Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
23 089,93 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: K. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kinnitamata 14.04.2025 esitatud kompromiss.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 15 549,79 eurot, viivis perioodi 12.07.2024 – 16.04.2025 eest 1403,89 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 332,55 euro ulatuses ja viivisenõue 15.05.2024 seisuga 2125,24 euro ulatuses.
5.Jätta hageja lepingulise esindaja kulud hageja kanda. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv 75,19% ulatuses kostja kanda ja 24,81% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 24,81% ulatuses hageja kanda ja 75,19% ulatuses kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 947,39 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 15.05.2024 hagi kostja vastu ning 06.08.2024 alternatiivse nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 15 882,34 eurot ja hagi esitamise seisuga (15.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 2125,24 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis määraga 32% aastas põhinõudelt (15 882,34 eurot) alates 16.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Alternatiivselt
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud laenulepingust (refinantseerimislaen) nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku summas 14 098,13 eurot vastavalt 06.08.2024 esitatud maksegraafikule (maksegraafiku maksete kuupäevad ja summad toodud 19.09.2024 menetlusse võtmise määruses); 1.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr xxxx tulenevatest tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.F OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid laenulepingu nr xxxx, mille alusel laenuandja refinantseeris kostja kohustusi kokku 16 627,73 euro ulatuses. Kostja allkirjastas lepingu 08.07.2022 kell 13:51 (hagiavalduse lisa 1) iseteenindusportaalis ja seal oli ja on see kostjale nähtav ja kättesaadav siiani. Seega sai kostja lepingu digitaalsel kujul kätte.
2.2.Kostja avaldas soovi ja andis nõusoleku F OÜ-le laenulepingu nr xxxx alusel väljamakstava laenusumma arvelt tasuda kostja võlausaldajatele. Laenu maksis F OÜ 08.07.2022 välja P OÜ kontole nr xxxx summas 3321,64 eurot (lisa 1) ja B AS kontole nr xxxx summas 12 973,54 eurot, kokku 16 295,18 eurot (lisa 2). Kostja kinnitas, et nende summade tasumisega loetakse laenusumma laenulepingu nr xxxx alusel kätte saaduks. Lepingutasu 332,55 eurot kostjale välja ei makstud, vaid see lisati kostja maksegraafikule, kokku 16 627,73 eurot (16 295,18 + 332,55).
2.3.Hageja selgitab, et kostja teostas laenulepingu alusel ainult ühe osamakse 530,73 eurot. Hageja määras tagasimaksed põhinõude ulatuses arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu tagastama 72 osamaksega (lisa 1, lk 1). Maakohus on 12.07.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas number xxxx välja mõistnud kostjalt lepingujärgsed 8. ja 9. osamaksed, seega kostjal on tasumata laenuleping alates 10. osamaksest, mis on alates 10.05.2023. Kostja on tasunud kohtulahendi nr xxxx alusel hagejale kohtutäituri K. P. vahendusel 09.10.2023 kokku 348,80 eurot, mille saab lugeda kohtulahendi nr xxxx täitmiseks, sest 2
nimetatud lahendi alusel on kostjalt välja mõistetud põhivõlg 214,66 eurot ja intress 134,14 eurot, kokku 348,80 eurot. Rohkem tasumisi kostja teostanud pole. Hageja esitab hagi põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lg-t 6 ja 7 arvestades.
2.4.Kostjal on tasumata uuesti määratud osamaksed alates 10. osamaksest, s.o alates 10.05.2023. Sellest tulenevalt teavitas laenuandja kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 15.12.2023 üles (hagiavalduse lisa 3). Lepingu ülesütlemise avaldus on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX (hagiavalduse lisa 3) ja on kostjale e-posti teel kätte toimetatud. Kostja on nimetatud e-postilt suhelnud nii laenuandja kui ka hagejaga. Kostja sai KTP vahendusel 27.06.2024 kätte koos hagimaterjalidega lepingu ülesütlemise avalduse (hagiavalduse lisa 3). Hageja leiab, et kui kohus ei saa lugeda lepingu üles ütlemise avaldust kätte toimetatuks, siis saab lugeda selle kätte saaduks koos hagimaterjalidega 27.06.2024 ning täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks s.o 14 päeva hakkas kulgema sellest päevast. Lähtuvalt eeltoodust muutus kogu nõue sissenõutavaks hiljemalt 12.07.2024 kuupäeva möödumisega.
