Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla nõudes. Kohus jättis 10.05.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja XxxxOÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 13.06.2017 edasikaebamata. Kostja esitas 27.04.2017 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotlusesse koondatud kokkuvõtlikust menetluskulude nimekirjast (hõlmab ka 20.03.2017 kulude nimekirja) nähtuvalt on kostja kandnud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisega seonduvaid kulusid summas 1 946,40 eurot (sisaldab käibemaksu 324,40 eurot). Kostjale on lepingulise esindaja tööaruandest tulenevalt osutatud õigusabi järgmiselt:

xxxxAS-s

andmete

täites ei tekiks kostjal menetluskulusid antud asjas. Hageja palub jätta kõik kulud kostja kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 478 lg 1 kohaselt hagita asjas tehtavale kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus jättis 10.05.2017 kohtuotsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 13.06.2017 edasikaebamata. Kohus määras 30.03.2017 kohtumääruses muu hulgas pooltele täiendavate menetluskulude esitamiseks tähtaja 27.04.2017 ja vastaspoole täiendavate menetluskulude osas seisukoha esitamiseks 05.05.2017. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus nimetatud tähtaegadeks esitatust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud kokku 12 tunni ja 21 minuti ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hindab kohus, millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita isik ise. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud avaldusest, et kostja kõigi õigusabikulude näol on tegemist vajalike kulutustega, mille väljamõistmine hagejalt oleks põhjendatud. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. TsMS § 217 sätestab menetlusosalise õiguse osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu, kuid õigusabi kasutamine ei too automaatselt kaasa kohustatud poole kohustust kulusid kandnud poolele kulude hüvitamiseks. Õigusabikulude hüvitamine on põhjendatud üksnes vajalike kulude puhul. Toimingute nimekirjast nähtuvalt on kostja õigusabikulud osaliselt seotud maksekäsu kiirmenetlusele eelnenud toimingute tegemisega. Tegemist ei ole kohtumenetluses tekkinud kuludega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele selleks ettenähtud vormil vastuväite esitamine ei eelda samuti kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Võlgnik on ise võimeline ütlema, kas ja millises ulatuses ta esitatud nõuet tunnistab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-183-14 sedastanud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Antud juhul ei ole kulude nimekirja real 1-8 loetletud toimingutega seonduv hagimenetluse kulu, mistõttu ei ole põhjendatud kulude summas 730 eurot (lisandub käibemaks 146 eurot) hagejalt väljamõistmine. Hagimaterjalide läbivaatamine ja vastuse projekti ettevalmistamist peab kohus põhjendatuks kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 180 eurot (read 9-10). Kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg on põhjendatud kostja märgitud 1 tunni ulatuses 120 eurot (rida 11). Real 12 kirjeldatud toimingu, s.o hageja tõendite analüüsimisele ja taotluse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks loeb kohus kokku 1 tunni, 120 eurot. 27.01.2017 jaanuaril toimunud istungiks ettevalmistamisele ja 30 minutit kestnud istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund, 120 eurot. Nimetatud toiming hõlmab ka kliendiga konsulteerimist (rida

13). Real 15 ja 16 märgitud 06.03.2017 ja 20.03.2017 menetlusdokumentide koostamisele kulunud aga peab kohus põhjendatuks kostja märgitud ulatuses, s. o kokku 1 tund, 120 eurot. Kohus selgitab seejuures, et viidatud 20.03.2017 menetlusdokument sisaldab lisaks menetluskuludele ka kostja sisulisi seisukohti ning kohus hindab dokumendi koostamise ajakulu põhjendatust ilma menetluskulusid kajastava osata. Real 17 märgitud menetlusliku olukorra täpsustamisele ja kliendile info edastamisele kulutatud aega tasuga 30 eurot, ei pea kohus vajalikuks kuluks, mille välamõistmine hagejalt oleks põhjendatud. Registrikaardi väljatrüki, millega kostja esitas tõendina, eest tasutud 2 eurot on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus, arvestades kostja esindaja poolt koostatud dokumentide mahtu, asja keerukust ning kohtuistungiteks ettevalmistamist ja neil osalemist, leiab et kostja õigusabikulusid, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele, saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku 5,5 töötunni ulatuses. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja tunnihind õigusabi osutamisel 120 eurot (lisandub käibemaks), mida saab pidada mõistlikuks ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Seega määrab kohus kostja vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 660 eurot (lisandub käibemaks 132 eurot) arvestusega 5,5 töötunni eest tunnitasu määraga 120 eurot (lisandub käibemaks). Lisandub äriregistri väljavõttega seonduv kulu 2,40 eurot (käibemaksuga). Tasu ja kulud kokku 792,40 eurot (käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu maha arvata. Seega mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kohus märgib, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Seega ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks õigusabikulude kohustatud poolelt välja mõistmata jätmiseks. Õigustatud pool peab TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama kohtu nõudmisel. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Antud juhul ei ole kohus kostjat tõendite esitamiseks kohustanud. Eeltoodu alusel mõistab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 792,40 eurot (käibemaksuga) hagejalt kostja kasuks välja. Ülejäänud osas, so 1 154 euro ulatuses (käibemaksuga) menetluskulude nimekirjas kajastatud kuludest jätab kohus kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.