Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Z.Z vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.02.2025. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Z.Z apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja Z.Z (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Z.Z apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.02.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Z.Z kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
2-23-142154 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 16.10.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale Z.Z (võlgnik, kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 100 euro saamiseks. Maakohus tegi 17.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja võla 100 eurot (leppetrahv 85 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja leppetrahvide määramise ajal sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXXXXX omanik. Sõidukid pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 18.03.2021, Roseni tn 9/13 (1473) Tallinnas ja 10.09.2023 Meresuu Spa (EP221, 1667) Narva-Jõesuus parkimistingimusi rikkudes. Parkimise ajal ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud mobiilset parkimist ega parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue nr 1351 8032 1112 8163, 30 eurot, maksetähtaeg 01.04.2021, leppetrahvinõue nr 1881 0092 3152 6352, 55 eurot, maksetähtaeg 17.09.2023. Leppetrahvinõuded paigutati kummagi sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis enne kohtumenetlust kostjale meeldetuletuse võlanõuete kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
2.2.27.02.2024 avaldusega loobus hageja leppetrahvinõudest 55 eurot, seega jäi hagi menetlusse 30 euro ulatuses leppetrahvi nõude osas ning sissenõudmiskulu osas (15 eurot). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja edastatud sõiduki pildid ja andmete väljavõte Transpordiametist ei võimalda identifitseerida sõiduki registreerimisriiki. Pildil kujutatud sõidukil registrinumbriga XXX puuduvad nõutele vastavad registreerimisnumbrid. Hageja edastatud sõiduki omaniku andmete väljavõte on koostatud Excelis ilma digitaalallkirjata ja see ei tõenda, et antud andmed oleksid väljastatud Transpordiameti poolt. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 25.02.2025 a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 45 eurot. Maakohus lõpetas menetluse 55-eurose leppetrahvinõude osas. Menetluskulud jättis maakohus 45% ulatuses kostja kanda ning 55% ulatuses hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
2
2-23-142154
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja ning leidis, et Transpordiameti väljavõte on kohane dokumentaalne tõend tõendamaks kostja omandiõigust sõidukile. Hagile lisatud fotodega sõidukist ning sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja sõiduk oli 18.03.2021 pargitud Roseni tn 9/13 (1473) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning et sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Parkimislepingu tingimustes on sätestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale meeldetuletusekirjad leppetrahvi nõuete kohta.
4.2.Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei parkinud hageja parkimisalale oma sõidukit, samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oli luba parkimisalale parkida või et ta kasutas mobiilset parkimist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta paigutas sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kui sõiduki kojamehe vahele asetatakse leppetrahv, on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. Leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele asetamisega teavitati sõiduki juhti mõistlikul viisil vormistatud leppetrahvist. Seega on sõidukijuht leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb sissenõutavaks muutunud leppetrahv tasuda. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
4.3.Transpordiametile ning rahvastikuregistrisse saadetud päringutega sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võla kohta on kostjale saadetud nõudekiri Omniva vahendusel. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust täitnud.Maakohus rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 2 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu 15 eurot.
4.4.Menetluskulud jättis maakohus haginõudest 55 euro ulatuses loobumise tõttu TsMS § 168 lg 4 kohaselt 55% ulatuses hageja kanda ning 45 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles teatas, et ei nõustu maakohtu otsusega ning palus maakohtu otsuse uuesti läbi vaadata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
3
2-23-142154
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 100 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude jaotuse osas.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hageja opereeritavas parklas parkimiskorda rikkunud ning jätnud parkimise eest tasumata. Hageja on kostjale parkimistrahvi esitanud ning saatnud täiendava meeldetuletuskirja. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest leppetrahvinõude teate sõiduki kojamehe vahele paigutamisega ning tegi sellest foto. Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel (TsMS § § 637 lg 21), kui tuvastas Transpordiameti andmebaasi väljatrüki alusel, et kostja on sõiduki vastutav kasutaja. Maakohus ei pidanud kindlaks tegema sõiduki registreerimisriiki, sest see ei mõjuta vastutava kasutaja kohustusi.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda tagastada.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Liis Arrak
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.