2.5.Kui lugeda, et leping ei ole üles öeldud, siis tuleb kostjal krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on palunud krediidi kanda P OÜ kontole ja B AS kontole. Seega on hagejal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue F OÜ-lt alusetult saadu tagastamiseks.
2.6.VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja selgitab, et kui kohus ei saa rahuldada hagi lepingu ülesütlemisest tulenevalt, siis kostja maksegraafikust tulenevad osamaksed muutusid sissenõutavaks nende maksetähtpäevade saabumisega. Laenuandja ja laenuvõtja leppisid kokku krediidi tagastamises maksegraafiku alusel (hagiavalduse lisa 1). VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb krediit osamaksetena tagastada maksegraafikus märgitud aegadel. Kostjal on tasumata põhivõla jääk 15 882,34 eurot (1784,21 + 14098,13), millest 1784,21 eurot on alternatiivnõude esitamise seisuga s.o 06.08.2024 muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 14 098,13 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Osamaksed alates 10.09.2024 kuni 10.07.2028 muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval. Kostja tegi F OÜ-le lepingu täitmiseks kokku 9 tagasimakset minimaalses nõutud summas ja neist viimase makse 10.04.2023, s.o pea poolteist aastat tagasi. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset nõude katteks hagejale pärast nõude loovutamist. Hageja on proovinud kostjaga korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi võla tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud. Samuti ei ole kostja üles näidanud huvi võla tasumiseks kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 10.08.2024 kuni 10.07.2028 kokku summas 14 098,13 eurot osamaksete maksetähtpäevale järgneval päeval.
2.7.Laenuandja loovutas 18.12.2023 laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana teatise nõude loovutamise kohta, mille kättesaamist on kostja kinnitanud 27.06.2016 kell 18:39 e-toimiku vahendusel. Hagiavalduse lisast 4 nähtub Lepingu lisa nõude loovutamiseks, millel on kinnitatud laenulepingu nr xxxx põhiosa võlgnevust summas 16 587,25 eurot. Nimetatud tõenditest on võimalik üheselt tuvastada, et esialgne võlausaldaja on oma nõude tervikuna üle andnud teisele isikule s.o hagejale (nõude loovutamine koostoimes VÕS § 164-ga). Seega on hagejal õigus ka lepingust tulenevatele kõrvalnõuetele vastavalt VÕS § 167 lg-le 3. Hageja on arvamusel, et nimetatud nõude loovutamise kinnituse ja seaduse koostoimega saab lugeda loovutamise 3
järgselt sissenõutavaks muutunud osamaksed hagejale loovutatuks kooskõlas VÕS § 165-ga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kompromissi kinnitamata jätmine
3.1.Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud, kostja on kinnitanud kättesaamist, vastanud, et on nõus kirjaliku menetlusega, aga hagile vastust esitanud ei ole. Kohus teavitas pooli, et lahendab poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses ja kuulutab otsuse 16.04.
3.2.Pooled esitasid 14.04 kompromissi, mille kohaselt peaks kostja hagejale tasuma põhivõla 15882,34 eurot, viiviseid 6697,56 eurot ja menetluskulusid 1030 eurot. Tasuda tuleks eeltoodu osamaksetena, ühe aasta jooksul 350 eurot kuus, edasi järgmise aasta jooksul 650 eurot kuus ja kolmandal aastal 1000 eurot kuus. Kompromissi kohaselt, kui kostja jätaks ühe maksegraafiku makse õigeaegselt tasumata, oleks hagejal õigus kogu võlg pöörata sundtäitmisele ning nõuda viivist 32% aastas põhivõlalt. Ka kohtuliku kompromissi sõlmimisele kohaldatakse vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning muid tarbijakrediiti reguleerivaid VÕS sätteid (vt VÕS § 402 lg 5 sätestab erandi, milliseid sätteid ei kohaldata). Seega kui olemasoleva krediidilepingu asemele sõlmitakse uus tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastav leping või kui olemasolevaid kohustusi suurendatakse (vt VÕS § 4034 lg 9), tuleb kõiki VÕS 22. ptk teise jao kohustusi täita. Sellest erand on tehtud üksnes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustel sõlmitava lepingu puhuks, mis lubab tarbijakrediidilepingust tuleneva võla ümber kujundada üksnes tingimusel, et see ei muuda võlgniku olukorda