3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Mõista Artur Hüvenenilt (Hüvenen) B2 KAPITAL SIA kasuks välja menetluskulu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 80 senti.
6.Mõista Artur Hüvenenilt (Hüvenen) B2 KAPITAL SIA kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 11. oktoobril 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 4. novembril 2016. a tähtajatu liitumislepingu. Tele2 Eesti AS esitas kostjale teenuse kasutamise eest arved nr 51830219, 52088238, 52438857, 15100015353 ja 15100452852. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja palub sellest tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 289,70 eurot, võla sissenõudmise kulud 39,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 107,96 eurot ning viivis
alates 7. oktoobrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt määras 0,15% päevas.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja talle teenuse osutamise eest esitatud arved tasumata. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu 31. märtsil 2017. a üles. Tele2 Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded 11. mail 2017. a hagejale (tl 15). Hageja põhinõue on seega muutunud sissenõutavaks. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
6.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisekulu nõue on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale lepingu kehtivusajal kaks tasulist meeldetuletuskirja. Meeldetuletuskirjade saatmise kulu oli kokku 9,98 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud viis meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja võib seega VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel nõuda kostjalt võla sissenõudmisekulude hüvitamist summas 39,98 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
9.Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise tingimuste p-st 6.13.2, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
10.Viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivise nõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse
rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõudega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
11.Viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Tele2 Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Tele2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on antud juhul ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude suurusega.
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on Tele2 Eesti AS tüüptingimustes võlgnetava summa tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.
13.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt lisaks Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).
14.Hageja võib seega viivist nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 15,77 eurot. Põhisumma
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 62% ulatuses.
16.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 285 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 160 eurot.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse teostatud toimingute osas on seega põhjendatud summas 20 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja
keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses tehtud toimingute osas 95 eurot.
18.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 240 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 148 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.