 120 eurot; 2) real 2 märgitud tegevusele on kulunud 0 h 35 m, kuid kostja on selle eest summaks märkinud 80 eurot, kuigi ajahulka ja tunnihinda arvestades oleks õige summa 70 eurot; 3) real 4 tegevusele kulunud aeg on 0 h 56 m, kuid kostja on selle eest summaks märkinud 120 eurot, kuigi ajahulka ja tunnihinda arvestades oleks õige summa 112 eurot.
42.Määruskaebuses rõhutab kostja, et talle on osutatud õigusabi teenust 12 tunni ja 21 minuti ulatuses rahalise arvestusega 1620 eurot, millele lisandub käibemaks (tlk 153 pöördel). Lähtudes nimetatud ajahulgast ja arvestades õigusabi tunnihinda, milleks on tööaruande kohaselt 120 eurot, teeb see koos käibemaksuga kokku 1778,40 eurot (1482x1,2). Liites sellele juurde riigilõivu äriregistri väljavõtte ees summas 2 eurot, mille lisandub käibemaks, moodustab kostja kulude tegelik summa seega kokku 1780,80 eurot (1778,40 + 2,4).
43.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus lähtunud kostja taotlusest määrata menetluskuludena kindlaks ja hagejalt välja mõista 1946,40 eurot. Arvestades, et maakohtule esitatud tööaruande kohaselt saaks kostja hagejalt nõuda 12 h ja 21 min osutatud õigusabi ja tasutud riigilõivu kulu eest maksimaalselt 1780,80 eurot, on kostja taotlus nimetatud summat ületavas osas (165,60 eurot) alusetu põhjendamatuse tõttu.
44.Määruskaebuse väidete kohaselt on tööaruande ridadel 1-4 ((1) 11.04.2016 konsulteerimine seoses Isepankur AS-iga lepingu lõpetamisega, Krediidiinfo AS-s andmete avaldamisega, tegevuskava; (2) 09.05.2016 Bondora AS-le esitatava nõudeprojekti koostamine; (3) 19.05.2016 kohtumine seoses krediidiinfoga; (4) 20.05.2016 Krediidiinfole edastatava taotluse koostamine ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks) märgitud tegevused kostja hinnangul kohtumenetlusega seotud ning nende eest tasutud õigusabi kulud kuuluvad hüvitamisele.
45.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et maakohus ei ole nimetatud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et need toimingud kui maksekäsu kiirmenetlusele eelnenud tegevused ei ole hagimenetluse kulu, mistõttu ei ole nende hüvitamine põhjendatud. Nimetatud kulude hüvitamine on võimalik VÕS § 128 lg 3 alusel kahju hüvitamise sätete kohaselt (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-138-10, p 29 ja 32-1-79-08, p 18). Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527 tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-162-11, p 14 ja 3-2-1-63-10, p 12).
46.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et ridadel 5-8 ((5) 26.07.2016 kohtumine seoses maksekäsuga, krediidiinfoga, edasised tegevused; (6) 02.08.2016 kohtumine, tegevuste arutamine; (7) 02.08.2016 maksekäsuga tutvumine, vastuväite koostamine ja esitamine maksekäsule; (8) 24.08.2016 kohtumine seoses Bondora nõudega) nimetatud tegevuste osas on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-12, p 13).
47.Õige on kostja poolt märgitu, et TsMS § 144 lg 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
48.Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et ridadel 5-7 märgitud tegevuste näol ei ole tegemist kohtumenetluse kuludega. Lisaks ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et maksekäsu kiirmenetluses on võlgnik ise võimeline ütlema, kas ja millises ulatuses ta esitatud nõuet tunnistab. Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi mitte iga võlgnik olenevalt asja keerukusest olla suuteline oma õigusi maksekäsu kiirmenetluses iseseisvalt kaitsma ja võib vajada selleks professionaalse õigusnõustaja abi.
49.Maakohus on eksinud ka real 8 nimetatud tegevuse pidamisel kohtumenetlusega mitteseonduvaks. Tsiviilasja materjalide kohaselt lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses üle 03.08.2016 määrusega (tlk 17), maakohus tegi nõude menetlemisega seotud korraldava määruse 04.08.2016 (tlk 20), hagiavaldus esitati maakohtule 23.08.2016 (tlk 21).Real 8 märgitud kliendikohtumine on aset leidnud 24.08.2016.
50.Tööaruande kohaselt on kostjale maksekäsu kiirmenetluses (read 5-7) osutatud õigusabi kokku 1 h 25 minuti ulatuses, millest menetluse keerukust, menetluses koostatud ja esitatud dokumentide mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 h. Real 8 nimetatud tegevusele kulunud ajast peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit, arvestades, et varasemalt maksekäsu kiirmenetlusega seoses aset leidnud kliendikohtumise tulemusena pidi kostja lepinguline esindaja selleks ajaks olema juba vaidluse põhisisuga kursis.