halvemaks. Kohus kompromissi ei kinnita, sest see ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärgiga ega võlgade restruktureerimise tingimustega. Esiteks ei võlgne kostja hagejale hageja nõutud summat ega viivist (vt otsuse punkt 5). Seetõttu halvendaks kompromissi sõlmimine kostja olukorda. Teiseks on hageja ise esile toonud, et tugineb sellele, et on lepingu üles öelnud pärast eelviidatud kohtuotsuse tegemist (otsus tehti 12.07.2023), sest kostja ei tasunud ka edaspidi tagasimakseid. Arvestades, et kostja ei ole kohustust seni täita suutnud, seda ka peale eelmist kohtuotsust, ei ole kohtul mitte mingit alust arvata, et kostja suudaks ka uut kompromissi täita, eriti arvestades igakuise tagasimakse summasid. Seega ei oleks uue maksegraafiku sõlmimisel mingit perspektiivi. Kohus selgitab, et mitte igasugune maksegraafiku tegemine ei ole võlgniku olukorda leevendav ning võla tasumist soodustav. Näiteks on Finantsinspektsioon selgitanud (“Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“, 02.10.2020. a märgukiri) kuidas tuleks valida ja rakendada võla restruktureerimise meetmed. Lihtsalt uue, võlgnikule ilmselgelt mittejõukohase maksegraafiku sõlmimine ei ole kooskõlas ei restruktureerimismeetmete rakendamise kriteeriumide, vastutustundliku laenamise kohustuse ega ka KIOS § 3 lõikega 9.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. 4
VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, dtl 8, millele kostja on 08.07.2022 andnud digiallkirja ja F OÜ digitempli. Digiallkirjastatud konteineris on laenulepingu nr xxxx eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, laenutaotlus ja avaldus raha väljamaksmise kohta. Hageja on esitanud ka maksekorraldused (dtl 69 ja 71), mis tõendavad hageja väiteid laenusumma väljamaksmise kohta. Hageja on esile toonud, et leping oli ja on kostjale kättesaadav laenuandja iseteenindusportaalis. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud. Kohus kontrollis lepingus toodud tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr on arvestatud õigesti. Kohus on tsiviilasjas xxxx juba vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tuvastanud ning sellest tulenevalt on tehtud ümberarvestus.
5.Hageja nõuded
5.1.Kohus tuvastas, et laenuandja F OÜ kuulub 100%-liselt F OÜ-le, mille osanik on AS PlusPlus Capital. F OÜ loovutas nõude hagejale 08.07.2022. Hageja loovutas 19.10.2023 nõude osaliselt tagasi laenuandjale. Laenuandja loovutas 18.12.2023 tagasi hagejale (esitatud ka tõend, dtl 38) nõude lepingu nr xxxx maksegraafiku alusel alates 10.05.2025 kuni 10.07.2028 sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas, koos kõrvalnõuetega.
5.2.Tsiviilasjas xxxx tehtud otsuses on tuvastatud, et 21.04.2023 seisuga olid sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni osamakseni 9, millise maksetähtaeg oli 10.04.2023. Kohus tuvastas ettemaksu 163,59 eurot ja leidis, et selle arvelt on täielikult tasutud osamaksed 6 ja 7 (80,16 + 82,37) ja 1,06 euro ulatuses osamakse 8. Kohus leidis, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks osaliselt osamakse 8 (maksetähtajaga 10.03.2023) osas 126,51 eurot ja osamakse 9 (maksetähtajaga 10.04.2023) 88,15 eurot ehk kokku oli hagiavalduse esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks põhivõlg 214,66 eurot. Need kohus ka välja mõistis. Hageja on hagis väitnud, et on tagasimaksed uuesti määranud. Kohtule sellist eraldi dokumenti (tõendit), kus oleks kogu lepingu kehtivuse ulatuses tagasimaksed uuesti määratud, esitatud ei ole. Kui aga kohus võrdleb hageja menetlusdokumentides esitatud tagasimaksete kuupäevi ja summasid, siis need ühtivad lepingu osaks oleva maksegraafiku põhiosamaksete tulbaga. Seega kohus saab aru, et hageja on tagasimaksete uuesti määramisena lähtunud algse lepingu 5
maksegraafiku põhiosamaksete tulbast. Vastuseks kohtule selgitas hageja, et kostja on laenulepingu alusel teinud enne kohtumenetlust ühe osamakse 530,73 eurot ning pärast kohtumenetlust kohtulahendi nr xxxx alusel hagejale kohtutäituri K. P. vahendusel 09.10.2023 kokku 348,80, millest põhivõla katteks arvestati vastavalt kohtuotsusele 214,66 eurot ja intresside katteks 134,14 eurot.
