Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25. veebruar 2024 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-23-142154
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A M vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E A Kostja: A M (isikukood 39005182210, elukoht teadmata)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A M vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista A Mlt võlgnevus 45 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
3.Lõpetada menetlus EUROPARK ESTONIA hagis A Mlt vastu 55 euro väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta 45% ulatuses A M kanda ja 55% ulatuses osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda ning määrata kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista A Mlt (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevuse kokku 100 eurot, millest 85 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 27.02.2024 taotluses loobus hageja hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu ühe leppetrahvi osas summas 55 eurot, seega jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 30 eurot leppetrahvi eest ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
1.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõidukite numbrimärgiga XXX ja numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvide tegemise ajal kostja, kes parkis sõidukeid EP opereeritavale parkimisalale 18.03.2021, Roseni tn 9/13 (1473) Tallinnas ja 10.09.2023 Meresuu Spa (EP221, 1667) Narva-Jõesuus parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud mobiilset parkimist ega parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1351 8032 1112 8163, maksetähtaeg 01.04.2021, võlgnevuse summa 30 eurot ja leppetrahvinumber 1881 0092 3152 6352, maksetähtaeg 17.09.2023, võlgnevuse summa 55 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks ja parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.
2.Kostja on hagivastuses toonud välja, et ta ei vastuta ühe leppetrahvi eest, kuna sõiduk oli selleks ajaks müüdud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et sõiduk xxx oli müüdud leppetrahvi väljastamise ajal. Kuivõrd hageja hinnangul ei vastuta kostja osaliselt temaga seotud leppetrahvide eest, sest on esitanud vastava müügilepingu, loobub hageja osaliselt nõudest. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja ei tunnista leppetrahvi number 1351803211128163 ning samuti ei tunnista, et antud sõiduk oleks temaga seotud. Hageja poolt edastatud sõiduki pildid ja andmete väljavõte Transpordiametist ei võimalda identifitseerida sõiduki registreerimisriiki. Pildil kujutatud sõidukil registrinumbriga XXX puuduvad nõutele vastavad registreerimisnumbrid. Hageja poolt edastatud omaniku väljavõte andmed on koostatud excelis ilma digitaalallkirjata ja see ei tõenda, et antud andmed oleksid väljastatud Transpordiameti poolt. Kostja ei tunnista leppetrahvi 1881009231526352, kuna ta müüs sõiduki xxx registrinumbriga xxx uuele omanikule, kelleks on Itaalia kodanik xxx. Leping A M ja xxx vahel oli sõlmitud 10.09.2023 kell 11:35 ning ostu-müügitehingu sõlmimist kinnitab ka raha laekumine A M pangakontole. Müügilepingus on ka kirjas, et sõiduk xxx registrinumbriga xxx on üle antud 10.09.2023 kell 11:35 ning alates sellest hetkest on uus omanik vastutav kõikide liiklus- ja parkimiskorralduse rikkumiste eest.
Kohtuotsuse põhjendused
4.27.02.2024 taotluses loobus hageja osaliselt hagiavalduses toodud nõudest kostja vastu 55 euro ulatuses, kuna kostja oli leppetrahvi väljastamise ajaks sõiduki müünud. Kuna hageja loobus kostja vastu esitatud 55 euro nõudest, siis lõpetab kohus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel tüüptingimustega on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärkide kõrvale. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Võttes arvesse, et parkimisala juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
6.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja oli kostja. Liiklusregistri andmetele juurdepääsu andmisel kasutatakse andmevahetusplatvormi (AVP), mille eesmärgiks on pakkuda juurdepääsu liiklusregistri avalikele andmetele masinloetaval kujul (XML). Seega Transpordiametisse tehtavate päringute vastused on edastatud tabeli kujul masinloetavalt. Tallinna Ringkonnakohus on 22.06.2022 otsuse 2-19-123056 punktis 29 selgitanud, et nii väljavõte Maanteeameti iseteenindusest kui ka Exceli tabeli väljavõte vastavad TsMS § 272 lg 1 tingimustele ning on dokumentaalsed tõendid. Internetiportaalist tehtud väljatrükid võivad olla tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes ning vastata dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 järgi.
8.Parkimislepingu rikkumise korral saab parkimistrahvi teha olenemata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Kostja vastuväited, et registreerimisnumber ei vasta nõuetele ja registreerimisnumbri järgi pole võimalik identifitseerida sõiduki registreerimisriiki, ei ole asjasse puutuvad ja kohus jätab need tähelepanuta. Transpordiameti väljavõte ei pea olema digiallkirjastatud, piisab väljavõttest, et parkimistrahvi koostamise ajal oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Kohus on hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, ei ole sõidukiga XXX seotud, siis pidi ta oma väidet ka tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430).
9.Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 18.03.2021 Roseni tn 9/13 (1473) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist numbriga 1351803211128163, maksetähtajaga 01.04.2021, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
10.Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega seda, et tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõtetega Transpordiametile, rahvastikuregistrisse saadetud päringutest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võlgnevuse kohta on saadetud füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades osalist nõudest loobumist, ülejäänud osas hagi rahuldamist ning hagihinda tuleb jätta 45% menetluskuludest kostja kanda ning 55% hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, juhindudes TsMS §-dest 174 lg 4 ja 177 lg 2, määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.