51.Määruskaebuses on kostja asunud seisukohale, et ridadel 9-10 ((9) 07.09.2016 hagimaterjalide läbivaatamine, vastuse projekti ettevalmistamine; (10) 08.09.2016 kostja vastuse projekti ettevalmistamine) nimetatud tegevustele kulunud aeg kuulub tervikuna hüvitamisele.
52.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja leiab, et kostja väited hagiavalduse suurest mahust ning selle lisaks oleva võõrkeelse dokumendi teksti läbitöötamisest ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagiavaldus nelja leheküljeline ning põhilise tõendina lisatud pakkumusest laenulepingu sõlmimiseks nähtuvalt on lepingu tõlgendamisel määrav eestikeelne tekst (tlk 33). Seega ei olnud läbitöötamist vajava dokumentatsiooni hulk suur ning vajadus võõrkeelse dokumendiga tutvumiseks puudus hoopiski.
53.Kostja arvates on maakohus põhjendamatult vähendanud ka real 12 (20.01.2017 hageja esitatud tõendite analüüs, menetluse lõpetamise taotluse koostamine, tõendite juurdevõtmise taotluse koostamine) märgitud tegevuste eest hüvitamise kuuluvat õigusabi summat.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-114527
54.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust muuta ka selles osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt loobus kostja 27.01.2017 istungil 20.01.2017 menetlusdokumendis esitatud taotlusest edastada andmed kriminaalmenetluse algatamiseks Prokuratuuri ja Finantsinspektsiooni (tlk 96), ka jättis maakohus kostja taotluse hagi läbivaatamiseks 20.02.2017 määrusega rahuldamata (tlk 104-105).
55.Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud ka real 13 ((13) 27.01.2017 ettevalmistus istungiks, osalemine, täiendavate tõendite ja seisukohtadega tutvumine, kliendiga konsulteerimine) märgitud tegevuste eest hüvitamise kuuluvat õigusabi summat.
56.Ka selles osas ei ole ringkonnakohtu arvates alust maakohtu otsustust muuta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kestis 27.01.2017 istung 30 minutit (tlk 96). Hageja poolt samal kuupäeval esitatud seisukoht ei ole eriti mahukas, moodustades koos istungil esitatud täiendava tõendiga kokku kolm lehekülge.
57.Määruskaebus on põhjendamata jäänud osas, milles kostja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ka real 17 (26.04.2017 menetlusliku olukorra täpsustamine, info kliendile) märgitud tegevuse osas õigusabi kulude väljamõistmata jätmise osas.
58.Vaatamata eeltoodule ei pea ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu otsustust muuta ka selles osas. Lepingulisel esindajal on küll eelduslikult kohustus klienti menetlusliku olukorraga kursis hoida ja talle infot jagada, kuid see ei tähenda, et selline kulu kuuluks alati menetluskulude hüvitamiseks kohustatud poolelt väljamõistmisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli asja menetlus 26.04.2017 jõudnud seisu, milles pooltel oli vastavalt 20.03.2017 määrusele soovi korral võimalus esitada vastaspoole täiendavate menetluskulude osas seisukohad ning maakohus oli otsuse kuulutamise aja määranud (tlk 122). Seega oli asja sisuline arutelu lõppenud ning kuna maakohtu 10.05.2017 otsust, millega hagi rahuldamata jäeti kumbki menetlusosaline ei vaidlustanud, pole selle kulu hüvitamine põhjendatud.
59.Kokkuvõttes peab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt kostjale osutatud õigusabi täiendavalt põhjendatuks 1 tunni ja 30 minuti osas ning mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja 216 eurot (koos käibemaksuga) (1,5 h x 120 x käibemaks).
60.Kostja määruskaebuse nõue tuleb täiendavalt rahuldada 2 euro ulatuses, kuna maakohus on vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse leidmisel teinud arvutusvea. Maakohus leidis, et kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud 5,5 h ulatuses, millele lisandub riigilõiv äriregistri väljavõtte eest ja käibemaks. Eeltoodut arvestades on sellele otsustusele vastav matemaatiliselt korrektne summa 794,40 eurot (5,5 h x 120 + 2 x 1,2).
61.Arvestades eeltoodut moodustab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa, mis kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele, kokku 1010,40 eurot (794,40+216). Kostja taotlus jääb rahuldamata summas 936 eurot (1946,40-1010,40).
62.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
63.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.