5.3.Hageja tugineb sellele, et on lepingu üles öelnud pärast eelviidatud kohtuotsuse tegemist (otsus tehti 12.07.2023), sest kostja ei tasunud ka edaspidi tagasimakseid. Hageja on kohtule esitanud tõendina e-kirja, mis on 30.11.2023 saadetud kostjale (dtl 35), millest nähtub, et laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 14 päeva arvates tahteavalduse kättesaamise hetkest. Kirjas on märgitud, et võla tähtajaks tasumata jätmise korral loeb laenuandja lepingu üles öelduks, st laenuandja käsitles seda teadet ühtlasi lepingu üles ütlemise teatena. Hageja on esile toonud, et lepingu ülesütlemise avaldus saadeti kostjale ka postiga ning et eposti aadressilt XXX on kostja suhelnud nii laenuandja kui ka hagejaga. Samas ei ole hageja välja toonud konkreetset kuupäeva, millal kostja e-kirja kätte sai, vaid on asunud seisukohale, et täiendav tähtaeg oli antud kuni 14.12.2023. Nagu öeldud, üles ütlemise teates sellist kuupäeva ega üles ütlemise päeva kuupäeva kirjas ei olnud ning üles ütlemise tähtaeg oli teates seatud sõltuvusse teate kostja poolt kätte saamisest. Seda arvestades ei saa kohus lugeda lepingut üles öelduks alates 15.12.2023. Hageja leiab, et kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte hiljemalt kohtumenetluses kättetoimetamisportaali vahendusel 27.06.2024. Sellega kohus nõustub. Hageja märgib, et sel juhul algas täiendav tähtaeg 14 päeva kohustuse täitmiseks sellest päevast ning kogu nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 12.07.2024. Ka sellega kohus nõustub.
5.4.Hageja nõuab põhivõlana 15 882,34 eurot. Laenuna maksti välja 16 295,18 eurot ning kostja on hageja väitel põhivõla katteks tagasimakseid teinud 530,73 + 214,66 = 745,39 eurot. Kohus on seega tuvastanud, et kostjal on laenulepingu nr xxxx alusel tagastamata laenuks saadud summast 15 549,79 eurot. Hageja nõue 15 882,34 eurot sisaldab ka lepingutasu 332,55 eurot, mida aga kostja VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ei võlgne. Seega rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 osaliselt ja mõistab kostjalt välja 15 549,79 eurot.
5.5.Hagis nõuab hageja põhivõlalt viivist 32% aastas alates 15.12.2023. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub, analoogselt intressimääraga, ka viivisemäär seadusjärgse viivisemääraga, aga tingimusel, et see ei ületa lepingujärgset viivisemäära. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga ent tingimusel, et seadusjärgne intressimäär ei ole lepingujärgsest kõrgem. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus asus seisukohale, et põhivõla nõue muutus sissenõutavaks 12.07.2024, seega kohus mõistab kostjalt viivise välja alates sellest kuupäevast. Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel põhivõlalt välja viivise seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6
1403,89 eurot.
6.Menetluskulud Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leidis asjas 223-126294, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja esitab seetõttu põhjendamatu nõude. Antud juhul võtab kohus arvesse, et hageja on laenuandjaga samasse gruppi kuuluv ettevõte ja jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et laenuandja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Laenu andmata jätmisel ei oleks tekkinud võla tagasinõudmise kulusid. Sel põhjusel jätab kohus hageja õigusabikulud tervikuna hageja enda kanda. Hageja on hagilt vastavalt TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 tasunud riigilõivu 1260 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 15.05.2024 esitatud hagi hind oli 23 089,93 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 15 549,79 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 12.07.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 1812,27 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 17 362,06 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (23 089,93 eurot) 75,19%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja poolt tasutud riigilõivu 75,19% ulatuses kostja kanda ja 24,81% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus 24,81% ulatuses hageja kanda ja 75,19% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75,19% riigilõivust (1260 eurot), millele vastab summa 947,39 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 7
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.